Kas lased Jehooval end küsitleda?

PIIBLIS on sadu küsimusi, mis tungivad sügavale südamesse. Jehoova Jumal ise kasutab tähtsate tõdede õpetamiseks küsimusi. Näiteks manitses ta mitme küsimuse abil Kaini, et see oma kurjalt teelt pöörduks (1. Moos. 4:6, 7). Mõnel juhul piisas ainsast Jehoova esitatud küsimusest, et inimene asuks innukalt tegutsema. Kui Jehoova küsis: „Keda ma läkitan? Kes meilt läheks?”, vastas prohvet Jesaja: „Vaata, siin ma olen, läkita mind!” (Jes. 6:8).

Ka suur õpetaja Jeesus kasutas tõhusalt küsimusi. Evangeeliumides on kirjas enam kui 280 Jeesuse küsimust. Mõnikord esitas ta küsimusi selleks, et vastaste suu lukku panna, kuid kõige sagedamini oli tema eesmärk jõuda kuulajate südameni ja ajendada neid mõtlema oma vaimsele seisukorrale (Matt. 22:41–46; Joh. 14:9, 10). Ka apostel Paulus, kes kirjutas neliteist Piibli kreekakeelse osa raamatut, esitas mõjusaid küsimusi (Rooml. 10:13–15). Näiteks tema kirjas roomlastele on neid hulganisti. Pauluse küsimused aitavad tema lugejatel mõista, „kui sügavad on Jumala rikkus ja tarkus ja teadmised” (Rooml. 11:33).

Osale küsimustest oodatakse sõnalist vastust, kuid on ka küsimusi, mille eesmärk on panna inimest sügavalt mõtlema. Evangeeliumidest võib näha, et Jeesus kasutas just selliseid väga palju. Näiteks kord hoiatas ta jüngreid: „Olge valvsad variseride juuretise suhtes ja Herodese juuretise suhtes”, pidades silmas nonde silmakirjalikkust ja valeõpetusi (Mark. 8:15; Matt. 16:12). Jüngrid aga ei taibanud öeldu mõtet ning hakkasid vaidlema leiva mahaunustamise üle. Pane tähele, milliseid küsimusi esitas Jeesus järgnenud lühikeses vestluses. „Miks te vaidlete selle üle, et teil pole leiba? Kas te ikka veel ei taipa ega saa aru? Kas teil on oma südames raskusi mõistmisega? „Silmad teil küll on, aga kas te ei näe; kõrvad teil küll on, aga kas te ei kuule?” ... Kas te ikka veel ei saa aru?” Jeesuse küsimused nõudsid süvenemist ja pidid ajendama jüngreid mõtisklema tema sõnade tegeliku tähenduse üle (Mark. 8:16–21).

„Mina küsin sinult”

Jehoova Jumal esitas terve rea küsimusi, et korrigeerida oma teenija Iiobi mõtteviisi. Nende abil õpetas ta Iiobit mõtlema enda väiksusele võrreldes Loojaga (Iiob, ptk 38–41). Kas Jehoova ootas igale küsimusele kuuldavat vastust? Vaevalt küll. Sedalaadi küsimused nagu „Kus olid sina siis, kui mina rajasin maa?” pidid ilmselt virgutama Iiobi mõtlemist ja tundeid. Pärast mõningast küsitlemist oli Iiob lausa sõnatu. Ta ütles vaid: „Mida peaksin sulle vastama? Ma panen käe suu peale!” (Iiob 38:4; 40:4). Iiob taipas, mis talle öelda taheti, ja alandus. Kuid Jehoova ei tahtnud Iiobile ainult alandlikkust õpetada. Ta parandas ka tema mõtteviisi. Mil moel?

Kuigi Iiob oli „vaga ja õiglane mees”, reetsid tema sõnad mõnes asjas valet vaatenurka. Eliihu pani seda tähele ja noomis Iiobit, kuna „too pidas ennast Jumalast õigemaks” (Iiob 1:8; 32:2; 33:8–12). Jehoova küsimused niisiis parandasid Iiobi arusaamist asjadest. Jumal rääkis Iiobiga tormituulest ja ütles: „Kes see on, kes mõistmatute sõnadega tahab varjutada minu nõu? Pane nüüd vöö vööle kui mees, mina küsin sinult ja sina seleta mulle!” (Iiob 38:1–3). Küsimustega juhtis Jehoova Iiobi tähelepanu oma piiritule tarkusele ja väele, mis ilmneb imelistes tegudes. Selle tulemusel hakkas Iiob usaldama Jehoova otsustamis- ja tegutsemisviise rohkem kui kunagi varem. Milline aukartustäratav kogemus Iiobil küll oli – Kõigeväeline Jumal ise küsitles teda!

Kuidas meie võime lasta end Jehooval küsitleda?

Kuidas on meiega? Kas ka meil võib Piiblisse kirjapandud küsimustest kasu olla? Jah, võib küll. Kui me neid lugedes peatume ja järele mõtleme, rikastab see meid vaimselt. Jumala Sõna läbitungivad küsimused lisavad selle sõnumile kahtlemata mõjusust. Jah, „Jumala sõna on ... mõjuvõimas ... ning suudab anda hinnangu südame mõtetele ja kavatsustele” (Heebr. 4:12). Eriti palju kasu toovad need küsimused meile siis, kui kujutleme, nagu esitaks Jehoova need otse meile (Rooml. 15:4). Vaadelgem mõningaid näiteid.

„Kas kõige maailma kohtumõistja ei peaks tegema õigust?” (1. Moos. 18:25.) Aabraham esitas selle retoorilise küsimuse Jehoovale siis, kui Jumal oli mõistmas kohut Soodoma ja Gomorra üle. Aabrahami meelest oli mõeldamatu, et Jehoova võiks eales toimida ebaõiglaselt – surmata õiged koos õelatega. Aabrahami küsimusest nähtub sügav usk Jehoova õiglusesse.

Tänapäeval võib mõni kalduda spekuleerima Jehoova tulevaste kohtumõistmiste üle, näiteks, kes konkreetselt jääb Harmagedoonis ellu või kes äratatakse üles. Selle asemel et lasta niisugustel mõtetel end häirida, võiksime hoida meeles Aabrahami küsimust. Kui meiegi oleme Aabrahami kombel kindlad, et Jehoova on hea taevane Isa, ning loodame täielikult tema õiglusele ja halastusele, siis me ei raiska aega ja jõudu tarbetule muretsemisele, närivatele kahtlustele ega kasutule väitlusele.

„Kes teist suudab muretsemisega oma elueale ühe küünragi lisada?” (Matt. 6:27.) Jeesus esitas selle küsimuse suurele hulgale rahvale – kelle seas olid ka tema jüngrid –, et rõhutada vajadust usaldada end Jehoova armastavatesse kätesse. Praeguse kurja ajastu viimseil päevil on palju muresid, kuid neile keskendumine ei aita meil oma elu pikendada ega seda paremaks teha.

Millal iganes me tunneme muret iseenda või lähedaste pärast, aitab Jeesuse küsimuse meenutamine meil näha oma muret õiges perspektiivis. Nii suudame ehk lõpetada muretsemise ja heita kõrvale negatiivsed mõtted, mis kurnavad meid vaimselt, emotsionaalselt ja füüsiliselt. Jeesus kinnitas, et meie taevane Isa, kes toidab taeva linde ja riietab põllulilli, teab täpselt, mida me vajame (Matt. 6:26–34).

„Kas keegi võib kanda põues tuld, ilma et ta riided põleksid?” (Õpet. 6:27.) Õpetussõnade esimesed üheksa peatükki sisaldavad isa tarku nõuandeid pojale. Ülaltoodud küsimus viitab abielurikkumise kibedatele tagajärgedele (Õpet. 6:29). Kui tabame end flirtimast või hellitamast mis tahes valet seksuaalset iha, peaks see küsimus meie peas häirekella lööma. Tegelikult tasub seda küsimust meenutada alati, kui on kiusatus ebatargalt käituda. Kui selgelt rõhutab see Piibli tarka põhimõtet „Mida iganes inimene külvab, seda ta ka lõikab” (Gal. 6:7).

„Kes oled sina, et sa mõistad kohut kellegi teise majateenri üle?” (Rooml. 14:4.) Kirjas roomlastele käsitles Paulus probleeme, mis olid kerkinud esimese sajandi koguduses. Mõned kristlased, olles teistsuguse kultuurilise taustaga, kaldusid kohut mõistma kaasusklike otsuste ja tegude üle. Pauluse küsimus pani neile südamele, et nad peaksid üksteist vastu võtma ja jätma kohtumõistmise Jehoova hooleks.

Nii on ka tänapäeval. Jehoova teenijaid on väga erisuguse taustaga. Ometi on Jehoova toonud meid kokku kallihinnalisse ühtsusse. Kas meie omalt poolt edendame seda ühtsust? Kui kaldume kiiresti hukka mõistma venna südametunnistuse alusel tehtud tegusid, oleks kindlasti tark esitada endale Pauluse tõstatatud küsimus.

Küsimused aitavad meil Jehoovaga lähedasemaks saada

Neist mõnest näitest ilmneb, milline vägi on Jumala Sõnas leiduvatel küsimustel. Iga küsimuse kontekstile mõtlemine aitab meil rakendada seda enda oludes. Piiblit lugedes võime leida teisigi häid küsimusi. (Vaata kasti lk 14.)

Kui laseme Jumala Sõna mõjusatel küsimustel end puudutada, aitab see meil viia oma mõtted ja tunded kooskõlla Jehoova õiglaste teedega. Kui Jehoova oli Iiobit küsitlenud, vastas viimane: „Ma olin ainult kõrvaga kuulnud kuuldusi sinust, aga nüüd on mu silm sind näinud!” (Iiob 42:5). Jah, Jehoova oli saanud Iiobile reaalsemaks, nagu oleks ta otse tema silme ees. Hiljem väljendas jünger Jaakobus samasugust mõtet nii: „Saage Jumalaga lähedaseks, ja tema saab teiega lähedaseks” (Jaak. 4:8). Laskem siis kogu Jumala Sõnal, ka küsimustel, ergutada enda vaimset kasvu, nii et võiksime „näha” Jehoovat üha selgemalt!

[Kast lk 14]

Kuidas järgmiste küsimuste üle mõtisklemine aitab meil võtta omaks Jehoova suhtumise?

▪ „Ons Jehooval hea meel põletus- ja tapaohvreist samuti kui Jehoova hääle kuulda võtmisest?” (1. Saam. 15:22.)

▪ „Kes silma on valmistanud, kas tema ei peaks nägema?” (Laul 94:9, P 1997.)

▪ „Kui kaua, sa laisk, magad, millal sa ärkad unest?” (Õpet. 6:9.)

▪ „Kas sul on õigus vihastuda?” (Joona 4:4.)

▪ „Mis kasu oleks inimesel sellest, kui ta saaks endale kogu maailma, kuid kaotaks oma hinge?” (Matt. 16:26.)

▪ „Kes lahutab meid Kristuse armastusest?” (Rooml. 8:35.)

▪ „Mis on sinul, mida sa poleks saanud?” (1. Kor. 4:7.)

▪ „Mis on ühist valgusel pimedusega?” (2. Kor. 6:14.)

[Pilt lk 15]

Mida õppis Iiob Jehoova küsimustest?