Kuula oma sisemist häält

„Paganad, kellel ei ole [Jumala] käsku, loomu poolest täidavad käsu nõudeid.” (ROOMLASTELE 2:14)

1., 2. a) Mil moel on paljud osavõtlikkusest teiste vastu tegutsenud? b) Millised Pühakirja näited räägivad osavõtlikkusest teiste suhtes?

METROOPLATVORMIL seisnud 20-aastast meest tabas epilepsiahoog ning ta kukkus rööbastele. Seda nähes lasi üks kõrvalseisja oma väikestel tütardel käest lahti ning hüppas alla rööbastele. Ta tiris epileptiku rööbastevahelisse süvendisse ning viskus talle peale, et kaitsta teda üle nende peade peatusse sööstva rongi eest. Inimesed nimetasid seda appitõttajat kangelaseks, tema aga lausus: „Tuleb teha seda, mis on vaja. Tegin seda osavõtlikkusest, mitte tunnustuse või au pärast.”

² Ehk tead sinagi kedagi, kes on seadnud end teisi aidates ohtu. Seda tegid Teise maailmasõja ajal paljud, kes pakkusid peidupaika võõrastele. Meenutagem ka seda, mida koges apostel Paulus ühes nende 275 inimesega, kes elasid Sitsiilia lähistel Maltal üle laevahuku. Kohalikud elanikud tulid võõrastele appi ja osutasid neile „suurt lahkust” (Apostlite teod 27:27–28:2). Või kuidas oleks näitega Iisraeli tütarlapsest, kes ehk ei riskinud küll oma eluga, kuid väljendas lahkelt osavõtlikkust ühe oma süürlasest vangistaja heaolu pärast? (2. Kuningate 5:1–4.) Ja mõelgem Jeesuse üldtuntud tähendamissõnale halastajast samaarlasest. Preester ja leviit ei hoolinud surmasuhu sattunud kaasjuudist, ent samaarlane nägi tublisti vaeva, et talle abi osutada. Sajandite jooksul on see tähendamissõna puudutanud eri kultuuridest pärit inimeste südant (Luuka 10:29–37).

3., 4. Mida näitab evolutsiooniteooria kohta see, et altruistlikud tunded on sedavõrd üldlevinud?

³ On tõsi, et me elame „rasketel aegadel”, mil paljud inimesed on „toored” ja „hea põlgajad” (2. Timoteosele 3:1–3). Sellegipoolest oleme küllap vist näinud heasoovlikkust väljendavaid tegusid ning ehk ka ise nende osaliseks saanud. Püüd teisi aidata koguni end ohtu seades on sedavõrd üldlevinud, et seda märgistatakse kui inimlikkust.

⁴ Sellist valmisolekut osutada abi isegi ennast ohvriks tuues võib täheldada kõigi rasside ja kultuuride juures ning see on vastuolus väitega, et inimene on arenenud tänu enamkohastunu ellujäämise džungliseadusele. Francis Collins, geneetik, kes juhtis USA riiklikku programmi dešifreerida inimgenoom (DNA), sõnas: „Isetu altruism on evolutsionistile üheks tõsisemaks probleemiks. ... Seda ei saa seletada indiviidi isekate geenide sunniga end põlistada.” Lisaks ütles ta: „Mõningad inimesed toovad end ohvriks inimeste eest, kellega neid ei seo rühmakuuluvus ning kellega neil pole mitte midagi ühist. ... Ei paista küll kuidagi, et seda saaks seletada Darwini teooriaga.”

„Südametunnistuse hääl”

 5. Mida võib inimeste juures tihtilugu täheldada?

⁵ Dr Collins toob välja altruismi ühe aspekti: „Südametunnistuse hääl ajendab meid teisi abistama ka siis, kui me selle eest midagi vastu ei saa.”a Tema mainitud „südametunnistus” võib tuletada meelde tõsiasja, mida rõhutas Paulus: „Kui paganad, kellel ei ole käsku, loomu poolest täidavad käsu nõudeid, on nad, ehk küll neil ei ole käsku, iseenestele käsuks ja näitavad, et käsutegu on kirjutatud nende südametesse, kuna nende südametunnistus ühtlasi tunnistab seda ja nende mõtted isekeskis kas kaebavad nende peale või ka kostavad nende eest” (Roomlastele 2:14, 15).

 6. Miks on kõik inimesed Looja ees vastutavad?

⁶ Kirjas roomlastele näitab Paulus, et inimesed on Jumala ees vastutavad, sest tema olemasolu ja omadused ilmnevad selgelt selles, mida võib näha. Nõnda on see olnud „maailma loomisest alates” (Roomlastele 1:18–20; Laul 19:2–5). On tõsi, et paljud eitavad Loojat ning valivad pahelise elustiili. Kuid Jumala tahe on, et inimesed tunnustaksid tema õigust ning kahetseksid oma halba eluviisi (Roomlastele 1:22–2:6). Juutidel oli küllaga põhjust seda teha – neile oli Moosese kaudu antud Jumala Seadus. Ent isegi paganad, kelle kätte polnud usaldatud seda, „mida Jumal on rääkinud”, oleksid pidanud mõistma, et Jumal on olemas (Roomlastele 2:8–13; 3:2).

7., 8. Kui üldlevinud on õiglusetaju ja millele see osutab?

⁷ Veenev põhjus, miks kõik peaksid tunnustama Jumalat ning vastavalt käituma, seisneb seesmises õige ja vale tunnetuses. Meie õiglusetaju on märk südametunnistusest. Kujutlegem järgmist pilti: väikesed lapsed ootavad reas, et pääseda kiikuma. Siis aga läheb üks laps järjekorra etteotsa, tegemata väljagi, et teised ootavad. Otsekohe tõuseb kisa: „See pole aus!” Küsigem nüüd endilt: „Miks on nii, et isegi paljud lapsed näitavad spontaanselt, et neil on õiglusetunne?” Selles, et nad nõnda reageerivad, väljendub nende sisemine moraalitaju. Paulus kirjutab, et paganad, kellel pole käsku, täidavad loomu poolest käsu nõudeid. Ta ei räägi sellest kui millestki harukordsest, vaid kui tavalisest nähtusest. See, et inimesed „loomu poolest täidavad käsu nõudeid”, tähendab, et nende ajendiks on seesmine moraalitaju, mis paneb neid tegutsema kooskõlas sellega, mis on kirjas Jumala seaduses.

⁸ Sellist moraaliomadust võib näha paljudes maades. Üks Cambridge’i ülikooli professor on täheldanud, et babüloonlaste, egiptlaste ja kreeklaste, aga ka Austraalia aborigeenide ja põlisameeriklaste moraalinormide hulka kuulus „rõhumise, tapmise, reetmise ja valetamise hukkamõist ning ühesugune käsk osutada lahkust eakate, laste ja nõtrade vastu”. Samuti dr Collins kirjutab: „Paistab, et igat sorti inimeste seas valitseb universaalne õige ja vale käsitus.” Kas ei tuleta see meelde kirjakohta Roomlastele 2:14?

Mil moel meie südametunnistus toimib?

 9. Mis on südametunnistus ja kuidas võib see olla abiks enne, kui asutakse tegutsema?

⁹ Piibel näitab, et südametunnistus on meie seesmine võime analüüsida ja hinnata oma tegusid. Meis on otsekui sisemine hääl, mis ütleb, kas tegutsemissuund on õige või mitte. Paulus märgib selle hääle kohta endas: „Seda tunnistab mulle mu südametunnistus Pühas Vaimus” (Roomlastele 9:1). Näiteks võib see hääl öelda juba eelnevalt, kuidas käituda mõnes moraaliküsimuses. Südametunnistus võib sulle anda teo kohta eelhinnangu ning öelda juba ette, kuidas sa end tunneksid, kui sa seda teeksid.

10. Kuidas annab südametunnistus tihtilugu endast märku?

¹⁰ Veelgi sagedamini annab südametunnistus endast märku pärast millegi tegemist. Kuningas Sauli eest põgenevale Taavetile avanes võimalus teha midagi, milles väljendus lugupidamatus Jumala võitud kuninga vastu, ja ta tegigi seda. Pärast seda „torkas Taavetit südametunnistus” (1. Saamueli 24:2–6; Laul 32:3, 5). Südametunnistus andis endast Taavetile märku. Samasuguseid südametunnistuse torkeid on olnud meil kõigil. Me tegime midagi, misjärel me olime tehtu pärast häiritud ja mures. Mõnda maksudest kõrvalehoidjat on südametunnistus sedavõrd piinanud, et ta on hiljem oma võla ära maksnud. Mõnele aga on see andnud tõuke tunnistada abikaasale üles patustamine abielurikkumises (Heebrealastele 13:4). Ent kui inimene tegutseb kooskõlas oma südametunnistusega, annab see talle rahulolutunde ja meelerahu.

11. Miks võib olla ohtlik lasta end juhtida vaid oma südametunnistusel? Too näide.

¹¹ Kas me võime siis lasta end vaid südametunnistusel juhtida? On küll hea kuulata oma südametunnistuse häält, kuid see hääl võib meid ka tõsiselt eksitada. Jah, meie „sisemise inimese” hääl võib meid alt vedada (2. Korintlastele 4:16). Vaadelgem üht näidet. Piibel räägib meile Stefanosest, Kristuse pühendunud järelkäijast „täis armu ja väge”. Juudid kihutasid Stefanose Jeruusalemmast välja ning viskasid ta kividega surnuks. Kohal viibis ka Saulus (hiljem sai temast apostel Paulus), kel „oli hea meel Stefanose surmast”. Paistab, et need juudid olid oma tegutsemise õigsuses sedavõrd veendunud, et südametunnistus neid ei vaevanud. Nõnda võis see olla ka Saulusega, kes pärastpoole „turtsus ikka veel ähvardamise ja tapmisega Issanda jüngrite vastu”. On ilmselge, et tookord ei olnud ta südametunnistuse hääl õige (Apostlite teod 6:8; 7:57–8:1; 9:1).

12. Mis võib meie südametunnistust mõjutada?

¹² Mis võis Sauluse südametunnistust mõjutada? Üheks mõjuriks võis olla tihe läbikäimine teistega. Nii mõnelgi meist on tulnud ette seda, et me kõneleme telefoni teel mehega, kelle hääl kuuldub väga sarnane tema isa omaga. Mingil määral võib poja hääletämber olla pärilik, ent teda võib olla mõjutanud ka isa kõnemaneer. Saulustki võis olla mõjutanud lähedane kontakt juutidega, kes Jeesust vihkasid ja tema õpetustele vastu seisid (Johannese 11:47–50; 18:14; Apostlite teod 5:27, 28, 33). Tõepoolest, Sauluse seltsilised võisid olla mõjutanud tema sisemist häält, tema südametunnistust.

13. Mil moel võib keskkond mõjutada inimese südametunnistust?

¹³ Samuti võib inimese südametunnistust kujundada üldine kultuur ja elukeskkond tema ümber, nõnda nagu keskkond võib mõjutada inimest kõnelema teatud murde või aktsendiga (Matteuse 26:73). Just nii võis see olla muistsete assüürlaste puhul. Nad olid tuntud oma sõjakuse poolest ning reljeefidel võib näha neid vange piinamas (Nahum 2:12, 13; 3:1). Joona päevade Niinive elanike kohta öeldakse, et nad ei osanud „vahet teha oma parema ja vasaku käe vahel”. See tähendas, et neil puudus õige mõõdupuu, otsustamaks, mis on Jumala seisukohalt õige või väär. Võib kujutleda, kuidas võis selline keskkond mõjutada Niinives üles kasvanud inimese südametunnistust (Joona 3:4, 5; 4:11). Niisamuti võib tänapäeval inimese südametunnistust mõjutada teda ümbritsevate inimeste meelelaad.

Kuidas sisemist häält parandada

14. Kuidas kajastab meie südametunnistus kirjakohas 1. Moosese 1:27 öeldut?

¹⁴ Aadam ja Eeva said Jehoovalt südametunnistuse anni, mille meie oleme neilt pärinud. Kirjakoht 1. Moosese 1:27 ütleb, et inimesed on tehtud Jumala näo järgi. Selle all ei mõelda Jumala füüsilist kuju, sest tema on vaim, meie aga liha. Me oleme loodud Jumala näo järgi selles mõttes, et meil on tema omadused, kaasa arvatud tänu moraalitajule talitlev südametunnistus. See tõsiasi näitab, et on üks moodus, kuidas tugevdada südametunnistust, nii et see oleks usaldusväärsem. Selleks on Looja sügavam tundmaõppimine ja temaga lähedasemaks saamine.

15. Mil kombel tuleb meile kasuks see, kui õpime oma Isa tundma?

¹⁵ Piibel näitab, et Jehoova on meile kõigile otsekui isa (Jesaja 64:7). Ustavad kristlased, kel on kas taevane lootus või lootus elada maises paradiisis, võivad pöörduda Jumala kui Isa poole (Matteuse 6:9). Meie soov peaks olema saada Isaga aina lähedasemaks ning omandada seeläbi tema seisukohad ja mõõdupuud (Jakoobuse 4:8). Paljud ei ole sellest üldsegi huvitatud. Nad on nagu juudid, kelle kohta Jeesus sõnas: „Teie ei ole iialgi kuulnud tema häält ega ole näinud tema nägu, ega ole teil tema sõna püsivana teie sees” (Johannese 5:37, 38). Me pole küll kuulnud Jumala tegelikku häält, kuid me saame ta mõtteid teada tema Sõna lugedes, misläbi võime olla rohkem tema moodi ja mõelda nagu tema.

16. Kuidas osutab Joosepi lugu sellele, et meil on väga tähtis oma südametunnistust kasvatada ja selle häält kuulda võtta?

¹⁶ Näitena selle kohta võiks tuua loo Joosepist Pootifari kojas. Pootifari naine üritas Joosepit võrgutada. Ehkki Joosep elas ajal, mil ühtki Piibli raamatut polnud veel kirjutatud ega kümmet käsku antud, kõlas tema vastus: „Kuidas tohiksin siis teha seda suurt kurja ja pattu oma Jumala vastu?” (1. Moosese 39:9). Nõndamoodi ei vastanud ta pelgalt seepärast, et olla meele järele oma perele, kes elas kaugel. Eeskätt soovis ta olla meelepärane Jumalale. Joosepile oli teada Jumala nõue abielu kohta: ühel mehel olgu üks naine ning need kaks peavad olema „üks liha”. Ka oli ta tõenäoliselt kuulnud, mida arvas Abimelek, kui ta sai teada, et Rebeka on abielus – teda endale võttes oleks võidud tuua rahva peale süü. Seeläbi, et Jehoova lõpptulemust õnnistas, väljendas ta oma eitavat seisukohta abielurikkumise suhtes. Tõenäoliselt võimendas kõige selle teadmine Joosepi päritud südametunnistuse häält ning andis talle tõuke seista vastu seksuaalsele ebamoraalsusele (1. Moosese 2:24; 12:17–19; 20:1–18; 26:7–14).

17. Miks meie oleme Isaga sarnaneda püüdes paremas olukorras kui Joosep?

¹⁷ Meie praegu oleme muidugi mõista kaugelt soodsamas olukorras. Meil on tervikpiibel, kust saame õppida tundma Isa mõtteid ja tundeid, sealjuures ka seda, mida ta heaks kiidab ning mida keelab. Mida enam me oleme Pühakirjaga tuttavad, seda lähedasemaks me võime Jumalaga saada ja seda enam temaga sarnaneda. Nõnda tehes on meie südametunnistus tõenäoliselt veelgi rohkem kooskõlas Isa mõttelaadiga. See harmoneerub aina paremini Isa tahtega (Efeslastele 5:1–5).

18. Mida me saame hoolimata minevikumõjutustest oma südametunnistuse usaldusväärsuse tõstmiseks teha?

¹⁸ Mida võiks öelda keskkonna osa kohta meie südametunnistuse kujundamisel? Meid võis olla mõjutanud sugulaste mõtte- ja teguviis ning meid kasvamise ajal ümbritsenud keskkond üldiselt. Seetõttu võis meie südametunnistuse hääl olla summutatud või moondunud. See kõneles meid ümbritsevate inimeste „aktsendiga”. On tõsi, et oma minevikku muuta ei saa, kuid me võime võtta nõuks valida endale meie südametunnistust heas suunas mõjutavaid kaaslasi ja keskkonda. Oluline samm on olla järjekindlalt koos pühendunud kristlastega, kes on juba kaua aega püüdnud sarnaneda Isaga. Selleks pakuvad suurepäraseid võimalusi koguduse koosolekud, kaasa arvatud teistega läbikäimine enne ja pärast koosolekuid. Me võime panna tähele kaaskristlaste Piiblil põhinevat mõttelaadi ja käitumist, sealjuures ka nende valmisolekut võtta otsekohe kuulda oma südametunnistust, mis kajastab Jumala seisukohti ja teid. Aja jooksul aitab see viia meilgi oma südametunnistuse kooskõlla Piibli põhimõtetega, nii et võime olla rohkem Jumala näo järele. Oma sisemist häält Isa põhimõtetega kooskõlastades ja kaaskristlaste head mõju vastu võttes kasvab meie südametunnistuse usaldusväärsus ning me oleme varmamad selle häält kuulda võtma (Jesaja 30:21).

19. Millised südametunnistuse küljed väärivad veel tähelepanu?

¹⁹ Siiski on mõningatel oma südametunnistuse kuulda võtmisega alatasa raskusi. Järgnev artikkel käsitleb mõningaid kristlastel ette tulnud olukordi. Sedalaadi olukordi lähemalt vaadeldes võime tajuda selgemini südametunnistuse rolli ning seda, miks südametunnistus võib olla erisugune ja kuidas saaks selle häält üha paremini kuulda võtta (Heebrealastele 6:11, 12).

[Allmärkus]

Mida sa õppisid?

• Miks võib täheldada kõigis kultuurides õige ja vale tunnetust ehk südametunnistust?

• Miks meil tuleks olla ettevaatlik, et mitte lasta end vaid südametunnistusel juhtida?

• Mil kombel me saame oma sisemist häält paremaks muuta?

[Pildid lk 23]

Taavetil olid südametunnistuse piinad . . .

. . . kuid Saulusel Tarsosest neid polnud

[Pilt lk 24]

Me saame oma südametunnistust kasvatada