Andmine teeb õnnelikuks

 1. Kuidas tõendab Jehoova loomistöö, et talle meeldib anda?

ENNE loomist oli Jehoova üksi, aga ta ei mõelnud ainult iseendale. Ta soovis anda elu teistele intelligentsetele olenditele nii taevas kui ka maa peal. Jehoova on õnnelik Jumal ja andmine teeb talle rõõmu. (1. Tim. 1:11; Jaak. 1:17.) Ta õpetab meile andmist, et ka meie oleksime õnnelikud. (Rooml. 1:20.)

2., 3. a) Miks teeb andmine meid õnnelikuks? b) Mida me vaatama hakkame?

² Jumal lõi inimese enda sarnaseks. (1. Moos. 1:27.) See tähendab, et meil on tema omadused ja me suudame peegeldada tema isiksust. Järelikult võib öelda, et õnne ja rahulduse tundmiseks tuleb meil jäljendada Jehoovat, olles huvitatud teistest ja andes heldelt. (Filipl. 2:3, 4; Jaak. 1:5.) Miks see nii on? Sest Jehoova on inimesed selliseks loonud, ja see on temast väga armastav. Isegi ebatäiuslikena on meil võimalik andmises Jehoovat jäljendada.

³ Piibel õpetab meid heldelt andma. Vaadakem mõnda pühakirja nõuannet andmise kohta. Seda tehes näeme, et Jumalal on heldetest andjatest hea meel ja et soov anda aitab meil täita Jumalalt saadud ülesannet. Samuti näeme, kuidas andmine teeb õnnelikuks ja miks meil tasub olla tublid andjad.

4., 5. Millised andjad on Jehoova ja Jeesus?

⁴ Jehoova tahab, et inimesed võtaksid temast eeskuju, ja seepärast valmistab talle rõõmu, kui meile meeldib anda. (Efesl. 5:1.) Jumal tahab meid näha õnnelikena. Seda näitab see, kuidas me oleme tehtud, ja meid ümbritseva looduse külluslik ilu. (Laul 104:24; 139:13–16.) Talle toob au, kui me püüame kaasinimesi rõõmustada.

⁵ Kristlased soovivad jäljendada Kristust, kes on inimestele täiuslik eeskuju andmises. Jeesus ütles enda kohta: „Inimesepoeg ei ole tulnud mitte selleks, et teda teenitaks, vaid teenima ja andma oma elu lunastushinnaks paljude eest.” (Matt. 20:28.) Paulus andis kristlastele head nõu: „Olge samasuguse suhtumisega, nagu oli Kristus Jeesus. ... [Ta] loobus kõigest, mis tal oli, ja sai orja sarnaseks.” (Filipl. 2:5, 7.) Igaühel meist tasub endalt küsida: kas mul oleks võimalik käia veelgi hoolsamalt Jeesuse jälgedes? (Loe 1. Peetruse 2:21.)

 6. Mida õpetab meile Jeesuse lugu halastavast samaarlasest? (Vaata pilti artikli alguses.)

⁶ Jehoova on meie pärast rõõmus, kui me tahame teistele head ja otsime võimalusi, kuidas kaasinimesi aidata. Sellega me järgime tema ja Kristuse täiuslikku eeskuju. Jeesus ootab, et tema jüngrid oleksid valmis ligimese aitamiseks oma mugavustsoonist väljuma, isegi kui see ligimene on teisest rahvusest või muidu erinev. See ilmneb tema loost halastavast samaarlasest. (Loe Luuka 10:29–37.) Kas sa mäletad, miks rääkis Jeesus sellest samaarlasest? Üks juut küsis temalt: „Kes siis on mu ligimene?” Jeesuse vastus näitab selgelt, et Jehooval on meist hea meel, kui oleme helded andjad.

 7. Mismoodi on meie isekus või isetus seotud suure vaidlusküsimusega?

⁷ Kristlastel on häid põhjusi olla helded andma. Üks põhjus on seotud Saatana esitatud vaidlusküsimusega. Nimelt väitis Saatan Eedeni aias, et Aadam ja Eeva ning tegelikult iga inimene tunneb end paremini, kui keskendub Jumalale kuuletumise asemel iseenda soovide rahuldamisele. Eevat ajendas isekas soov saada Jumala sarnaseks ja Aadamat isekas soov meeldida Eevale. (1. Moos. 3:4–6.) Me teame, kuhu need soovid viisid. Isekus ei tee mitte kedagi õnnelikuks. Helde andmisega näitame oma usku sellesse, et Jumal soovib meile parimat.

 8. Miks pidi esimene inimpaar olema valmis andma?

⁸ Jumal andis esimesele inimpaarile ülesande, mis oleks pidanud panema neid mõtlema kaasinimestele, kuigi neid ei olnud veel sündinud. Jehoova õnnistas Aadamat ja Eevat ning ütles, et nad saaksid lapsi, täidaksid maa ja alistaksid selle. (1. Moos. 1:28.) Looja tahtis inimestele siiralt head ja ootas, et nad hooliksid oma tulevastest lastest. Aadama järglaste äramahutamiseks pidi tervest maakerast tehtama paradiis. Selle tohutu ülesande täitmiseks pidi Aadama kasvav perekond tegema tublit koostööd.

 9. Miks võib öelda, et inimesed oleksid paradiisi laiendades olnud õnnelikud?

⁹ Paradiisiaia laiendamine oleks tähendanud, et täiuslikud inimesed teevad head koostööd Jehoovaga, jõuavad eesmärgile ja hakkavad siis „puhkama ühes Jumalaga”. (Heebr. 4:11.) Küll see oleks olnud mõnus! Teistele andmine oleks toonud neile suuri õnnistusi ja sügavat rahulolu.

10., 11. Mida on meil vaja selleks, et kuulutada ja inimesi õpetada?

¹⁰ Praegu on Jehoova andnud oma rahvale ülesande kuulutada ja inimesi õpetada. See ülesanne nõuab meilt hoolivust ja see õnnestub vaid siis, kui meid ajendab armastus Jumala ja ligimese vastu.

¹¹ Paulus ütles esimesel sajandil, et tema ja ta lähemad kaaslased olid kuningriigi tõe seemnete istutamisel ja kastmisel „Jumala kaastöölised”. (1. Kor. 3:6, 9.) Meiegi võime olla Jumala kaastöölised, kui pühendame heldelt oma aega, vara ja energiat kuulutustööle. Ja see on meile suur au!

12., 13. Millist tasu Piibli õpetamine toob?

¹² Oma aja ja energia helde kasutamine kuulutamiseks ja inimeste õpetamiseks toob palju rõõmu. Küsi selle kohta neilt, kes on saanud näha oma piibliõpilase edenemist, ja nad vastavad, et midagi toredamat on raske ette kujutada. On tõeline õnn näha, kuidas inimene mõistab tõde, kasvab usus, muudab oma elu ja hakkab Piiblist teistele rääkima. Jeesus oli ülirõõmus, kui tema läkitatud 70 kuulutajat heade kogemustega „rõõmsana tagasi tulid”. (Luuka 10:17–21.)

¹³ Kõikjal maailmas näevad kuulutajad, kuidas hea sõnum muudab inimeste elu paremaks. Mõtle noorele vallalisele õele Annalea, kes laiendas oma teenistust ja kolis ühte Ida-Euroopa piirkonda, kus on suur vajadus kuulutajate järele. „Siin on palju võimalusi inimestele Piiblit õpetada ja mulle see väga meeldib,” kirjutab ta. „Teenistus toob mulle palju rõõmu. Õhtul ei ole mul aega keskenduda iseenda muredele. Mõtlen kogu aeg oma õpilastele. Mõtlen, kuidas neid julgustada ja aidata. Ja ma olen täiesti veendunud, et „andmine teeb õnnelikumaks kui saamine”.” (Ap. t. 20:35.)

14. Kuidas saab kuulutustöö tuua rõõmu ka seal, kus inimesed ei ole nii vastuvõtlikud?

¹⁴ Meil on rõõm anda inimestele võimalus hea sõnum vastu võtta, kuid otsuse teevad nad ise. Meie ülesanne on selline nagu Hesekielil, kellele Jehoova ütles: „Anna neile teada minu sõnad, kas nad siis kuulavad või mitte.” (Hes. 2:7; Jes. 43:10.) Isegi kui mõned ei võta meie sõnumit kuulda, peab Jehoova meie pingutusi kalliks. (Loe Heebrealastele 6:10.) Üks vend kirjutas: „Me oleme istutanud, kastnud ja palvetanud. Loodame, et Jehoova annab kasvu.” (1. Kor. 3:6.)

15. Kas anda tuleks ainult tänulikele inimestele? Selgita.

¹⁵ Jeesus tahab, et me oleksime õnnelikud. „Andke, siis antakse ka teile,” ütles ta. „Teie põue kallatakse hea, tuubitud, raputatud ja kuhjaga mõõt. Millise mõõduga teie mõõdate, sellisega mõõdetakse ka teile.” (Luuka 6:38.) Muidugi ei käi see kõigi inimeste kohta, kellele me anname, aga need, kes on tänulikud, võivad tahta ka ise anda. Anna alati, isegi kui tundub, et inimesed ei ole tänulikud. Sa ei tea kunagi, kui palju head see võib korda saata.

16. Miks me tahame anda?

¹⁶ Helde inimene ei anna selleks, et midagi vastu saada. Jeesus õpetas: „Kui sa korraldad pidusöögi, kutsu hoopis vaeseid, vigaseid, lombakaid ja pimedaid. Siis oled sa õnnelik, kuna neil pole sulle millegagi tasuda.” (Luuka 14:13, 14.) Piiblis on öeldud: „Heldekäelist õnnistatakse.” Ja veel on öeldud: „Õnnelik on igaüks, kes viletsast hoolib.” (Õpet. 22:9; Laul 41:1.) Teiste aitamine on tõesti mõnus.

17. Mille andmine teeb sind õnnelikuks?

¹⁷ Paulus, kes kasutas Jeesuse sõnu „andmine teeb õnnelikumaks kui saamine”, ei mõelnud ainult asjade jagamisele, vaid ka julgustuse, juhatuse ja abi andmisele. (Ap. t. 20:31–35.) Ta on meile eeskujuks, kuidas anda teiste heaks oma aega, energiat, tähelepanu ja armastust.

18. Mida teadlased andmise kohta ütlevad?

¹⁸ Ka ühiskonnateadlased on täheldanud, et andmine teeb õnnelikuks. Ühes artiklis öeldakse, et „inimesed kogevad lahkeid tegusid tehes märgatavat õnnetunnet”. Teadlased väidavad, et teiste aitamine annab elule eesmärgi ja mõtte, sest andmine on üks inimese põhivajadusi. Asjatundjad soovitavad teha vabatahtlikku tööd, sest see mõjub tervisele hästi ja teeb õnnelikuks. Muidugi pole see mingi uudis neile, kes teavad, et meie armastav looja Jehoova on öelnud, et andmine teeb õnnelikuks. (2. Tim. 3:16, 17.)

19., 20. Miks sa tahad olla helde?

¹⁹ Kui ümbritsevad inimesed on enesekesksed, aitavad meid Jeesuse sõnad. Ta ütles, et kõige tähtsam käsk on armastada Jehoovat kogu südamest ja hingest ning kogu oma mõistuse ja jõuga ning tähtsuselt teine armastada oma ligimest nagu iseennast. (Mark. 12:28–31.) Oleme selles artiklis rääkinud, et need, kes armastavad Jehoovat, jäljendavad teda. Jehoovale ja Jeesusele meeldib anda ning nad soovitavad meil teha sedasama, sest nii oleme õnnelikud. Kui oleme Jumalale ja kaasinimestele andes helded, toob see au Jehoovale ja teeb head nii meile kui ka ligimestele.

²⁰ Kahtlemata sa püüadki aidata teisi, eriti usukaaslasi. (Gal. 6:10.) Kui oled tubli andja, siis teised armastavad sind ja sul endal on hea tunne. „Heldekäeline õitseb ja kes teisi kastab, seda ennastki kastetakse,” kinnitab piiblitekst Õpetussõnad 11:25. Kristlasel on kuulutustöös ja koguduses palju võimalusi lahkelt anda, ja andmine teeb alati õnnelikuks. Järgmises artiklis käsitleme mõningaid neist võimalustest.