„Südamelt tark”, aga siiski alandlik

 1.–3. Miks me võime kindlad olla, et Jehoova on alandlik?

ISA tahab õpetada oma väikesele lapsele midagi tähtsat. Ta soovib väga, et see õpetus läheks südamesse. Kuidas tal tuleks sel juhul toimida? Kas ta peaks aukartustäratavalt lapse ees seisma ja rääkima karmi tooniga? Või peaks ta kummarduma lapse kõrgusele ning rääkima leebe ja sõbraliku tooniga? Tark ja alandlik isa valiks kindlasti leebe lähenemisviisi.

² Milline Isa on Jehoova – kas uhke või alandlik, karm või leebe? Jehoova teab kõike ja on absoluutselt tark. Ent kas oled märganud, et teadmised ja intelligentsus ei pruugi inimesi alandlikuks teha? Piibel ütleb, et „teadmised teevad uhkeks” (1. Korintlastele 3:19; 8:1). Kuid Jehoova, kes on „südamelt tark”, on samas ka alandlik (Iiob 9:4). See ei tähenda, et tema positsioon on kuidagi madal või väärikuseta, vaid see annab tunnistust sellest, et ta pole kõrk. Miks on see nii?

³ Jehoova on püha. Seega puudub tal kõrkus, omadus, mis rüvetab (Markuse 7:20–22). Lisaks pane tähele, mida ütles Jehoova kohta prohvet Jeremija: „Sa pead seda meeles ja kummardud mu kohale.”a (Nutulaulud 3:20.) Mõelda vaid! Jehoova, universumi kõrgeim valitseja, oli valmis kummarduma ehk laskuma Jeremija tasemele, et osutada tähelepanu sellele ebatäiuslikule inimesele (Laul 113:7). Jah, Jehoova on alandlik. Aga milles väljendub Jumala alandlikkus? Kuidas on see tarkusega seotud? Ja miks see on meile tähtis?

4., 5. a) Mis on alandlikkus, kuidas see ilmneb ja miks ei tohiks seda mitte kunagi segi ajada nõrkuse või kartlikkusega? b) Kuidas väljendus Jehoova alandlikkus tema suhetes Taavetiga ja kui tähtis on Jehoova alandlikkus meie jaoks?

⁴ Alandlik on see, kellel puudub ülbus ja uhkus. Kuna alandlikkus lähtub südamest, väljendub see tasaduses, kannatlikkuses ja mõistlikkuses (Galaatlastele 5:22, 23). Siiski ei tohiks neid jumalikke omadusi mitte kunagi pidada nõrkuseks ega kartlikkuseks. Need ei sobi kokku Jehoova õiglase viha ja hävitusjõuga. Jehoova alandlikkus ja tasadus annavad tunnistust hoopis tema tohutust tugevusest, tema võimest valitseda ennast täiuslikult (Jesaja 42:14). Kuidas on alandlikkus seotud tarkusega? Üks Piiblit käsitlev teatmeteos märgib: „Alandlikkust iseloomustab eelkõige ... isekuse puudumine ja see on kogu tarkuse põhialus.” Seega ei saa olla tõelist tarkust ilma alandlikkuseta. Kuidas Jehoova alandlikkus meile kasuks tuleb?

⁵ Kuningas Taavet laulis Jehoovale: „Sa annad mulle oma päästekilbi, su parem käsi toetab mind, su alandlikkus teeb mind suureks” (Laul 18:35). Jehoova pidi justkui allapoole kummarduma, et tegelda selle ebatäiusliku inimesega ning teda kaitsta ja toetada päevast päeva. Taavet mõistis, et pääsemine vaenlaste käest ja isegi see, kui suureks ta saab kuningana, sõltub üksnes sellest, kas Jehoova on valmis alanduma tema heaks. Tegelikult võib küsida, kellel meist oleks üldse mingit päästelootust, kui Jehoova poleks alandlik, valmis kummarduma meie tasemele, et tegelda meiega otsekui leebe ja armastav Isa?

6., 7. a) Miks ei ütle Piibel mitte kunagi, et Jehoova on tagasihoidlik? b) Kuidas on omavahel seotud tasadus ja tarkus ning kes on selles suhtes parim eeskuju?

⁶ Väärib märkimist, et alandlikkusel ja tagasihoidlikkusel on mõningane vahe. Tagasihoidlikkus on kaunis omadus, mida Jumalale ustavatel inimestel tuleb arendada. Nagu alandlikkus, on seegi seotud tarkusega. Näiteks Õpetussõnad 11:2 ütleb, et „tagasihoidlikel on tarkus”. Siiski ei räägi Piibel mitte kunagi, et Jehoova on tagasihoidlik. Miks? Piiblis mõeldakse tagasihoidlikkusega teadlikkust oma võimete piiratusest. Kõikvõimsat Jumalat ei piira miski peale õiglaste normide, mis ta ise on kehtestanud ja millest ta ka ise juhindub (Markuse 10:27; Tiitusele 1:2). Pealegi, kuna ta on Kõigekõrgem, ei allu ta mitte kellelegi. Seetõttu mõiste „tagasihoidlikkus” lihtsalt ei sobi Jehoova iseloomustamiseks.

⁷ Sellegipoolest on Jehoova alandlik ja tasane. Ta õpetab oma teenijatele, et tasadus on lahutamatult seotud tõelise tarkusega. Tema Sõna räägib „tarkusest võrsunud tasadusest”. (Jaakobuse 3:13.) Pane tähele Jehoova eeskuju selles suhtes.

 8.–10. a) Miks on märkimisväärne, et Jehoova on valmis delegeerima ja teisi kuulama? b) Kui alandlikult on Kõikvõimas Jumal käitunud oma inglitega?

⁸ Meeldiv tõend Jehoova alandlikkuse kohta on see, kui hea meelega ta on valmis delegeerima vastutust ja teisi kuulama. Hämmastav on juba seegi, et Jehoova seda üldse teeb, sest ta ei vaja teiste abi ega nõuandeid (Jesaja 40:13, 14; Roomlastele 11:34, 35). Piibel näitab korduvalt, et sellegipoolest on Jehoova valmis sel viisil teiste tasemeni laskuma.

⁹ Võtame näiteks ühe tähelepanuväärse sündmuse Aabrahami elust. Aabrahami juurde tulid kolm külalist, kellest ühte ta nimetas „Jehoovaks”. Need külalised olid tegelikult inglid, aga üks neist tuli Jehoova nimel ja ka tegutses tema nimel. Kui see ingel rääkis ja tegutses, siis oli see sisuliselt sama, nagu oleks rääkinud ja tegutsenud Jehoova ise. Sel viisil ütles Jehoova Aabrahamile, et temani on jõudnud vali „hädakisa Soodoma ja Gomorra pärast”. Jehoova teatas: „Ma lähen alla, et näha, kas see hädakisa on põhjendatud ja nende teod tõesti nii kurjad. Ma uurin selle välja” (1. Moosese 18:3, 20, 21). Muidugi ei tähendanud Jehoova sõnum seda, et Kõikvõimas isiklikult läheb alla. Jälle saatis ta hoopis inglid enda asemel (1. Moosese 19:1). Miks? Kas Jehoova, kes näeb kõike, poleks ise saanud teada, milline on selle piirkonna tegelik seisukord? Kindlasti oleks. Aga Jehoova oli siiski alandlik ja andis neile inglitele ülesande uurida olukorda ning külastada Lotti ja tema peret Soodomas.

¹⁰ Lisaks sellele on Jehoova valmis ka kuulama. Kord lasi ta inglitel teha mitmesuguseid ettepanekuid kurja kuninga Ahabi kukutamiseks. Jehoova ei vajanud sellist abi. Siiski kiitis ta heaks ühe ingli ettepaneku ja palus tal täita selle ülesande (1. Kuningate 22:19–22). Kas ei anna see tunnistust tema alandlikkusest?

11., 12. Kuidas sai Aabraham näha, et Jehoova on alandlik?

¹¹ Jehoova on valmis kuulama koguni ebatäiuslikke inimesi, kes soovivad rääkida oma murest. Näiteks siis, kui Jehoova teatas Aabrahamile oma kavatsusest hävitada Soodom ja Gomorra, jäi see ustav mees murelikuks. „On mõeldamatu, et sa seda teeksid,” ütles Aabraham ja lisas: „Eks kogu maa kohtumõistja tee seda, mis õige?” Ta küsis, kas Jehoova säästaks neid linnu, kui seal leiduks 50 õiget inimest. Jehoova kinnitas, et ta teeks seda. Seejärel esitas Aabraham veel küsimusi, alandades seda arvu 45-ni, siis 40-ni ja nii edasi. Jehoova kinnitustest hoolimata ei jätnud Aabraham järele enne, kui arv oli langenud kümneni. Ehk ei mõistnud Aabraham veel täielikult, kui halastav on Jehoova. Igatahes lasi Jehoova kannatlikult ja alandlikult oma sõbral ja sulasel Aabrahamil väljendada muret selle asja pärast (1. Moosese 18:23–33).

¹² Kui palju on selliseid tarku, õppinud inimesi, kes kuulaksid sama kannatlikult kedagi, kelle intelligents on nende omast tohutult madalam?b Meie Jumal aga on nii alandlik. Sellesama vestluse ajal sai Aabrahamile selgeks ka see, et Jehoova „ei vihastu kergesti” (2. Moosese 34:6). Kuna Aabraham ilmselt mõistis, et tal pole õigust kahelda Kõigekõrgema tegemistes, anus ta kahel korral: „Ärgu süttigu su viha” (1. Moosese 18:30, 32). Jehoovaga seda muidugi ei juhtunud. Talle on tõesti omane „tarkusest võrsunud tasadus”.

13. Mida tähendab Piiblis sõna „mõistlik” ja miks iseloomustab see sõna hästi Jehoovat?

¹³ Jehoova alandlikkus ilmneb veel ühe kauni omaduse – mõistlikkuse – kaudu. Ebatäiuslikel inimestel on sellest omadusest kahetsusväärselt puudu. Jehoova pole mitte üksnes valmis kuulama oma intelligentseid looduid, vaid ta on ka valmis neile järeleandmisi tegema, kui see pole vastuolus tema õiglaste põhimõtetega. Sõna „mõistlik” tähendab Piiblis sõna-sõnalt tõlkides „paindlik”. Ka see omadus on iseloomulik jumalikule tarkusele. Jaakobuse 3:17 ütleb: „Ent ülalt lähtuv tarkus on ... mõistlik.” Mis mõttes on absoluutselt tark Jehoova mõistlik? Ühest küljest seetõttu, et ta on kohanemisvõimeline. Nagu mäletame, näitab isegi Jehoova nimi, et ta võib saada ükskõik kelleks vaja, et täita oma eesmärgid (2. Moosese 3:14). Kas ei kinnita see, et ta on kohanemisvõimeline ja mõistlik?

14., 15. Mida õpetab meile Jehoova organisatsiooni taevase osa kohta Hesekieli nägemus Jehoova taevasest vankrist ja kuidas erineb see ilmalikest organisatsioonidest?

¹⁴ Piiblis leidub üks märkimisväärne kirjeldus, mis aitab meil veidi aimu saada, kui kohanemisvõimeline on Jehoova. Prohvet Hesekiel sai nägemuse Jehoova organisatsiooni taevasest osast, mis koosneb vaimolenditest. Ta nägi aukartustäratavate mõõtmetega vankrit, Jehoova enda „sõidukit”, mis allub alati tema juhtimisele. Eriti huvitav on viis, kuidas see liikus. Selle hiiglaslikud rattad, mis olid täis silmi ja nägid kõikjale, võisid liikuda neljas suunas ning ilma peatumata või pööramata hetkeliselt suunda muuta. Erinevalt inimeste valmistatud kohmakatest ja raskepärastest veokitest võis see hiiglaslik vanker liikuda välgukiirusel ja teha samal ajal 90-kraadiseid suunamuutusi! (Hesekiel 1:1, 14–28.) Jah, Jehoova organisatsioon – nagu ka kõikvõimas Suverään, kes seda juhib – on ülimalt kohanemisvõimeline ning valmis arvestama pidevalt muutuvate olude ja vajadustega.

¹⁵ Inimesed võivad ainult üritada jäljendada sellist täiuslikku kohanemisvõimet. Kuid liigagi sageli on inimesed ja nende organisatsioonid pigem jäigad kui kohanemisvõimelised, rohkem ebamõistlikud kui paindlikud. Toome näite. Supertanker või kaubarong võivad oma suuruse ja võimsusega muljet avaldada. Aga mis juhtub siis, kui olukord ootamatult muutub? Kui kaubarongi rööbastele satub mingi takistus, ei tule kõrvale pööramine kõne allagi. Ka järsk peatumine pole palju kergem. Raskel kaubarongil võib peatumiseks kuluda kuni 2 kilomeetrit pärast pidurdamise algust! Samuti võib supertanker pärast mootorite seiskamist veel 8 kilomeetrit hooga edasi liikuda. Isegi kui tankerile anda tagurpidikäik, võib ta ikka künda merd edasi veel 3 kilomeetrit! Sama lugu on inimeste organisatsioonidega, mis kalduvad olema jäigad ja tegutsema ebamõistlikult. Uhkuse tõttu keelduvad inimesed sageli arvestamast muutuvate vajaduste või oludega. Selline jäikus on viinud pankrotti ettevõtteid ja kukutanud isegi valitsusi (Õpetussõnad 16:18). Kui õnnelikud me võime küll olla, et nii Jehoova kui ka tema organisatsioon on täiesti teistsugused!

16. Kuidas ilmnes Jehoova mõistlikkus Loti suhtes enne Soodoma ja Gomorra hävingut?

¹⁶ Mõtle veel Soodoma ja Gomorra hävingule. Lott ja tema pere said Jehoova inglilt selge nõuande: „Põgene mägedesse.” Lotile see aga ei meeldinud. „Ma palun sind! Ainult mitte sinna, Jehoova!” anus ta. Olles veendunud, et ta sureb, kui põgeneb mägedesse, soovis Lott, et ta võiks oma perega põgeneda lähedalasuvasse Soari linna. Teatavasti oli Jehoova kavatsenud selle linna hävitada. Pealegi polnud Loti hirmul mingit tegelikku alust. Kindlasti oleks Jehoova suutnud Lotti mägedes elus hoida! Sellegipoolest andis Jehoova Loti palvele järele. „Hästi! Ma tulen sulle vastu ka selles asjas ega hävita seda linna,” ütles ingel Lotile (1. Moosese 19:17–22). Kas ei ilmne selles Jehoova mõistlikkus?

17., 18. Kuidas ilmnes see, et Jehoova oli Niineve elanikega tegeldes mõistlik?

¹⁷ Jehoova võtab vastu ka südamesttuleva kahetsuse ning teeb alati seda, mis on halastav ja õige. Mõtle sellele, mis juhtus siis, kui ta saatis prohvet Joona kurja, vägivaldsesse Niineve linna. Kui Joona käis mööda Niineve tänavaid, kuulutas ta Jumala käsul lihtsat sõnumit, et see võimas linn hävitatakse 40 päeva pärast. Kuid olukord muutus täielikult: Niineve elanikud kahetsesid! (Joona 3. peatükk.)

¹⁸ On õpetlik võrrelda, kuidas reageerisid sellele pöördele sündmuste käigus Jehoova ja Joona. Jehoova arvestas olukorraga ja sai pattude Andestajaks, selle asemel et saada „vägevaks sõdalaseks”.c (2. Moosese 15:3.) Joona seevastu oli järeleandmatu ega osutanud halastust. Selle asemel, et mõtiskleda Jehoova mõistlikkuse üle, reageeris tema pigem eelmainitud kaubarongi või supertankeri sarnaselt. Kui ta oli kuulutanud hävingut, siis peab tulema häving! Jehoova aga andis kannatlikult oma kannatamatule prohvetile unustamatu õppetunni mõistlikkuse ja halastuse kohta (Joona 4. peatükk).

19. a) Miks me võime kindlad olla, et Jehoova on mõistlik selles, mida ta ootab meilt? b) Kuidas näitab Õpetussõnad 19:17, et Jehoova on „hea ja mõistlik” Isand ning samuti hämmastavalt alandlik?

¹⁹ Lõpuks võib mainida, et Jehoova on mõistlik ka selles, mida ta ootab meilt. Kuningas Taavet ütles: „Ta teab hästi, millised me oleme, tal on meeles, et oleme põrm” (Laul 103:14). Jehoova mõistab meie piiratust ja ebatäiuslikkust koguni paremini kui me ise. Ta ei oota meilt mitte kunagi rohkemat, kui me suudame teha. Piibel vastandab inimestest isandaid, kes on „head ja mõistlikud”, sellistega, kellele on „raske meele järele olla” (1. Peetruse 2:18). Milline Isand on Jehoova? Pane tähele, mida ütleb Õpetussõnad 19:17: „Kes on lahke vaese vastu, laenab Jehoovale.” On selge, et üksnes hea ja mõistlik isand paneb tähele igat vaestele tehtud heategu. Lisaks tuleb sellest kirjakohast välja, et universumi Looja peab ennast nende inimeste võlglaseks, kes teevad selliseid lahkeid tegusid! See on tõeliselt suurepärane alandlikkuse näide.

20. Mis kinnitab seda, et Jehoova kuulab meie palveid ja vastab neile?

²⁰ Jehoova suhtub sama leebelt ja mõistlikult oma teenijatesse ka tänapäeval. Kui me palvetame usus, siis ta kuulab. Ja kuigi ta ei saada meie juurde sõnumitega ingleid, ei tuleks meil järeldada, et ta ei vasta meie palvetele. Tuleta meelde juhtumit, kui apostel Paulus soovis, et usukaaslased palvetaksid tema vabanemise pärast. Seejärel ta lisas: „Et mind teile kiiremini tagasi antaks” (Heebrealastele 13:18, 19). Järelikult võivad meie palved tõesti ajendada Jehoovat tegema seda, mida ta muidu poleks ehk teinud! (Jaakobuse 5:16.)

21. Mida me ei tohiks Jehoova alandlikkuse tõttu mitte kunagi järeldada ja mida me peaksime seoses temaga hoopis mõistma?

²¹ Muidugi ei tähenda ükski neist Jehoova alandlikkuse ilminguist – ei tasadus, valmisolek kuulata, kannatlikkus ega mõistlikkus –, et ta võiks teha kompromissi oma õiglaste põhimõtete suhtes. Ristiusu vaimulikud võivad arvata, et see on neist mõistlik, kui nad „sügavad” oma kuulajate kõrvu sellega, et lahjendavad Jehoova moraalinorme (2. Timoteosele 4:3). Kuid jumalikul mõistlikkusel pole midagi ühist sellega, kui inimesed on valmis kasu pärast kompromissi tegema. Jehoova on püha ja ta ei riku mitte kunagi oma õiglasi põhimõtteid (3. Moosese 11:44). Hinnakem siis Jehoova mõistlikkust, kuna see on tõend tema alandlikkuse kohta. Kas pole sul ülimalt hea meel mõelda, et kuigi Jehoova Jumal on kõige targem Isik universumis, on ta samas ülimalt alandlik? Kui meeldiv on küll saada lähedaseks sellise aukartustäratava, aga samas tasase, kannatliku ja mõistliku Jumalaga!