9. peatükk
Mis juhtub meie kallite kadunutega?
1. Mida inimesed tunnevad, kui kedagi nende lähedastest tabab surm?
„LÄHEDASE inimese surm põhjustab leinajale suuri kannatusi, sest surm on kaotus, mis tekitab kujuteldamatu tühjustunde.” Selliselt väljendas ennast üks poeg, kellel suri kõigepealt isa ja varsti pärast seda ka ema. Tal oli tunne, et lein ja suur kaotusvalu „matavad ta enda alla”. Võib-olla oled sinagi samamoodi kannatanud. Sa oled ehk tahtnud teada, kus on sinu kallid kadunud ja kas sa võid neid veel kunagi näha.
2. Millised segadust tekitavad küsimused kerkivad üles seoses surmaga?
2 Mõnele leinavale lapsevanemale on öeldud: „Jumal nopib kõige ilusamad lilled ära, et võtta need enda juurde taevasse.” Kas see on tõesti nii? Kas meie kallid kadunud on läinud vaimumaailma? Kas nad on paigas, mida mõned nimetavad nirvaanaks, mida kirjeldatakse kui õndsuse seisundit, kus puudub täielikult nii valu kui ka iha? Kas meile armsad inimesed on astunud üle surematuse läve, et saada elu paradiisis? Kas need, kes on Jumala vastu eksinud, satuvad pärast surma igavesti kestvatesse piinadesse, nagu mõned väidavad? Kas surnud saavad meie elu mõjutada? Et neile küsimustele õiged vastused saada, tuleb meil uurida Jumala Sõna Piiblit.
MIS ON INIMESE „VAIM”?
3. Mida arvasid surnutest Sokrates ja Platon, ning kuidas see tänapäeval inimesi mõjutab?
3 Muistsed Kreeka filosoofid Sokrates ja Platon olid seisukohal, et nii mehes kui ka naises peab olema midagi loomu poolest surematut — hing, mis jääb pärast surma elama ega sure tegelikult mitte kunagi. Tänapäeval usuvad seda miljonid inimesed üle kogu maakera. Sageli tekitab see uskumus inimestes nii hirmu surnute ees kui ka muret nende heaolu pärast. Piibel õpetab meile surnute kohta midagi hoopis muud.
4. a) Mida räägib 1. Moosese raamat meile hinge kohta? b) Mille puhus Jumal Aadamasse, et ta elavaks teha?
4 Rääkides surnute seisundist, tuleb meil meeles pidada seda, et meie esiisal Aadamal ei olnud hinge. Tema ise oli hing. Ühe aukartustäratava loomisakti kaudu valmistas Jumal inimese — hinge — maa peamistest elementidest ja puhus temasse seejärel „elavat õhku”. 1. Moosese 2:7 räägib meile: „Jehoova Jumal valmistas inimese, kes põrm on, mullast, ja puhus tema ninasse elavat õhku: nõnda sai inimene elavaks hingeks.” Aadama elu hoidis alal hingamine. Kui Jumal Aadamasse elava õhu puhus, tähendas see midagi enamat kui vaid õhu puhumist tema kopsudesse. Piibel räägib „elujõust”, mis on tegev maistes elusolendites. — 1. Moosese 7:22, NW.
5., 6. a) Mis on „elujõud”? b) Mis juhtub siis, kui Laulus 146:4 mainitud „vaim” lakkab keha elus hoidmast?
5 Mis on see „elujõud”? See on elustav säde, mille Jumal pani Aadama elutusse kehasse. Edaspidi hoidis seda jõudu alal hingamine. Aga mis on see „vaim”, millele viidatakse Laulus 146:4? See salm ütleb inimese kohta, kes sureb: „Kui tema vaim väljub, siis ta pöördub tagasi oma mulda; samal päeval kaovad tema kõrged mõtted!” Kui Piibli kirjutajad kasutasid sõna „vaim” sel viisil, ei pidanud nad silmas kehast lahkunud hinge, kes elab pärast keha surma edasi.
6 „Vaim”, mis inimesest surma korral lahkub, on meie Looja poolt antud elujõud. (Laul 36:10; Apostlite teod 17:28) Sellel elujõul ei ole mitte mingeid selle olendi tunnuseid, keda see elujõud elustab, nii nagu ka elekter ei omanda selle seadme tunnusjooni, mida see tööle paneb. Kui keegi sureb, lakkab vaim (elujõud) tema keha rakke elus hoidmast, samamoodi nagu kustub valgus, kui elekter välja lülitatakse. Kui elujõud inimkeha enam ülal ei hoia, siis inimene — hing — sureb. — Laul 104:29; Koguja 12:1, 7.
’SA PEAD JÄLLE PÕRMUKS SAAMA’
7. Mis pidi Aadamaga juhtuma, kui ta Jumalale ei kuuletu?
7 Jehoova andis patustajale Aadamale selgelt teada, mida surm talle tähendab. Jumal ütles: „Oma palge higis pead sa leiba sööma, kuni sa jälle mullaks saad, sest sellest sa oled võetud! Tõesti, sa oled põrm ja pead jälle põrmuks saama!” (1. Moosese 3:19) Milleks pidi Aadam jälle saama? Mullaks, põrmuks, millest ta oli loodud. Surma korral pidi Aadam lihtsalt lakkama olemast!
8. Mis suhtes ei ole inimestel kui hingedel mingit paremust loomade ees?
8 Selles suhtes ei erine inimese surm loomade surmast. Ka nemad on hinged ja saavad oma energia sellest samast vaimust ehk elujõust. (1. Moosese 1:24) Tekstis Koguja 3:19, 20 ütleb tark mees Saalomon meile: „Nagu sureb üks, nõnda sureb teine, ja neil kõigil on ühesugune hing [„vaim”, VP]; ja inimesel ei ole [surnuna] paremust lojuse ees .. Kõik on põrmust ja kõik saavad jälle põrmuks!” Inimese paremus loomade ees seisneb selles, et ta on loodud Jumala näo järgi, võimega ilmutada Jehoova omadusi. (1. Moosese 1:26, 27) Kuid surma korral saavad nii inimesed kui ka loomad ühtviisi jälle põrmuks.
9. Milline on surnute seisund, ja kuhu nad lähevad?
9 Saalomon selgitas veelgi lähemalt, mida surm tähendab: „Elavad teavad, et nad peavad surema, aga surnud ei tea enam midagi.” Tõepoolest, surnud ei tea absoluutselt mitte midagi. Seda silmas pidades innustas Saalomon: „Tee oma jõudu mööda kõike, mida su käsi suudab korda saata, sest surmavallas [„Šeolis”, NW], kuhu sa lähed, ei ole tööd ega toimetust, tunnetust ega tarkust!” (Koguja 9:5, 10) Kuhu surnud lähevad? Šeoli (heebrea keeles šeʼōlʹ), inimkonna ühisesse hauda. Meie kallid kadunud ei tea mitte midagi. Nad ei pea kannatama ja nad ei saa meid mitte mingil viisil mõjutada.
10. Miks me võime öelda, et surm ei pruugi kõige lõpp olla?
10 Kas see on paratamatu, et meil kõigil, ka meile lähedastel inimestel, on elada ainult vähe aastaid, pärast mida lakkab meie olemasolu igaveseks? Piibli järgi küll mitte. Aadama vastuhaku ajal hakkas Jehoova Jumal kohe korraldusi tegema, et kaotada inimeste patu kohutavad tagajärjed. Surmal ei olnud kohta Jumala eesmärgis seoses inimkonnaga. (Hesekiel 33:11; 2. Peetruse 3:9) Järelikult ei pruugi surm ei meile ega ka meie lähedastele kõige lõpp olla.
„MAGAB”
11. Kuidas kirjeldas Jeesus oma surnud sõbra Laatsaruse seisundit?
11 Jehoova eesmärk on meid ja meie kallid kadunud Aadamalt päritud surmast vabastada. Sellepärast viitab Jumala Sõna surnutele kui neile, kes magavad. Näiteks siis, kui Jeesus Kristus sai teada, et tema sõber Laatsarus on surnud, ütles ta oma jüngritele: „Laatsarus, meie sõber, magab, aga ma lähen teda unest äratama!” Kuna Jeesuse jüngrid ei saanud tema mõttest kohe aru, ütles ta neile otse: „Laatsarus on surnud.” (Johannese 11:11, 14) Seejärel läks Jeesus Betaania linna, kus Laatsaruse õed Marta ja Maarja oma surnud venda leinasid. Kui Jeesus ütles Martale: „Sinu vend tõuseb üles”, väljendas Marta oma usku Jumala eesmärki kaotada kõik see, mida surm on inimperele põhjustanud. Ta ütles: „Ma tean, et ta üles tõuseb ülestõusmises viimsel päeval!” — Johannese 11:23, 24.
12. Milline lootus oli leinaval Martal seoses surnutega?
12 Marta ei rääkinud mitte midagi surematust hingest, mis pärast surma kusagil edasi elab. Ta ei uskunud, et Laatsarus on juba kuhugi vaimumaailma läinud ja eksisteerib seal edasi. Marta uskus imelisse surnuist ülestõusmise lootusesse. Ta ei arvanud, et Laatsaruse kehast on lahkunud surematu hing, vaid et tema surnud vend on lakanud eksisteerimast. Lahenduse tooks tema venna ülestõusmine.
13. Milline Jumala antud vägi on Jeesusel, ja kuidas ta seda väge demonstreeris?
13 Jehoova Jumal on andnud Jeesusele Kristusele väe inimkonna vabastamiseks. (Hoosea 13:14) Sellepärast vastas Jeesus Marta ütlusele: „Mina olen ülestõusmine ja elu; kes minusse usub, see elab, ehk ta küll sureb!” (Johannese 11:25) Seoses sellega demonstreeris Jeesus väge, mille Jumal talle andnud oli, kui ta läks neli päeva varem surnud Laatsaruse haua juurde ja äratas ta ellu. (Johannese 11:38—44) Kujutle vaid, milline rõõm valdas neid, kes nägid kas seda või mõnda muud juhtumit, kui Jeesus Kristus kellegi surnuist üles äratas! — Markuse 5:35—42; Luuka 7:12—16.
14. Miks on ülestõusmine ja surematu hinge idee teineteisega vastuolus?
14 Peatu hetkeks ja mõtle järgmisele tõsiasjale: kui surematu hing pärast keha surma edasi elaks, ei oleks mitte kedagi vaja üles äratada ehk ellu tagasi tuua. Tegelikult ei oleks see mingi heategu, kui keegi Laatsaruse taoline inimene pärast imelise taevase tasu kättesaamist üles äratataks, et jälle maa peal ebatäiuslikku elu elada. Tegelikult ei kasuta Piibel mitte kordagi väljendit „surematu hing”. Pühakiri ütleb hoopis, et inimhing, kes teeb pattu, peab surema. (Hesekiel 18:4, 20) Niisiis näitab Piibel, et ülestõusmiskorraldus on surma vastu tõeline lahendus.
„KÕIK, KES ON MÄLESTUSHAUDADES”
15. a) Mida tähendab sõna „ülestõusmine”? b) Miks ei ole inimeste ülesäratamine Jehoova Jumalale mingi probleem?
15 Kreekakeelne sõna, mida Jeesuse jüngrid kasutasid „ülestõusmise” kohta, tähendab sõna-sõnalt „üles tõstmist” või „püsti tõusmist”. See on otsekui elutust surmaseisundist üles tõstmine, tõusmine inimkonna ühisest hauast. Jehoova Jumalal ei ole inimest raske üles äratada. Miks? Sellepärast, et Jehoova on elu Algataja. Tänapäeval on inimestel võimalik meeste ja naiste hääli ning kujutisi videolindile salvestada ja pärast nende inimeste surma neid salvestisi vaadata. Niisiis on kindel, et meie kõigeväeline Looja suudab igale inimesele iseloomulikud üksikasjad jäädvustada ning sellesama isiku ka üles äratada ja anda talle uuesti valmistatud keha.
16. a) Millise tõotuse andis Jeesus seoses kõigi nendega, kes on mälestushaudades? b) Mis määrab selle, milliseks osutub inimese ülestõusmine?
16 Jeesus Kristus ütles: „Tuleb tund, mil kõik, kes on haudades [„mälestushaudades”, NW], kuulevad tema [Jeesuse] häält ning tulevad välja need, kes on teinud head, elu ülestõusmiseks, aga kes on teinud halba, hukkamõistmise ülestõusmiseks.” (Johannese 5:28, 29) Kõik, kes on Jehoova mälestuses, tõusevad üles, ja neile õpetatakse tema teid. Neile, kes tegutsevad kooskõlas Jumala tundmisega, osutub see elu ülestõusmiseks. Kuid neile, kes Jumala õpetused ja valitsuse hülgavad, osutub see hukkamõistmise ülestõusmiseks.
17. Kes äratatakse üles?
17 On loomulik, et üles tõusevad need, kes on Jehoova sulastena õiglaselt elanud. Tõepoolest, ülestõusmislootus on paljudele andnud jõudu surmaga silmitsi seista, ja seda isegi ränga tagakiusamise ajal. Nad teadsid, et Jumal võib nad uuesti ellu äratada. (Matteuse 10:28) Kuid surnud on ka miljonid sellised inimesed, kes pole saanud näidata, kas nad sooviksid elada kooskõlas Jumala õiglaste mõõdupuudega. Ka nemad tõusevad üles. Apostel Paulus, kes oli veendunud, et see Jehoova eesmärk täitub, ütles: „Mul on see lootus Jumala peale, .. et tuleb õigete ja ülekohtuste ülestõusmine.” — Apostlite teod 24:15.
18. a) Millise nägemuse sai apostel Johannes ülestõusmise kohta? b) Mis hävitatakse „tulejärves”, ja mida see „järv” sümboliseerib?
18 Apostel Johannes sai erutava nägemuse ülestõusnutest, kes seisavad Jumala trooni ees. Seejärel kirjutas Johannes: „Meri andis tagasi need surnud, kes temas olid, ja surm ja surmavald [„Hades”, NW] andsid tagasi surnud, kes neis olid, ja igaühele mõisteti kohut tema tegude järgi. Ja surm ja surmavald [„Hades”, NW] heideti tulejärve! See on teine surm, tulejärv.” (Ilmutuse 20:12—14) Mõtle sellele! Kõigil surnutel, kes on Jumala mälestuses, on väljavaade vabaneda Hadesest (kreeka keeles haiʹdes) ehk Šeolist, inimkonna ühisest hauast. (Laul 16:10; Apostlite teod 2:31) Nad saavad võimaluse oma tegudega näidata, kas nad tahavad Jumalat teenida. Siis heidetakse „surm ja Hades” niinimetatud „tulejärve”, mis sümboliseerib täielikku hävingut samuti nagu väljend „Gehenna”. (Luuka 12:5, NW) Kui ülestõusmine lõpule jõuab, saab inimkonna ühine haud tühjaks ja lakkab olemast. Kui lohutav on küll Piiblist teada saada, et Jumal ei piina mitte kedagi! — Jeremija 7:30, 31.
KUHU SURNUD ÄRATATAKSE?
19. Miks äratatakse inimkonna hulgast mõned taevasele elule, ja millise keha Jumal neile annab?
19 Piiratud arv mehi ja naisi äratatakse üles taevasele elule. Kuningate ja preestritena hakkavad nad koos Jeesusega kaotama esimese inimese Aadama poolt inimkonnale pärandatud surma kõiki tagajärgi. (Roomlastele 5:12; Ilmutuse 5:9, 10, NW) Kui palju on neid, keda Jumal võtab taevasse valitsema koos Kristusega? Piibli järgi ainult 144000. (Ilmutuse 7:4; 14:1) Et ülestõusnud saaksid elada taevas, annab Jehoova kõigile neile vaimse keha. — 1. Korintlastele 15:35, 38, 42—45; 1. Peetruse 3:18.
20. Mis saab osaks sõnakuulelikule inimkonnale, kelle hulgas on ka ülestõusnud?
20 Valdav enamik inimesi, kes on surnud, äratatakse üles paradiislikule maale. (Laul 37:11, 29; Matteuse 6:10) Üks põhjus, miks mõned inimesed äratatakse üles taevasele elule, on seotud Jumala eesmärgi lõpuleviimisega maa suhtes. Jeesus Kristus ja 144000, kes on koos temaga taevas, viivad sõnakuuleliku inimkonna järk-järgult tagasi täiusele, mille meie esivanemad kõrvale heitsid. See käib ka ülestõusnute kohta, nagu näitas Jeesus, kui ta ütles surevale mehele, kes oli tema kõrvale postile löödud: ’Sa pead minuga olema paradiisis!’ — Luuka 23:42, 43.
21. Mis saab surmast, nagu näitavad prohvet Jesaja ja apostel Johannes?
21 Paradiislikult maalt kõrvaldatakse surm, mis tänapäeval paljud asjad tühiseks muudab. (Roomlastele 8:19—21, UT) Prohvet Jesaja kuulutas, et Jehoova Jumal „neelab surma ära igaveseks ajaks”. (Jesaja 25:8) Apostel Johannesele anti nägemus aja kohta, mil sõnakuulelikud inimesed vabanevad valust ja surmast. Tõesti, „Jumal ise on nendega. Ja tema pühib ära kõik pisarad nende silmist, ja surma ei ole enam ega leinamist ega kisendamist ega vaeva ei ole enam. Sest endised asjad on möödunud”. — Ilmutuse 21:1—4.
22. Kuidas mõjutab sind ülestõusmislootus?
22 Piibli selged õpetused kõrvaldavad segaduse seoses sellega, mis saab surnutest. Pühakiri ütleb selgesti, et surm on „viimne vaenlane”, mis hävitatakse. (1. Korintlastele 15:26) Millist jõudu ja lohutust annab meile küll ülestõusmislootus! Ja kui rõõmsad me võime küll olla, et meie kallid kadunud, kes on Jumala mälestuses, ärkavad surmaunest ja saavad osa kõigest heast, mis Jumalal on varuks neile, kes teda armastavad! (Laul 145:16) Need õnnistused teostatakse Jumala Kuningriigi kaudu. Aga millal pidi see valitsema hakkama? Vaadelgem seda.
KONTROLLI OMA TEADMISI
Mis on inimese vaim?
Kuidas sa kirjeldaksid surnute seisundit?
Kes äratatakse üles?
[Pilt lk 85]
Nagu Jeesus Laatsaruse hauast välja kutsus, nii äratatakse üles ka miljonid teised inimesed
[Pilt lk 86]
Kõiki valdab rõõm, kui ’Jumal neelab surma ära igaveseks ajaks’