Kuidas saab inimene olla tehtud Jumala näo järgi?
„JUMAL lõi inimese oma näo järgi, Jumala näo järgi lõi ta tema, ta lõi tema meheks ja naiseks!” Nii ütleb inspireeritud aruanne, kuid mida see tähendab? Kuidas loodi esimene mees ja naine Jumala näo järgi? — 1. Moosese 1:27.
Kas olid nad füüsiliselt Jumala sarnased? Ei olnud, sest see on võimatu. Inimene on maine, ta on lihalik ja kavandatud elama maa peal. Jumal on vaim, kes elab kujuteldamatus taevases auhiilguses, millele ükski inimene ei või isegi läheneda. (2. Moosese 33:18—20; 1. Korintlastele 15:50) Mis mõttes oli siis inimene tehtud Jumala näo järgi? Selles mõttes, et talle anti võime näidata üles Jumala suurepäraseid omadusi — armastust, õiglust, tarkust ja jõudu — ning ka teisi tema isiksuse külgi.
Jehoova omadused
Jehoova Jumala omadused peegelduvad kogu tema loomistöös, kuid eriti selgesti tulevad need esile selles, kuidas ta tegeles esimese inimpaari, Aadama ja Eevaga. (Roomlastele 1:20) Tema armastus ilmnes selles, et ta lõi maa täpselt selliseks, et inimene saaks seal elada. Jehoova lõi mehele täiusliku naise, et see oleks nii mehe kaaslane kui ka tema laste ema. Ta pani nad mõlemad kaunisse aeda ja andis neile külluslikult kõike, mida nad vajasid kestvaks eluks ja õnneks. Kõige imelisem on aga see, et Jumal andis neile võimaluse elada igavesti. — 1. Moosese 2:7—9, 15—24.
Jumala tarkus ilmnes selles, kuidas ta esimese inimpaari katsele pani. Kui nad oleksid tahtnud jääda Jehoova üleuniversumilise perekonna liikmeteks ja elada igavesti inimsoo esivanematena, oleksid nad pidanud ustavuses ja tõelises kummardamises eeskujulikud olema. Seepärast andiski Jehoova neile võimaluse näidata oma südameseisundit ühe kohase katsega: nad ei tohtinud süüa hea ja kurja tundmise puust. Kui targasti toimis küll Jehoova, et ta laskis inimestel tõestada oma sõnakuulelikkust ja armastust tema vastu enne, kui ta andis neile need imelised eesõigused, mis tal mõttes olid!
Jumala õiglus ilmnes selles, et ta nõudis oma loodutelt kõrgete normide järgimist ega teinud nende normide suhtes järeleandmisi. See ilmnes selles, et ta andis Aadamale ja Eevale kõik võimalused teha seda, mis on õige. Ja kui nad seda ei teinud, siis ilmnes tema õiglus selles, et ta mõistis nad vastuhaku eest määratud karistust kandma.
Jehoova jõud ilmnes selles, et ta viis oma kohtuotsuse kõrvalekaldumatult täide. Saatan, suur mässaja, väitis kaudselt, et Jehoova on valetaja, ning pakkus Eevale häid väljavaateid, kui too loobub Jumala sõna kuulamast. (1. Moosese 3:1—7) Kuid Saatan ei suutnud anda seda, mida oli lubanud. Ta ei saanud takistada Jehoovat, kes ajas Aadama ja Eeva Eedeni aiast välja, ja ta ei suutnud takistada nende sõnade täitumist, mida Jumal oli öelnud Aadamale: „Sa oled põrm ja pead jälle põrmuks saama.” (1. Moosese 3:19) Kuid siiski lükkas Jehoova selle surmaotsuse täidesaatmise edasi, väljendades sellega veelgi oma armastust. Nii andis ta Aadamale ja Eevale aega lapsi saada, mille kaudu teostub lõpuks ka tema esialgne eesmärk inimkonna suhtes. — 1. Moosese 1:28.
Peale selle avalduvad Jehoova Jumala õiglus, armastus, jõud ja tarkus tema tõotuses saata seeme, kes kõrvaldab Saatana teod ja kaotab kurvad tagajärjed, mis on tingitud esimesest vastuhakust Jumala suveräänsusele. (1. Moosese 3:15) Milline imetlusväärne Looja meil küll on!
Püüded jäljendada Jumalat
Kuigi inimesed ei ole enam täiuslikud, võivad nad ikka veel Jumala omadusi ilmutada. Sellepärast julgustaski Paulus oma aja kristlasi: „Saage siis Jumala jäljendajaiks nagu armsad lapsed.” (Efeslastele 5:1, NW) Kuid siiski on enamik inimesi kogu ajaloo jooksul olnud Jumala omaduste suhtes äärmiselt hoolimatud. Selleks ajaks kui Noa maa peal elas, olid inimesed muutunud juba nii paheliseks, et Jehoova otsustas hävitada kogu inimkonna, välja arvatud Noa ja tema pere. Noa oli „üks õige [„õiglane”, NW] mees, täiesti vaga oma rahvapõlve seas” ja ta ilmutas oma armastust Jumala vastu sellega, et tegi seda, mida Jumal käskis.a „Noa tegi kõik. Nõnda nagu Jumal teda käskis, nõnda ta tegi.” (1. Moosese 6:9, 22) Sellega, et Noa oli „õiglusekuulutaja”, väljendas ta oma armastust kaasinimese vastu ja kiindumust õiglusesse. (2. Peetruse 2:5, NW) Järgides Jumala juhendeid hiigelsuure laeva ehitamise, sellesse söögi varumise ja loomade kogumise kohta ning minnes seejärel Jehoova käsu kohaselt laeva, ilmutas ta tarkust ja kasutas õigesti oma füüsilist jõudu. Ka ilmutas ta oma õiglusearmastust sellega, et ta ei lasknud kurjadel kaasinimestel ennast kõlbeliselt laostada.
Piibel räägib veel paljudest teistestki, kes samuti ilmutasid jumalikke omadusi. Tähtsaim neist oli Jeesus Kristus, kes oli täiuslikult Jumala nägu ja võis seega öelda: „Kes mind on näinud, see on näinud Isa.” (Johannese 14:9) Jeesuse omadustest silmapaistvaim on armastus. Ajendatuna armastusest oma Isa ja inimkonna vastu, jättis ta maha oma taevase kodu ja elas inimesena maa peal. Armastus ajendas teda austama oma Isa õiglase käitumisega ja kuulutama inimkonnale head sõnumit päästest. (Matteuse 4:23; Johannese 13:31) Just armastus ajendas Jeesust ohverdama oma täiusliku elu inimkonna päästeks, ja mis veelgi tähtsam, Jumala nime pühitsemiseks. (Johannese 13:1) Kas saaks meil Jumala jäljendamisel olla järgimiseks paremat eeskuju kui see, mille andis Jeesus Kristus? — 1. Peetruse 2:21.
Kuidas me võime tänapäeval Jumalaga rohkem sarnaneda?
Kuidas me võime tänapäeval Jumala omadusi esile tuua ja seega Jumala sarnaselt tegutseda? Vaatleksime esiteks täpsemalt, milline omadus on armastus. Jeesus ütles: „Armasta Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma meelest.” Kuidas me väljendame armastust Jumala vastu? Apostel Johannes vastab: „See on Jumala armastus, et me peame tema käske, ja tema käsud ei ole rasked!” — Matteuse 22:37; 1. Johannese 5:3.
Selleks et Jehoova käskudele kuuletuda, peame neid muidugi teadma. Selle juurde kuulub Jumala Sõna Piibli ning piiblilise kirjanduse lugemine, uurimine ja loetu üle mõtisklemine. Me peaksime ütlema nii, nagu seda tegi laulukirjutaja: „Kuidas ma armastan sinu käsuõpetust! Iga päev mõlgutan ma mõttes seda!” (Laul 119:97) Kui me hakkame Jumala Sõna üha sügavamalt mõistma, siis saab ka Jumala mõtteviis meile täiesti omaseks. Me hakkame armastama õiglust ja vihkama seadusetust. (Laul 45:8) Just selles tegigi Aadam vea. Ta tundis Jehoova seadust, kuid ta ei armastanud seda nii palju, et oleks sellest kõvasti kinni hoidnud. Kui me loeme Jumala Sõna, peame endilt pidevalt küsima: kuidas see minu kohta käib? Mida saan ma teha selleks, et minu käitumine oleks Jumala omadustega veel rohkem kooskõlas?
Jeesus ütles ka: „Armasta oma ligimest nagu iseennast.” (Matteuse 22:39) Iga terve inimene armastab iseennast ja soovib endale parimat. See pole vale. Aga kas me osutame samasugust armastust ka oma kaasinimesele? Kas me järgime Piibli käsku: „Ära keela head neile, kes seda vajavad, kui su käel on jõudu seda teha”? — Õpetussõnad 3:27; Galaatlastele 6:10.
Aga mida öelda tarkuse kohta? Kui püüame esile tuua seda omadust, siis asume uurima Piiblit, kuna see on jumaliku tarkuse ainus varaait. Laul 119:98—100 ütleb: „Sinu käsud teevad mind targemaks mu vaenlastest, sest nad on minu päralt igavesti! Ma olen mõistlikum kui kõik mu õpetajad, sest ma olen mõlgutanud mõttes su tunnistusi! Ma olen arukam kui vanad, sest ma panen tähele su korraldusi!” Õpetussõnad 3:18 nimetatakse tarkust „elupuuks”. Kui me omandame tarkust ning seda ka esile toome, siis pälvime Jumala heakskiidu ja saame tasuks igavese elu. — Koguja 7:12.
Mida öelda õigluse kohta? Selles kurjas maailmas on õiglus eluliselt tähtis omadus neile, kes tahavad Jumalale meelepärased olla. Jeesus armastas õiglust (õigust) ja vihkas seadusetust. (Heebrealastele 1:9, NW) Tänapäeval teevad kristlased sedasama. Õiglus ajendab neid hindama õigeid omadusi. Nad hoiduvad selle maailma ebaõiglastest tegudest ja seavad Jumala tahte täitmise oma elus esikohale. — 1. Johannese 2:15—17.
Mis puutub jõusse, siis seda on teatud määral meil kõigil. Meil on olemas kaasasündinud füüsiline ning intellektuaalne jõud, ja kui me kristlikult kasvame, siis arendame vaimset jõudu. Oma püha vaimu abil suurendab Jehoova meie jõudu sel määral, et isegi kui oleme näiliselt nõrgad, suudame siiski täita Jehoova tahet. Paulus ütles: „Ma suudan kõik temas, kes mind teeb vägevaks.” (Filiplastele 4:13) Seda jõudu võime saada ka meie, kui palume Jehoova vaimu.
Hea sõnumi kuulutamine
Seda, kas me toome esile Jumala nelja peamist omadust, võib hästi näha sellest, kas me kuuletume järgnevale käsule: „Minge siis ja tehke jüngriteks kõik rahvad, neid ristides Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja neid õpetades pidama kõike, mida mina teid olen käskinud. Ja vaata, mina olen iga päev teie juures maailma-ajastu otsani.” (Matteuse 28:19, 20) See haridustöö toob elu neile, kes sellele soodsat vastukaja osutavad. Milline suurepärane armastuse väljendus on see nende vastu, kellest enamik on meile alguses täiesti võõrad!
Pealegi on selline õpetamine ka tark teguviis. Selle viljad jäävad kestma. Millise teise töö kohta saab öelda: „Kui sa seda teed, päästad sa enese ja need, kes sind kuulevad”? (1. Timoteosele 4:16) Inimeste jüngriteks tegemise töös ei ole kaotajaid. Nii need, kes kuulavad, kui ka need kes õpetavad, saavad tasuks igavesi õnnistusi.
Õigluse kohta võib öelda seda, et kristlased õpetavad oma piibliõpilastele õigeid ja õiglasi põhimõtteid. Me aitame neil teenida Jehoovat, „õiguse Jumalat”. (Malakia 2:17, NW) Need, kes tänapäeval pühendavad oma elu Jehoova teenimisele ja jäävad selles lõpuni ustavaks, kuulutatakse õiglaseks, mõistetakse õigeks ning nad jäävad Harmagedoonis ellu. — Roomlastele 3:24, NW; Jakoobuse 2:24—26.
Milline jõuavaldus on küll ülemaailmne hea sõnumi kuulutamine ja õpetamine! (Matteuse 24:14) Selleks et pidevalt kuulutada sellistel territooriumidel, kus enamik ei soovi sõnumit kuulda, on tarvis vastupidavust. Kuid Jehoova annab meile oma vaimu kaudu tugevuse, mida on vaja selleks, et lõpuni vastu pidada. — Jesaja 40:30, 31; Matteuse 24:13; Luuka 11:13.
On tõsi, et kuna me oleme Aadama ebatäiuslikud järglased, siis ei suuda me neid suurepäraseid omadusi täiuslikult esile tuua. Kuid pea siiski meeles, et inimene on tehtud Jumala näo järgi, ja kui me püüame üha enam Jumala sarnased olla, siis täidame sellega osaliselt oma eksisteerimise eesmärgi. (Koguja 12:13) Kui me pingutame ennast, et teha oma parim, ja palume eksimise korral andestust, siis võime loota, et jõuame Jumala õiglasse uude maailma, kus võime lõpuks saavutada täiuslikkuse. Siis elame kõik paradiislikul maal, kus täiuslikud inimesed Jehoova Jumala omadusi täielikult peegeldavad. Milline rõõm! Siis on inimesed lõpuks ometi selle sõna kõige täielikumas mõttes Jumala nägu.
[Allmärkus]
a Sõnad „õiglane” ja „õige” on omavahel väga tihedalt seotud. Kreeka Kirjades on nende kohta vaid üks sõna: diʹkai·os.
[Pilt lk 25]
Jeesus näitas meile, kuidas arendada Jehoova jumalikke omadusi
[Pilt lk 26]
Lõpuks on inimesed kõige täielikumas mõttes Jumala nägu