Aadam ja Eeva – kas nad olid tegelikult olemas?

PALJUD peavad 1. Moosese raamatu ülestähendust Aadamast ja Eevast pelgalt värvikaks pärimuseks. „Traditsioonilise kristluse toetajad on juba ammust aega pidanud 1. Moosese raamatu loomislugusid, näiteks lugu Aadamast ja Eevast, mõistujuttudeks,” nenditakse ajakirja „Time” toimetusele saadetud kirjas. Sellega on päri paljud katoliku, protestandi ja juudi õpetlased. Nende väitel ei lähe suurem osa loomisloost mitte kuidagi kokku ajaloo või loodusteadusega.

Mida sina arvad? Kas sa usud, et Aadam ja Eeva olid reaalsed inimesed? Kas on tõendeid, mis näitavad, et nad ka tegelikult elasid? Lisaks, mida on toonud kaasa see, et loomislugu on kui tühipaljas müüt kõrvale heidetud?

Kas teadus toetab loomislugu?

Peatugem kõigepealt esimese inimese loomise loo tähtsamate aspektide juures. Seoses Aadamaga teatab Piibel: „Jehoova Jumal valmistas inimese, kes põrm on, mullast, ja puhus tema ninasse elavat õhku: nõnda sai inimene elavaks hingeks” (1. Moosese 2:7). Kas see avaldus on kooskõlas sellega, mida teadus on välja uurinud?

Raamatus „Nanomedicine” mainitakse, et inimese organism koosneb 41 keemilisest elemendist. Muld sisaldab kõiki neid põhielemente, näiteks süsinikku, rauda ja hapnikku. Seega on inimesed tõepoolest valmistatud „mullast”, nagu loomislugu ütleb.

Mil moel sai neist elututest elementidest valmistada elavat inimest? Piltlikustamaks ülesande ääretut keerukust, mõelgem NASA kosmosesüstikule, ühele keerukamale masinale, mis üldse kunagi on konstrueeritud. See vapustav tehnikaime koosneb 2,5 miljonist osast. Inseneride töörühmadel kulus konstrueerimiseks ja kokkupanekuks aastaid. Nüüd aga mõelgem inimorganismile. See koosneb umbes 7 oktiljonist aatomist, 100 triljonist rakust ja vähemalt 9 peamisest elundkonnast.a Kuidas siis tuli olemasollu see peadpööritavalt keerukas ja suurepärase ehitusega bioloogiline masin? Kas pimeda juhuse või mõistusliku kavandatuse läbi?

Ja veel, mis paneb inimesed elama? Kust on elusäde pärit? Teadlased tunnistavad, et nad ei tea seda. Tõsiasi on see, et nad ei suuda leppida kokku isegi vastuvõetavas elu definitsioonis. Neil, kes on võtnud omaks Looja-idee, on kindel arvamus: loomulikult on Jumal eluallikas.b

Kuidas suhtuda loomisloo kirjeldusse selle kohta, et Eeva tehti Aadama küljeluust? (1. Moosese 2:21–23.) Enne loo müüdiks või kujutelmaks tembeldamist mõelgem järgnevatele faktidele: 2008. aasta jaanuaris said USA California teadlased täiskasvanu naharakkudest esimesed kloonitud elujõulised inimembrüod. Teadlased on sama tehnoloogiat kasutades klooninud vähemalt 20 looma. Kuulsaim neist on lammas Dolly, kes klooniti aastal 1996 täiskasvanud lamba piimanäärmest.c

Saab veel näha, millega sellised eksperimendid lõppevad. Kuid mõte seisneb selles: kui teadlased suudavad bioloogilist materjali kasutades tuua esile sama liigi uut isendit, kas ei suudaks siis Looja valmistada juba eksisteeriva inimese bioloogilisest materjalist teist inimest? Huvitav on see, et kirurgid kasutavad rekonstruktiivsete lõikuste puhul roideluud selle omaduse poolest tagasi kasvada ja end ise korvata.

Piibli enda tõendid

Mõnikord ollakse üllatunud, saades teada, et Piiblis mainitakse Aadamat ja Eevat korduvalt. Millist valgust heidavad need viited loomisloo ajaloolisusele?

Vaadelgem näiteks juutide esivanemaloendeid Piibli 1. Ajaraamatu 1. ja 9. peatükis, samuti Luuka evangeeliumi 3. peatükis. Need tähelepanuväärsed genealoogilised andmed hõlmavad vastavalt 48 ja 75 inimpõlve. Luukas järgib Jeesus Kristuse põlvnemist, Ajaraamat aga Iisraeli rahva kuningate ja preestrite järglasliini. Mõlemas loetelus on sellised tuntud isikute nimed nagu Saalomon, Taavet, Jaakob, Iisak, Aabraham, Noa ja lõpuks Aadam. Kõik nimed neis kahes loetelus kuuluvad reaalsetele inimestele, kusjuures mõlemas loetelus on esimene reaalne inimene Aadam.

Pealegi esitab Piibel Aadamat ja Eevat korduvalt kui tõeliselt olemas olnud inimesi, mitte kui müütilisi kujusid. Toome siin ära mõne näite:

• „[Jumal] on teinud ühest inimesest kõik rahvad.” (APOSTLITE TEOD 17:26)

• „Just nagu ühe inimese kaudu patt tuli maailma ja patu kaudu surm, nii ... valitses surm kuningana Aadamast kuni Mooseseni.” (ROOMLASTELE 5:12, 14)

• „Esimene inimene Aadam sai elavaks hingeks.” (1. KORINTLASTELE 15:45)

• „Aadam vormiti esimesena, seejärel Eeva.” (1. TIMOTEOSELE 2:13)

• „Eenok, seitsmes Aadamast, rääkis prohvetlikult [õelatest].” (JUUDA 14)

Mis veelgi olulisem, Piibli usaldusväärseim tunnistaja Jeesus Kristus kinnitas Aadama ja Eeva olemasolu. Abielulahutuse teemal vastuväiteid kummutades sõnas Jeesus: „Loomise alguses ’tegi Ta [Jumal] nad meheks ja naiseks. Seetõttu jätab mees oma isa ja ema, ja need kaks saavad üheks lihaks’... Seega, mis Jumal on kokku pannud, seda inimene ärgu lahutagu” (Markuse 10:6–9). Kas Jeesus oleks õiguslikule pretsedendile seaduslikku kinnitust tuues kasutanud allegooriat? Ei! Jeesus tsiteeris 1. Moosese raamatus toodut kui fakti.

Pühakirja tõendite kohta ütleb teatmeteos „The New Bible Dictionary” kokkuvõtvalt: „Uus Testament kinnitab 1. Moosese raamatu alguspeatükkides toodu ajaloolisust.”

Doominoefekt

Paljud siirad kirikuskäijad arvavad, et olemaks tubli kristlane, pole Aadama ja Eva olemasollu uskumine oluline. Asjasse süvenemata võib see nii tundudagi. Kuid arendagem seda mõtet edasi ja pangem tähele, kuhu see meid välja viib.

Võtkem näiteks enamikule kirikuskäijatele kalli piiblilise õpetuse lunastusest. Selle õpetuse järgi andis Jeesus Kristus oma täiusliku inimelu lunaks, et päästa inimesed pattudest (Matteuse 20:28; Johannese 3:16). Nagu me teame, tähendab luna vastava väärtuse tasumist, ostmaks kaotatut või minetatut tagasi. Seepärast nimetab Piibel Jeesust „vastavaks lunahinnaks” (1. Timoteosele 2:6). Millele vastavaks? võiks küsida. Piibel vastab: „Nõnda nagu kõik surevad Aadamas, nii tehakse ka kõik elavaks Kristuses” (1. Korintlastele 15:22). Täiuslik elu, mille Jeesus ohverdas kuulekate inimeste väljaostmiseks, vastab elule, mille kaotas Aadam pärispatu tõttu Eedenis (Roomlastele 5:12). On selge, et kui Aadamat poleks eksisteerinud, oleks Kristuse lunastusohvri toomine olnud täiesti mõttetu.

Lükates Aadama ja Eeva loomise loo kõrvale või pidades seda vähetähtsaks, tekitame doominoefekti, mis õõnestab peaaegu igat Piibli põhiõpetust.d Selline mõttesuund viib selleni, et vastuseta jäävad paljud küsimused ning usul puudub kindel alus (Heebrealastele 11:1).

Kas elul on mõte või mitte?

Lõpuks jõuame põhiküsimuseni: kas loomisloo kõrvaleheitmisega saab rahuldada inimese vajadust elu mõtte ja eesmärgi järele? Tuntud evolutsionisti ja ateisti Richard Dawkinsi seisukoht on, et universumis pole „ei kavandatust, ei eesmärki, ei kurja ega head, ei midagi muud kui pime, armutu ükskõiksus”. Milline üdini troostitu väljavaade, mis on selges vastuolus inimloomusega!

Täieliku kontrastina sellele annab Piibel veenvad vastused olulisimatele eluküsimustele: kust me tuleme? Mis on elu eesmärk? Miks on maailmas nii palju kurjust ja kannatusi? Kas kurjus lõppeb kunagi? Sedalaadi küsimusi on veel palju. Lisaks annab usk Kristuse lunastusohvrisse lootuse igavesele elule sellistes paradiislikes tingimustes nagu Eedenis, kuhu Jumal esimesed inimesed Aadama ja Eeva elama pani (Laul 37:29; Ilmutuse 21:3–5). Milline imeväärne tulevik!e

Kuigi lugu Aadamast ja Eevast ei pruugi sobida kokku evolutsiooniteooriaga, sobib see kokku teaduses kindlaks tehtuga. Mis veelgi olulisem, see on täielikus kooskõlas kõige muuga Jumala inspireeritud Sõnas Piiblis, kust leiab elule rahuldava mõtte ja eesmärgi.

Miks mitte ise Piiblit põhjalikumalt uurida? Jehoova tunnistajad on heal meelel valmis abi osutama.

[Allmärkused]

[Väljavõte lk 14]

On selge, et kui Aadamat poleks eksisteerinud, oleks Kristuse lunastusohvri toomine olnud täiesti mõttetu

[Pildid lk 12, 13]

Nii nagu kosmosesüstik, on ka inimese organism hoolikalt kavandatud

[Pilt lk 15]

Jeesus tunnistas Aadama ja Eeva olemasolu