Jehoova on lepingute Jumal
”Ma teen Iisraeli sooga ja Juuda sooga uue lepingu.” (JEREMIJA 31:31)
1., 2. a) Millise püha seadis Jeesus sisse 14. niisani õhtul aastal 33? b) Millist lepingut mainis Jeesus seoses oma surmaga?
AASTAL 33 m.a.j. 14. niisani õhtul pidas Jeesus koos oma 12 apostliga paasapüha. Kuna ta teadis, et see on nende viimane ühine söömaaeg ja et ta peagi oma vaenlaste käe läbi sureb, kasutas ta seda sündmust ära, selgitamaks enda kõige lähedasematele jüngritele paljusid tähtsaid asju (Johannese 13:1—17:26).
2 Sel õhtul, pärast Juudas Iskarioti minema saatmist, seadis Jeesus sisse ainsa kristlastele kohustusliku iga-aastase usupüha — oma surma mälestusõhtu. Piibli jutustus ütleb: ”Kui nad sõid, võttis Jeesus leiva, õnnistas ja murdis ja andis oma jüngritele ning ütles: ”Võtke, sööge, see on minu ihu!” Ja ta võttis karika, tänas ja andis neile ning ütles: ”Jooge kõik selle seest! Sest see on minu veri, uue lepingu veri, mis paljude eest valatakse pattude andeksandmiseks.”” (Matteuse 26:26—28). Jeesuse järelkäijad pidid mälestama tema surma lihtsal ja väärikal viisil. Ning Jeesus mainis oma surmaga seoses ka üht lepingut. Ta nimetas seda ”uueks lepinguks” (Luuka 22:20).
3. Millised küsimused tekivad uue lepingu kohta?
3 Mida see uus leping endast kujutab? Kui see on uus leping, kas on siis olemas ka vana leping? Kas sellega on seotud muid lepinguid? Need on tähtsad küsimused, sest Jeesus ütles, et selle lepingu veri valatakse ”pattude andeksandmiseks”. Pattude andeksandmist vajame hädasti meie kõik (Roomlastele 3:23).
Leping Aabrahamiga
4. Milline muistne tõotus aitab meil uuest lepingust aru saada?
4 Et uuest lepingust aru saada, peame minema tagasi aega, mil Jeesuse maise teenistuseni oli jäänud ligi 2000 aastat ning mil Terah oma perega — kuhu kuulus ka Aabram (hiljem Aabraham) koos oma naise Saaraiga (hiljem Saara) — rändas jõukast Kaldea Uurist Haaranisse, mis paiknes Mesopotaamia põhjaosas. Nad jäid sinna kuni Terahi surmani. Seejärel ületas 75-aastane Aabraham Jehoova käsul Eufrati jõe ja liikus edelasse Kaananimaale, et telkides nomaadielu elada (1. Moosese 11:31—12:1, 4, 5; Apostlite teod 7:2—5). See oli aastal 1943 e.m.a. Haaranis oli Jehoova Aabrahamile öelnud: ”Ma teen sind suureks rahvaks ja õnnistan sind, ma teen su nime suureks, et sa oleksid õnnistuseks! Siis ma õnnistan neid, kes sind õnnistavad, panen vande alla need, kes sind neavad, ja sinu nimel õnnistavad endid kõik suguvõsad maa peal!” Hiljem, kui Aabraham oli Kaananisse jõudnud, lisas Jehoova: ”Sinu soole [”seemnele”, UM] ma annan selle maa!” (1. Moosese 12:2, 3, 7).
5. Millise ajaloolise prohvetiennustusega on seotud Jehoova tõotus Aabrahamile?
5 Aabrahamile antud tõotus on seotud ühe teise Jehoova tõotusega. Tõotus, mille Jehoova andis Aabrahamile, tegi viimasest ühe inimajaloo tähtsaima tegelase, vahelüli esimese eales ülestähendatud prohvetiennustuse täitumises. Kui Aadam ja Eeva olid Eedeni aias pattu teinud, kuulutas Jehoova neile kummalegi kohtuotsuse ning sealsamas pöördus ta ka Saatana poole, kes oli Eevat eksitanud, ja ütles talle: ”Ma tõstan vihavaenu sinu ja naise vahele, sinu seemne ja tema seemne vahele, kes purustab su pea, aga kelle kanda sa salvad!” (1. Moosese 3:15). Jehoova leping Aabrahamiga näitas, et Seeme, kelle kaudu Saatana teod tühistatakse, ilmub selle patriarhi suguvõsa liinis.
6. a) Kelle kaudu pidi täituma tõotus, mille Jehoova Aabrahamile andis? b) Mis on Aabrahamiga tehtud leping?
6 Kuna Jehoova tõotus oli seotud seemnega, vajas Aabraham poega, kelle kaudu see Seeme võiks tulla. Kuid nii tema kui ka Saara jäid vanaks ja olid ikka veel lastetud. Lõpuks Jehoova siiski õnnistas neid, tehes nad ime väel sigimisvõimeliseks, ning Saara sünnitas Aabrahamile poja Iisaki, nii et tõotus seemne kohta jäi jõusse (1. Moosese 17:15—17; 21:1—7). Aastaid hiljem, kui Jehoova oli Aabrahami usu läbi katsunud — kui ta oli tõestanud sellegi, kas Aabraham oleks valmis oma armastatud poja Iisaki ohvriks tooma —, kordas ta Aabrahamile oma tõotust: ”Ma õnnistan sind tõesti ja teen su soo [”seemne”, UM] väga paljuks nagu tähti taevas ja nagu liiva mere ääres, ja su sugu [”seeme”, UM] vallutab oma vaenlaste väravad! Ja sinu soo [”seemne”, UM] nimel õnnistavad endid kõik maailma rahvad, sellepärast et sa võtsid kuulda mu häält!” (1. Moosese 22:15—18). Seda tähendusrikast tõotust on sageli nimetatud Aabrahamiga tehtud lepinguks ning hilisem uus leping on sellega tihedalt seotud.
7. Kuidas hakkas Aabrahami seeme arvukaks saama ning mis asjaolud viisid nad Egiptusesse elama?
7 Aja möödudes sündisid Iisakile kaksikud poisid Eesav ja Jaakob. Jehoova valis Tõotatud Seemne esiisaks Jaakobi (1. Moosese 28:10—15; Roomlastele 9:10—13). Jaakobil oli 12 poega. On selge, et nüüd hakkas Aabrahami seeme arvukaks saama. Kui Jaakobi pojad olid täisealised ning paljudel neist juba oma peregi, ajas nälg nad kõik Egiptusesse, kus Jaakobi poeg Joosep oli jumalikul juhtimisel nende tulekuks teed rajanud (1. Moosese 45:5—13; 46:26, 27). Mõne aasta pärast sai Kaanan näljahaardest vabaks. Kuid Jaakobi pereliikmed jäid Egiptusesse — esmalt kui külalised, hiljem kui orjad. Alles aastal 1513 e.m.a., 430 aastat pärast seda, kui Aabraham oli Eufrati jõe ületanud, viis Mooses Jaakobi järelsoo Egiptusest välja vabadusse (2. Moosese 1:8—14; 12:40, 41; Galaatlastele 3:16, 17). Nüüd pööras Jehoova Aabrahamiga tehtud lepingule erilist tähelepanu (2. Moosese 2:24; 6:2—5).
”Vana leping”
8. Mille sõlmis Jehoova Jaakobi järeltulijatega Siinai mäe juures ning mis seos oli sel Aabrahamiga tehtud lepinguga?
8 Jaakob ja tema pojad siirdusid Egiptusesse kui suurpere, nende järeltulijad aga lahkusid Egiptusest kui hulk rohkearvulisi suguharusid (2. Moosese 1:5—7; 12:37, 38). Enne kui Jehoova nad Kaananisse viis, juhtis ta nad lõuna poole Araabiasse Hoorebi (ehk Siinai) mäe jalamile. Seal tegi ta nendega lepingu. Pärast ”uue lepingu” tegemist hakati seda nimetama ”vanaks lepinguks” (2. Korintlastele 3:14, UM). Vana lepingu kaudu viis Jehoova näitlikult täide oma lepingu Aabrahamiga.
9. a) Millist nelja asja tõotas Jehoova Aabrahamiga tehtud lepingus? b) Milliseid väljavaateid Jehoova leping Iisraeliga veel avas ja mis tingimusel?
9 Jehoova selgitas Iisraelile selle lepingu tingimusi: ”Kui te nüüd tõesti kuulate minu häält ja peate minu lepingut, siis te olete minu omand kõigi rahvaste hulgast, sest minu päralt on kogu maailm! Te olete mulle preestrite kuningriigiks ja pühaks rahvaks!” (2. Moosese 19:5, 6). Jehoova oli tõotanud, et Aabrahami seeme 1) saab suureks rahvaks, 2) võidab oma vaenlased, 3) pärib Kaananimaa ja 4) saab kanaliks, miskaudu teised rahvad õnnistusi saavad. Nüüd teatas ta, et nad võivad need õnnistused kätte saada tema väljavalitud rahva Iisraelina, ”preestrite kuningriigi ja püha rahvana”, tingimusel, et nad kuuletuvad tema käskudele. Kas iisraellased olid nõus seda lepingut sõlmima? Nad vastasid kui üks mees: ”Me teeme kõik, mis Jehoova on öelnud!” (2. Moosese 19:8).
10. Kuidas organiseeris Jehoova iisraellased rahvaks ning mida ta neilt ootas?
10 Seejärel organiseeris Jehoova iisraellased rahvaks. Ta andis neile seadused jumalakummardamise ja igapäevaelu kohta. Ta andis neile ka kogudusetelgi (hiljem Jeruusalemma templi) ja preesterkonna, kes viis kogudusetelgis läbi püha teenistust. Lepingut pidada tähendas kuuletuda Jehoova seadustele, ja mis eriti tähtis, kummardada üksnes teda. Esimene kümnest käsust, mis moodustasid seadustiku tuumiku, kõlas: ”Mina olen Jehoova, sinu Jumal, kes sind tõi välja Egiptusemaalt, orjusekojast. Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval!” (2. Moosese 20:2, 3).
Õnnistused seaduselepingu kaudu
11., 12. Kuidas täitusid vana lepingu tõotused Iisraeli puhul?
11 Kas seaduselepingu tõotused täitusid Iisraeli puhul? Kas Iisrael sai ”pühaks rahvaks”? Iisraellased kui Aadama järeltulijad olid patused (Roomlastele 5:12). Kuid nende pattude kinnikatmiseks toodi Seaduse all ohvreid. Iga-aastase lepituspäeva ohvrite kohta ütles Jehoova: ”Sel päeval toimetatakse lepitust teie eest, et teid puhastada; te peate saama puhtaks kõigist oma pattudest Jehoova ees!” (3. Moosese 16:30). Seega, kui Iisrael oli ustav, siis oli ta ka püha rahvas — puhastatud Jehoova teenistuse jaoks. Kuid rahva puhas seisund sõltus sellest, kas selle liikmed kuuletuvad Seadusele ja toovad pidevalt ohvreid.
12 Kas Iisrael sai ”preestrite kuningriigiks”? Iisrael oli algusest saati kuningriik, sest Jehoova oli tema taevane Kuningas (Jesaja 33:22). Lisaks sellele sisaldas seaduseleping sätteid inimkuningate kohta ja hiljem esindasidki Jehoovat kuningad, kes valitsesid Jeruusalemmas (5. Moosese 17:14—18). Aga kas Iisrael oli preestrite kuningriik? Iisraelil teadagi oli preesterkond, kes viis kogudusetelgis läbi püha teenistust. Kogudusetelk (hiljem tempel) oli puhta kummardamise keskus iisraellastele ja ka mitteiisraellastele. Ning Iisraeli rahvas oli ainuke kanal, kelle kaudu oli võimalik teada saada inimkonnale ilmutatud tõde (2. Ajaraamat 6:32, 33; Roomlastele 3:1, 2). Mitte ainult leviitpreestrid, vaid kõik ustavad iisraellased olid Jehoova ”tunnistajad”. Iisrael oli Jehoova ”sulane”, kes pidi ’jutustama tema kiidetavusest’ (Jesaja 43:10, 21). Paljud alandlikud võõramaalased nägid, kuidas Jehoova oma rahva heaks väge ilmutas, ja neid paelus puhas kummardamine. Nad said proselüütideks (Joosua 2:9—13). Kuid võitud preestritena teenisid vaid ühe suguharu liikmed.
Proselüüdid Iisraelis
13., 14. a) Miks võib öelda, et proselüüdid ei olnud seaduselepingu osalised? b) Kuidas tulid proselüüdid seaduselepingu alla?
13 Milline oli proselüütide positsioon? Jehoova tegi lepingu ainult Iisraeliga; ”hulka segarahvast”, kes küll lepingu sõlmimise juures viibisid, ei mainitud kui lepinguosalisi (2. Moosese 12:38; 19:3, 7, 8). Nende esmasündinuid ei võetud arvesse, kui arvutati lunahinda, mis tuli maksta Iisraeli esmasündinute eest (4. Moosese 3:44—51). Kui Kaananimaa aastakümneid hiljem Iisraeli suguharude vahel ära jaotati, ei saanud mitteiisraellastest usklikud pärandmaad (1. Moosese 12:7; Joosua 13:1—14). Miks? Sest seaduselepingut ei tehtud proselüütidega. Sellegipoolest kuuletusid proselüütidest mehed Seadusele ja lasid ennast ümber lõigata. Nad pidasid kinni Seaduse ettekirjutustest ning said kasu selle korraldustest. Sarnaselt iisraellastega tulid proselüüdid seaduselepingu alla (2. Moosese 12:48, 49; 4. Moosese 15:14—16; Roomlastele 3:19).
14 Näiteks, kui proselüüt kellegi kogemata tappis, võis ta nagu iisraellanegi põgeneda pelgulinna (4. Moosese 35:15, 22—25; Joosua 20:9). Lepituspäeval toodi ohver ”kogu Iisraeli koguduse eest”. Proselüüdid kui koguduse liikmed võtsid osa selle päeva pidamisest ning said kasu toodavast ohvrist (3. Moosese 16:7—10, 15, 17, 29; 5. Moosese 23:8, 9). Proselüüdid olid Iisraeliga Seaduse all nii tihedalt seotud, et nelipühil aastal 33 m.a.j., kui kasutati esimest ’taevariigi võtit’ juutide heaks, said sellest kasu ka proselüüdid. Selle tulemusena sai kristlaseks ”Nikolaos, juudiusku pöördunud antiohlane”, ning tema oli ka üks neist ”seitsmest mehest, kellel on hea tunnistus” ja kes määrati hoolitsema Jeruusalemma koguduse eest (Matteuse 16:19; Apostlite teod 2:5—10; 6:3—6; 8:26—39).
Jehoova õnnistab Aabrahami seemet
15., 16. Kuidas Jehoova leping Aabrahamiga seaduselepingu all täitus?
15 Nii nagu Jehoova oli patriarh Aabrahamile tõotanud, õnnistas ta tema järeltulijaid, kes olid organiseeritud rahvana Seaduse all. Aastal 1473 e.m.a. juhtis Moosese töö jätkaja Joosua Iisraeli Kaananisse. Sellele järgnenud maa jagamine suguharude vahel viis täide Jehoova tõotuse, et see maa saab Aabrahami seemnele. Kui Iisrael oli ustav, andis Jehoova talle vaenlaste üle võidu, nagu ta oli tõotanud. Iseäranis osutus see tõeks kuningas Taaveti valitsuse ajal. Taaveti poja Saalomoni ajaks täitus Aabrahamiga tehtud lepingu kolmas tahk. ”Juudas ja Iisraelis oli palju rahvast, rohkuse poolest nagu liiva mere ääres! Nad sõid ja jõid ning olid rõõmsad!” (1. Kuningate 4:20.)
16 Kuidas õnnistasid rahvad endid Aabrahami seemne Iisraeli kaudu? Nagu juba mainitud, oli Iisrael Jehoova väljavalitud rahvas, tema esindaja rahvaste seas. Veidi enne seda, kui Iisrael Kaananisse sisenes, ütles Mooses: ”Olge rõõmsad, te rahvad, koos tema rahvaga” (5. Moosese 32:43, UM). Palju võõramaalasi võttis teda kuulda. ”Hulk segarahvast” oli juba koos Iisraeliga Egiptusest väljunud, näinud Jehoova väge kõrbes ja kuulnud Moosese kutset rõõmutseda (2. Moosese 12:37, 38). Hiljem abiellus moablanna Rutt iisraellase Boasega ja sai Messia esiemaks (Rutt 4:13—22). Vastupidiselt paljudele sünnipärastele iisraellastele, kes olid ustavusetud, jäid keenlane Joonadab ja tema järeltulijad ning etiooplane Ebed-Melek truuks õigetele põhimõtetele (2. Kuningate 10:15—17; Jeremija 35:1—19; 38:7—13). Pärsia suurriigi valitsuse all said paljud võõramaalased proselüütideks ning võitlesid koos Iisraeliga tema vaenlaste vastu (Ester 8:17, UM allmärkus).
Tarvis oli uut lepingut
17. a) Miks põlgas Jehoova ära põhjapoolse ja lõunapoolse Iisraeli kuningriigi? b) Mis viis selleni, et juudid lõplikult ära tõugati?
17 Et Jumala tõotuse täielikku täitumist kogeda, pidi Jumala väljavalitud rahvas olema ustav. Kuid ta ei olnud. Tõsi, osal iisraellastel oli väljapaistev usk (Heebrealastele 11:32—12:1). Kuid ikkagi pöördus rahvas paljudel juhtudel paganlike jumalate poole lootuses saavutada materiaalset kasu (Jeremija 34:8—16; 44:15—18). Üksikisikud väänasid Seadust või lihtsalt ignoreerisid seda (Nehemja 5:1—5; Jesaja 59:2—8; Malakia 1:12—14). Pärast Saalomoni surma jagunes Iisrael põhjapoolseks ja lõunapoolseks kuningriigiks. Kui põhjapoolne kuningriik läbinisti mässumeelseks osutus, teatas Jehoova: ”Et sa põlgad tarkust, siis põlgan mina sind: sa ei või olla mu preester!” (Hoosea 4:6). Ka lõunapoolne kuningriik sai karmilt karistada, kuna ta ei pidanud lepingust kinni (Jeremija 5:29—31). Kui juudid ei tunnistanud Jeesust Messiana, ei tunnistanud Jehoova neidki enam omaks (Apostlite teod 3:13—15; Roomlastele 9:31—10:4). Viimaks tegi Jehoova uue korralduse, et oma leping Aabrahamiga täielikult täide saata (Roomlastele 3:20).
18., 19. Millise uue korralduse tegi Jehoova, et oma leping Aabrahamiga täielikult täide viia?
18 See uus korraldus oli uus leping. Jehoova oli kuulutanud seda ette, öeldes: ”Vaata, päevad tulevad, ütleb Jehoova, mil ma teen Iisraeli sooga ja Juuda sooga uue lepingu: .. leping, mille ma teen Iisraeli sooga pärast neid päevi, ütleb Jehoova, on niisugune: ma panen nende sisse oma käsuõpetuse ja kirjutan selle neile südamesse; siis ma olen neile Jumalaks ja nemad on mulle rahvaks!” (Jeremija 31:31—33).
19 Seda uut lepingut mainiski Jeesus 33. aasta 14. niisanil. Tol korral andis ta teada, et see tõotatud leping tehakse tema jüngrite ja Jehoova vahel, Jeesus aga on vahemees (1. Korintlastele 11:25; 1. Timoteosele 2:5; Heebrealastele 12:24). Uue lepingu kaudu pidi tõotusel, mille Jehoova andis Aabrahamile, olema aulisem ja kestvam täitumine, nagu näeme järgmisest artiklist.
Kas sa oskad selgitada?
◻ Mida tõotas Jehoova Aabrahamiga tehtud lepingus?
◻ Kuidas täitis Jehoova Aabrahamiga tehtud lepingu lihaliku Iisraeli puhul?
◻ Kuidas said proselüüdid kasu vanast lepingust?
◻ Miks oli tarvis uut lepingut?
[Pilt lk 9]
Seaduselepingu kaudu viis Jehoova näitlikult täide oma lepingu Aabrahamiga