Kui elu on püsivalt turvaline
KUI sul tõuseb kõrge palavik, võtad tõenäoliselt tabletti, et vähendada peavalu, ja kasutad ehk enda jahutamiseks jääkotti. Kuid sellest hoolimata, et tablett ja jääkott teevad haiguse talutavamaks, ei kõrvalda nad palaviku põhjustajat. Ja kui tegemist on tõsise tervisehäirega, tuleb sul ravi saamiseks vilunud arsti poole pöörduda.
Inimkond põeb taandumatut kindlusetusetõbe. Me võtame ebameeldivate sümptomite leevendamiseks targasti tarvitusele lühiajalise toimega abinõud, ent haiguse võib päriselt välja ravida vaid keegi, kes suudab meie olukorrale õige diagnoosi määrata. Mitte keegi ei tunne inimkonda paremini kui meie Looja, Jehoova Jumal. Tema teab, et elu ei ole turvaline meile pärandatud probleemide tõttu.
Kuidas tehti lõpp turvalisele algusele
Jumala Sõna selgitab, et Jehoova lõi esimesed inimesed täiuslikuks ja pani nad elama turvalisse keskkonda. Neil ei olnud vähimatki põhjust tunda ärevust. Jumal tahtis, et inimesed elaksid igavesti paradiisis, täiesti turvaliselt. Algselt elasid inimesed keskkonnas, kus oli muu hulgas ”kõiksugu puid, mis armsad olid pealtnäha ja millest hea oli süüa”. Pane tähele, et Jumal kandis hoolt inimeste füüsiliste vajaduste eest, kuid samas ei jätnud tähelepanuta ka nende emotsionaalseid vajadusi, kuna nende elupaiga kohta öeldi, et see ’armas oli pealtnäha’. Kahtlemata tähendas see seda, et esimene inimpaar pandi ümbruskonda, kus nad võisid rahulikku, muretut elu elada (1. Moosese 2:9).
Aadam ja Eeva põlgasid ära Jumala armastava ülemvõimu ning tõid seeläbi oma ellu kahtlused, hirmu, häbi, süütunde ja kindlusetuse. Kui Aadam oli keeranud selja Jumalale, tunnistas ta, et ta ’kardab’. Esimesed inimesed katsid oma ihu ning peitsid end oma armastava Looja eest, kellega olid senini olnud lähedastes ja heades suhetes (1. Moosese 3:1—5, 8—10).
Jehoova algne eesmärk ei ole muutunud. Piibel annab teada, et meie Looja on armastav Jumal, kes laseb kuulekal inimkonnal taastada peagi maa peale paradiisi ja elada igavesti turvaliselt. Ta on andnud prohvet Jesaja kaudu lubaduse: ”Ma loon uued taevad ja uue maa .. [, kus] rõõmutsetakse ja ollakse igavesti rõõmsad” (Jesaja 65:17, 18). Peetrus ütles, et nendes uutes taevastes ja uuel maal ’elab õigus’ (2. Peetruse 3:13).
Kuidas see on võimalik? Tänu valitsusele, mille on seadnud ametisse Jehoova. See on seesama Kuningriik, mille eest Jeesus õpetas oma jüngreid palvetama: ”Meie Isa, kes oled taevas! Pühitsetud olgu sinu nimi; sinu riik tulgu; sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal” (Matteuse 6:9, 10).
Jumala Kuningriik kõrvaldab inimvalitsused ja viib kogu maailmas armastavalt ellu Jumala eesmärgi (Taaniel 2:44). Siis kaovad kahtlused, hirm, häbi, süütunne ja kindlusetus, mis on vaevanud inimkonda Aadama päevist saadik. Piibel näitab, et see Kuningriik ei ole sugugi kaugel. Juba nüüd, meie ebakindlas maailmas, on neil, kes igatsevad Jumala Kuningriiki, võimalik saavutada mõningane turvalisus.
Sea vaimsed asjad esikohale
Taavet oli Jumala teenija, kes teadis, mida tähendab hirmu ja ahastust tunda. Ometi kirjutas ta sõnad, mis on üles tähendatud Laulus 4:9: ”Rahus ma heidan maha ning uinun magama, sest sina üksi, Jehoova, asetad mind julgesti elama!” (Meie kursiiv.) Ehkki Taavetit tabasid aeg-ajalt raskused, andis Jehoova talle turvatunde. Kas me võime sellest midagi õppida? Kuidas võime meie tunda end juba nüüd, selles kindlusetus maailmas, kuigivõrd turvaliselt?
Mõtle sellele, mida 1. Moosese raamat räägib Aadamast ja Eevast. Kuna nemad turvatunde kaotasid? Siis, kui nad ütlesid lahti isiklikest suhetest Loojaga ning keeldusid elamast kooskõlas tema eesmärgiga inimkonna suhtes. Järelikult, kui meie tegutseme teisiti ning loome Jehoovaga lähedased isiklikud suhted ja püüame elada kooskõlas tema tahtega, võib meie elu olla juba nüüd tunduvalt turvalisem, kui see oleks võimalik mingil muul juhul.
See, kui uurime Piiblit ja õpime tundma Jehoovat, aitab meil mõista, mis on elu mõte. Ainult siis saame aru, kes me oleme ja miks me olemas oleme. Turvaline elu on võimalik siis, kui me armastame Jumalat, teame, mis on tema eesmärk inimkonnaga, ja mõistame, milline koht on meil tema eesmärgis. Sellisele arusaamisele jõudis mõned aastad tagasi ka mees nimega Paul.
Paul sündis ja kasvas üles ühel Saksamaa lähedal asuval saarel. Teises maailmasõjas läbielatu oli viinud tema vanematelt vähimagi huvi religiooni vastu. Rääkides sellest, milline ta ise noore mehena oli, ütleb ta: ”Ma ei uskunud mitte millessegi ega pidanud lugu mitte kellestki. Uputasin oma mure alati alkoholi ja jõin ohjeldamatult kaks-kolm korda nädalas. Mu elu polnud vähimalgi määral turvaline.”
Siis aga kohtus Paul ühe Jehoova tunnistajaga. Paul esitas talle küll palju vastuväiteid, kuid üks asi, mida see tunnistaja ütles, pani teda mõtlema. ”Midagi ei teki mittemillestki.” Ehk teisisõnu, kõigel, mida me enese ümber looduses näeme, on pidanud olema Looja.
”Mõtlesin selle üle üha uuesti ja uuesti ning mul ei jäänud muud üle kui sellega nõustuda.” Nii uuris Paul Jehoova tunnistajatega Piiblit ja õppis tundma Jehoovat. Ta tunnistab: ”Peale mu vanemate oli Jehoova esimene, kes oli eales midagi minu heaks teinud.” Paul, kes ristiti kui Jehoova tunnistaja aastal 1977, ütleb: ”Nüüd ma tean, mis on elu eesmärk. Ma olen rõõmus, et võin elada kooskõlas Jehoova tahtega. Tunnen end turvaliselt, kuna ei minu ega mu perega saa juhtuda midagi sellist, mida Jehoova ei suudaks tulevikus korda seada.”
Mida me võime sellest kogemusest õppida? Paul vabanes kindlusetusest — emotsionaalsest koormast —, kui suunas põhitähelepanu vaimsetele asjadele, mitte materiaalsele varale. Ta lõi lähedased suhted Loojaga. Taolistest suhetest tunnevad rõõmu miljonid Jehoova tunnistajad. See annab neile sisemist jõudu, mis aitab neil olla teistega lävides ennastohverdav. Käies inimeste juures, võtavad Jehoova tunnistajad enda arvelt aega, et aidata inimestel oma elu turvalisemaks muuta, ergutades neid keskenduma vaimsetele asjadele. Ent tunnistajad teevad enamat, kui ainult kuulutavad.
”Hüüdke oma Jumala Jehoova poole”
Kui Odra jõgi 1997. aasta juulis Põhja-Euroopas suured maa-alad üle ujutas, kuulsid Saksamaal elavad Jehoova tunnistajad, millises täbaras olukorras on inimesed nende naabermaal Poolas. Mida nad saaksid teha? Berliini ja selle lähiümbruse tunnistajad näitasid üles imelist heldekäelisust, kui nad annetasid mõne päevaga vabatahtlikult üle 200000 marga.
Tunnistajad, kel oli kogemusi ehitustöös, võtsid omal kulul ette kuuetunnise autosõidu Berliinist Poola Wrocławi kanti. Ühes väikeses linnas olid paljud majad rängalt kahjustada saanud. Ühe Jehoova tunnistajate perekonna maja ümbritses enam kui kuue meetri kõrguselt vesi. Peretütrel oli plaanis järgmisel kuul abielluda ja nad pidid hakkama koos abikaasaga selles majas elama. Kuidas seada maja korda ja aidata seda perekonda, kes oli kaotanud peaaegu kogu oma vara?
Kui vesi lõpuks alanes, küsis nende naaber pilkavalt: ”Miks te ei hüüa oma Jumala Jehoova poole, vaadake, kas ta aitab teid? ”Kui jahmunud see naaber küll oli, kui järgmisel päeval sõitis selle tunnistajate pere maja ette mitu sõidukit Saksamaalt! Autodest tuli välja hulk võõraid, kes hakkasid maja parandama. ”Kes need on? Kes maksab kinni kogu selle materjali?” uuris naaber. Tunnistajad selgitasid, et need võõrad on nende vaimsed vennad ja et nad maksavad ise materjali eest. Linnarahvas jälgis maja remontimist suure hämmastusega. Juhtuski nii, et pulmad peeti plaanitud päeval.
See perekond koges, et Jehoova tunnistajate rahvusvahelisse vennaskonda kuulumine ei too mitte ainult vaimset kasu, vaid pakub selles ebakindlas maailmas ka teataval määral turvalisust. Muidugi ei olnud see perekond ainus, kes seda koges. Kogu õnnetuspiirkonnas parandati Jehoova tunnistajate maju ja kuningriigisaale. Ka ei unustatud naabreid, kes ei ole Jehoova tunnistajad. Nendegi kodude kallal tehti kõvasti tööd, mida inimesed väga hindasid.
Õiglus, rahu ja julgeolek
Kui kõrge palavik on lõpuks järele andnud ja tervis tagasi tulnud, oleme meid aidanud arstile väga tänulikud. Kui tänulikud me oleme küll oma Loojale, kui Jumala Kuningriik teeb igaveseks lõpu inimkonda tabanud kindlusetusepalavikule! Jah, meie Looja tõotab meile elu, kus valitseb ’õiglus, püsiv rahu ning julgeolek’. Kas pole see imeline väljavaade! (Jesaja 32:17.)
[Väljavõte lk 10]
Me võime kergendada oma emotsionaalset koormat, kui suuname põhitähelepanu vaimsetele asjadele, mitte materiaalsele varale
[Pilt lk 8, 9]
Jumal tõotab uut maailma, kus kõik võivad elada püsivalt turvaliselt