Õpi tundma Jehoova teid

„Õpeta mulle oma teed, et ma tunneksin sind.” (2. MOOSESE 33:13)

1., 2. a) Millega seletada Moosese käitumist, kui ta nägi üht egiptlast heebrealasele ülekohut tegemas? b) Mida pidi Mooses õppima, et olla sobilik Jehoova tahet täitma?

MOOSES kasvas üles vaarao kojas ning talle õpetati Egiptuse ülemkihi seas hinnatud tarkust. Ometi adus Mooses, et ta pole egiptlane. Ta oli pärit heebrea perekonnast. 40-aastaselt läks ta oma vendi, iisraellasi vaatama. Kui Mooses nägi üht egiptlast heebrealasele ülekohut tegemas, ei vaadanud ta seda ükskõikselt pealt. Ta lõi egiptlase maha. Mooses eelistas olla Jehoova rahva poolel ning mõtles, et Jumal vabastab ta vennad tema käe läbi (Apostlite teod 7:21–25; Heebrealastele 11:24, 25). Kui see vahejuhtum ilmsiks tuli, sai Moosesest Egiptuse valitseva klassi silmis mässaja, ning ta pidi põgenema, et ellu jääda (2. Moosese 2:11–15). Et Jumal Moosest kasutada saaks, pidi ta end Jehoova teedega paremini kurssi viima. Kas Mooses laskis end õpetada? (Laul 25:9.)

² Järgmised 40 aastat oli Mooses maapaos ja pidas karjuseametit. Mooses ei kibestunud sellest, et ta heebrealastest vennad ei paistnud temast suurt lugu pidavat, vaid leppis kõigega, mida Jumal lubas talle osaks saada. Ehkki möödus palju aastaid, ilma et Mooses oleks mingit tunnustust leidnud, lasi ta Jehooval end vormida. Hiljem pani ta mitte omaenda hinnangu põhjal, vaid Jumala püha vaimu mõjutusel kirja sõnad: „Aga mees, Mooses, oli väga alandlik, alandlikum kõigist inimestest maa peal” (4. Moosese 12:3). Jehoova kasutas Moosest silmapaistval viisil. Jehoova õnnistab meidki, kui me alandlikkust otsime (Sefanja 2:3).

Mooses saab ülesande

3., 4. a) Millise ülesande Jehoova Moosesele andis? b) Millist abi Mooses sai?

³ Ühel päeval kõnetas Moosest Siinai poolsaarel asuva Hoorebi mäe lähedal Jehoova ingel. Moosesele öeldi: „Ma olen küllalt näinud oma rahva viletsust, kes on Egiptuses, ja ma olen kuulnud nende kisendamist sundijate pärast; seetõttu ma tean nende valu ja olen alla tulnud neid egiptlaste käest päästma ja neid sellelt maalt viima heale ja avarale maale, maale, mis piima ja mett voolab” (2. Moosese 3:2, 7, 8). Seoses sellega oli Jumalal Moosesele anda üks töö, mis tuli ära teha Jehoova juhtnööride järgi.

⁴ Jehoova ingel jätkas: „Tule nüüd, ma läkitan su vaarao juurde, ja vii mu rahvas, Iisraeli lapsed, Egiptusest välja!” Mooses oli kahevahel. Ta tundis end selleks küündimatuna ning ega ta iseseisvalt sellega toime polekski tulnud. Kuid Jehoova kinnitas Moosest: „Mina olen sinuga” (2. Moosese 3:10–12). Jehoova andis Moosesele väe teha imetegusid, mis tõendasid, et ta on tõesti Jumala saadetud. Moosese vend Aaron pidi teda saatma kui eesträäkija. Jehoova pidi neile õpetama, mida tuleb öelda ja teha (2. Moosese 4:1–17). Kas Mooses täitis ustavalt selle ülesande?

 5. Kuidas iisraellased oma suhtumisega Moosesele raskusi valmistasid?

⁵ Esialgu Iisraeli vanemad uskusid Moosest ja Aaronit (2. Moosese 4:29–31). Ent üsna pea hakkasid „Iisraeli laste ülevaatajad” Moosest ja ta venda süüdistama selles, et nood on neid vaarao ja tema sulaste silmis „halba kuulsusesse” viinud (2. Moosese 5:19–21; 6:9). Pärast Egiptusest lahkumist sattusid iisraellased ärevusse, kui nad nägid, et egiptlased on neid oma sõjavankritega jälitama asunud. Kuna nende ees oli Punane meri ja selja taga vaenlase sõjavankrid, tundsid nad end lõksu aetuna ning hakkasid taas Moosest süüdistama. Kuidas oleksid sina sellises olukorras käitunud? Olgugi et iisraellastel polnud paate, kutsus Mooses Jehoova juhatusel rahvast üles edasi minema. Seejärel laskis Jumal Punase mere vetel taanduda, nii et merepõhi jäi kuivaks ja Iisraeli rahvas sai läbi mere minna. (2. Moosese 14:1–22.)

Vabanemisest tähtsam oli vaidlusküsimus

 6. Mida Jehoova rõhutas, kui ta andis Moosesele ülesande?

⁶ Moosesele ülesannet andes rõhutas Jehoova enda nime tähtsust. Oli väga oluline pidada lugu nii sellest nimest kui ka selle kandjast. Kui Mooses Jumalalt tema nime kohta küsis, vastas Jehoova talle: „Ma olen see, kes ma olen.” Mooses pidi iisraellastele ütlema: „Jehoova, teie vanemate Jumal, Aabrahami Jumal, Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal, on mind läkitanud teie juurde.” Jehoova lisas: „See on igavesti mu nimi ja nõnda peab mind hüütama põlvest põlve.” (2. Moosese 3:13–15.) Jehoova on seniajani nimi, mida Jumala teenijad kõikjal maailmas tema kohta kasutavad (Jesaja 12:4, 5; 43:10–12).

 7. Mida ärgitas Jumal Moosest tegema, hoolimata vaarao ülbusest?

⁷ Vaarao ette ilmudes andsid Mooses ja Aaron oma sõnumi edasi Jehoova nimel. Kuid vaarao sõnas ülbelt: „Kes on Jehoova, et peaksin kuulama ta sõna ja laskma Iisraeli ära minna? Mina ei tunne Jehoovat ega lase ka Iisraeli ära minna” (2. Moosese 5:1, 2). Ehkki vaarao oli kalk ja valelik, ärgitas Jehoova Moosest minema talle üha uuesti sõnumeid viima (2. Moosese 7:14–16, 20–23, 26, 27; 8:16). Mooses võis näha, et vaarao oli ärritatud. Mis kasu oleks sellest olnud, kui ta oleks veel korra tema ette läinud? Iisraellased taotlesid innukalt vabastust. Vaarao aga keeldus järeleandmatult neid vabaks laskmast. Mida oleksid sina Moosese asemel teinud?

 8. Mis kasu tõi see, et Jehoova vaarao vastuhaku just sel viisil lahendas, ning kuidas peaksid need sündmused meid mõjutama?

⁸ Mooses andis edasi veel ühe sõnumi, lausudes: „Nõnda ütleb Jehoova, heebrealaste Jumal: lase mu rahvas minna ja mind teenida.” Jumal lisas: „Kui ma nüüd oma käe välja sirutasin ja sind ja su rahvast lõin katkuga, siis oleksid sa maa pealt kaotatud olnud, aga ma jätsin sind alles just selleks, et näidata sulle oma väge ja teha kuulsaks oma nime kogu maailmas” (2. Moosese 9:13–16, meie kursiiv). Kalgi vaarao üle kohut mõistes oli Jehoova eesmärk näidata oma väge viisil, mis oleks hoiatuseks kõigile, kes talle vastu hakkavad, kaasa arvatud Kurat-Saatanale, keda Jeesus Kristus hiljem „selle maailma vürstiks” nimetas (Johannese 14:30; Roomlastele 9:17–24). Nagu ennustatud, pidi Jehoova nimi kogu maailmas kuulsaks saama. Tänu tema pikameelsusele pääsesid nii iisraellased kui ka hulk teisest rahvusest inimesi, kes olid hakanud koos nendega Jumalat kummardama (2. Moosese 9:20, 21; 12:37, 38). Sestpeale on Jehoova nime teatavaks tegemine toonud kasu veel miljonitele inimestele, kes on õige jumalateenimisviisi omaks võtnud.

Raskused rahvaga tegeldes

 9. Kuidas näitas Moosese oma rahvas üles lugupidamatust Jehoova vastu?

⁹ Heebrealased teadsid Jumala nime. Mooses kasutas seda nime, kui ta nendega rääkis, kuid rahvas ei ilmutanud alati kohast lugupidamist Isiku vastu, kes seda nime kandis. Mis juhtus varsti pärast seda, kui Jehoova oli iisraellased ime läbi Egiptusest päästnud? Kui neil ei õnnestunud kiiresti joogikõlblikku vett leida, hakkasid nad Moosese vastu nurisema. Järgmisel korral kaebasid nad toidu üle. Mooses hoiatas neid, et nad ei nurise üksnes tema ja Aaroni vastu, vaid Jehoova vastu (2. Moosese 15:22–24; 16:2–12). Siinai mäe juures andis Jehoova iisraellastele Seaduse ning tekitas üleloomulikke nähtusi. Siiski tegi rahvas sõnakuulmatult omale kummardamiseks kuldvasika ja väitis end sealjuures pidavat „Jehoova püha” (2. Moosese 32:1–9).

10. Miks pakub tänapäeva kristlikele ülevaatajatele erilist huvi Moosese palve, mis on kirjas 2. Moosese 33:13?

¹⁰ Kuidas pidi Mooses tulema toime rahvaga, keda Jehoova ise kangekaelseks nimetas? Mooses palus Jehoovat: „Kui ma nüüd olen armu leidnud sinu silmis, siis õpeta mulle oma teed, et ma tunneksin sind ja leiaksin armu su silmis” (2. Moosese 33:13). Jehoova nüüdisaegsete tunnistajate eest hoolt kandvate kristlike ülevaatajate karjatada on hoopis alandlikum kari. Sellegipoolest palvetavad nad sama moodi: „Jehoova, anna mulle teada oma teed, õpeta mulle oma teeradu!” (Laul 25:4). Jehoova teede tundmine võimaldab ülevaatajatel käsitleda kõiki olukordi kooskõlas Jumala Sõnaga ja tema isiksusega.

Mida Jehoova oma rahvalt ootab

11. Millised juhtnöörid Jehoova Moosesele andis ning miks need meile huvi pakuvad?

¹¹ See, mida Jehoova oma rahvalt ootas, tehti Siinai mäe juures avalikuks suuliselt. Hiljem sai Mooses kaks kivilauda, mille peale oli kirjutatud kümme käsku. Ent kui ta nägi mäelt laskudes iisraellasi kuldvasikat kummardamas, viskas ta lauad vihaselt käest ning purustas need. Jehoova kirjutas uuesti need kümme käsku kivilaudadele, mis Mooses ise valmistas (2. Moosese 32:19; 34:1). Need olid täpselt needsamad käsud, mis ta varemgi oli saanud. Mooses pidi tegutsema nendega kooskõlas. Samuti tegi Jumal Moosesele jõuliselt selgeks, missugune isiksus Ta on, ja näitas Moosesele, kuidas tal tuleb Jehoova esindajana käituda. Kristlased ei ole Moosese Seaduse all, kuid Jehoova sõnad Moosesele sisaldavad mitmeid elementaarseid põhimõtteid, mis pole muutunud ning kehtivad seniajani kõigile, kes Jehoovat kummardavad (Roomlastele 6:14; 13:8–10). Vaadelgem mõningaid põhimõtteid.

12. Kuidas oleks pidanud iisraellasi mõjutama see, et Jehoova nõudis neilt jagamatut andumust?

¹² Teeni Jehoovat jagamatu andumusega. Terve Iisraeli rahvas kuulis, kui Jehoova teatas, et ta on „püha vihaga Jumal [„Jumal, kes nõuab jagamatut andumust”, UM]” (2. Moosese 20:2–5). Iisraellased olid näinud külluslikult tõendeid selle kohta, et Jehoova on tõeline Jumal (5. Moosese 4:33–35). Jehoova tegi selgeks, et olenemata sellest, kuidas teised rahvad toimivad, ei salli ta oma rahva keskel mitte mingisugust ebajumalakummardamist ega spiritismi. Nende andumus temale ei pidanud olema vaid kombetäitmine. Nad kõik pidid armastama Jehoovat kõigest oma südamest, kõigest oma hingest ja kõigest oma väest (5. Moosese 6:5, 6). See puudutas nii nende kõnet kui käitumist, õigupoolest igat eluvaldkonda (3. Moosese 20:27; 24:15, 16; 26:1). Jeesus Kristus ütles samuti selgelt, et Jehoova nõuab jagamatut andumust (Markuse 12:28–30; Luuka 4:8).

13. Mis kohustas iisraellasi Jumala käske täpselt täitma ning mis peaks motiveerima meid Jumalale kuulekad olema? (Koguja 12:13.)

¹³ Tegutse täpselt Jehoova käskude järgi. Iisraeli rahvale oli vaja meelde tuletada, et kui nad Jehoovaga lepingusuhte sõlmisid, tõotasid nad tema käske täpselt tähele panna. Neile oli jäetud küllalt suur tegutsemisvabadus, kuid neis asjus, mille kohta Jehoova oli käsud andnud, pidid nad täpselt nende järgi toimima. Oma kuulekusega said nad näidata, et armastavad Jumalat. Samuti läks neil ja nende lastel siis hästi, sest kõik Jehoova nõuded olid antud nende heaolu silmas pidades. (2. Moosese 19:5–8; 5. Moosese 5:27–33; 11:22, 23.)

14. Millega rõhutas Jumal Iisraelile vaimsete sihtide esikohale seadmise tähtsust?

¹⁴ Pea vaimseid asju esmatähtsaks. Iisraeli rahvas ei tohtinud end füüsiliste vajaduste eest hoolitsemisega niivõrd koormata, et vaimne tegevus oleks soiku jäänud. Nende elu ei pidanud olema pühendatud ainuüksi maistele taotlustele. Jehoova määras neile iganädalase aja, mida tuli pidada pühaks ning kasutada üksnes tõelise Jumala teenimisega seotud tegevuseks (2. Moosese 35:1–3; 4. Moosese 15:32–36). Peale selle oli igal aastal ette nähtud aeg pühade kokkutulekute jaoks, mille kohta anti üksikasjalikud juhendid (3. Moosese 23:4–44). Neist osa võttes oli rahval võimalik arutada Jehoova vägevaid tegusid, saada meeldetuletusi tema teede kohta ning väljendada talle tänulikkust kogu tema headuse eest. Kui rahvas tegutses Jehoovale andunult, süvenes neis jumalakartus ja armastus Jumala vastu ning see aitas neil käia tema teedel (5. Moosese 10:12, 13). Neis juhtnöörides kätkevad kasulikud põhimõtted tulevad Jehoova teenijatele kasuks ka tänapäeval (Heebrealastele 10:24, 25).

Meil tuleb mõista ja hinnata Jehoova omadusi

15. a) Mis abi oli Moosesel sellest, et ta mõistis ja hindas Jehoova omadusi? b) Millised küsimused aitavad meil Jehoova omaduste üle sügavalt järele mõelda?

¹⁵ Jehoova omaduste mõistmine ja hindamine olid ka Moosesele abiks rahvaga tegeldes. Piiblikoht 2. Moosese 34:5–7 ütleb, et Jumal möödus Moosese eest ning teatas: „Jehoova, Jehoova on halastaja ja armuline Jumal, pika meelega ja rikas heldusest ning tõest, kes säilitab heldust tuhandeile, annab andeks ülekohtu ja üleastumised ning patu, aga kes siiski ei jäta süüdlast karistamata, vaid nuhtleb vanemate patud lastele ja lastelastele kolmanda ja neljanda põlveni.” Võta aega, et mõtiskleda nende sõnade üle. Küsi endalt: mida iga omadus endast kujutab? Kuidas on Jehoova seda üles näidanud? Kuidas saavad kristlikud ülevaatajad seda omadust ilmutada? Kuidas peaks see omadus mõjutama meist igaühe tegusid? Kaalutlegem paari näidet.

16. Mis aitab meil Jumala halastust sügavamalt mõistma õppida ning miks on tähtis seda teha?

¹⁶ Jehoova on „halastaja ja armuline Jumal”. Kui sul on olemas piiblientsüklopeedia „Insight on the Scriptures”, miks mitte järele vaadata, mida seal halastuse kohta öeldakse (märksõna inglise keeles „mercy”, soome keeles „armo”). Samuti võib selle teema uurimiseks kasutada Jehoova tunnistajate väljaannete registrit („Watch Tower Publications Index”) või laserkettal olevat arvutiprogrammi „Watchtower Library”.a Kasuta Pühakirja Uue Maailma Tõlke lõpus olevat sõnaregistrit, et leida üles kirjakohad, kus on juttu halastusest. Võid näha, et Jehoova halastuse juurde, mis võimaldab tal taoti karistust kergendada, kuulub hell kaastunne. See ajendab Jumalat tegutsema, et oma rahvale kergendust tuua. Selle tõenduseks hoolitses Jumal iisraellaste rännakul Tõotatud Maale nii nende füüsiliste kui ka vaimsete vajaduste eest (5. Moosese 1:30–33; 8:4). Jehoova oli halastavalt valmis neile andestama, kui nad eksisid. Tema halastus oma muistse rahva vastu oli ilmne. Kui palju enam peaksid tema nüüdisaegsed teenijad üksteise vastu kaastundlikud olema (Matteuse 9:13; 18:21–35).

17. Kuidas me võime Jehoova armulisust mõistes õiget kummardamist edendada?

¹⁷ Peale selle et Jehoova on halastav, on ta ka armuline. Kuidas sina selgitaksid, mida tähendab olla „armuline”? Võrdle seda kirjakohtadega, mis näitavad, et Jehoova on armuline (inglise keeles „gracious”, soome keeles „suosiollinen”). Piiblist selgub, et kuna Jehoova on „armuline”, hoolitseb ta armastavalt nende oma rahva liikmete eest, kes on ebasoodsas olukorras (2. Moosese 22:25, 26, UM). Igal maal võivad nii välismaalased kui ka teised täbarasse olukorda sattuda. Õpetades oma rahvast kohtlema selliseid inimesi erapooletult ja lahkelt, tuletas Jehoova neile meelde, et nad olid ka ise Egiptuses võõramaalased (5. Moosese 24:17–22). Mida öelda meie kui Jumala rahva kohta tänapäeval? Kui oleme armulised, ühendab see meid ning tõmbab teisi Jehoova kummardamise ligi (Apostlite teod 10:34, 35; Ilmutuse 7:9, 10).

18. Mida on meil õppida piiridest, mis Jehoova seadis iisraellastele seoses teiste rahvaste tavadega?

¹⁸ Lahke võõramaalastest hoolimine ei tohtinud aga kõrvale tõrjuda Iisraeli armastust Jehoova ja tema moraalipõhimõtete vastu. Seepärast õpetati iisraellasi, et nad ei võtaks üle ümberkaudsete rahvaste tavasid, ei nende usukombeid ega kõlvatuid eluviise (2. Moosese 34:11–16; 5. Moosese 7:1–4). See kehtib ka meie kohta tänapäeval. Meil tuleb samuti olla püha rahvas, nõnda nagu meie Jumal Jehoova on püha (1. Peetruse 1:15, 16).

19. Kuidas võib Jumala teenijaid kaitsta see, et nad mõistavad Jehoova suhtumist väärtegudesse?

¹⁹ Jehoova aitas Moosesel oma teid mõista, selgitades, et kuigi ta ei kiida pattu heaks, on ta pika meelega. Ta annab inimestele aega tema nõudeid tundma ja täitma õppida. Kahetsust nähes annab Jehoova patu andeks, kuid ta ei vabasta rängalt eksinud inimesi ärateenitud karistusest. Ta hoiatas Moosest, et iisraellaste teod avaldavad tulevastele põlvedele kas head või halba mõju. Jehoova teede mõistmine ja hindamine võivad hoida Jumala rahvast süüdistamast Jumalat olukordade pärast, millesse nad on sattunud omal süül, või järeldamast, et ta on aeglane tegutsema.

20. Mis võib aidata meil käituda kohaselt oma usukaaslastega ning inimestega, keda kohtame teenistuses? (Laul 86:11.)

²⁰ Kui sul on soov Jehoovat ja tema teid sügavamalt tundma õppida, ära unusta Piibli lugemise kõrval uurimist ja mõtisklemist. Uuri hoolikalt Jehoova isiksuse erisuguseid kütkestavaid jooni. Mõtle palvemeelselt järele, kuidas võiksid sina Jumalat jäljendada ning viia oma elu rohkem vastavusse tema eesmärgiga. Nii toimides võid vältida lõkse, käituda kohaselt oma usukaaslastega ning aidata teistel inimestel meie võrratut Jumalat tundma ja armastama õppida.

[Allmärkus]

Mida sa õppisid?

• Miks oli Moosesel tähtis alandlik olla ning miks on meil oluline seda omadust ilmutada?

• Mis kasu tõi see, et vaaraole korduvalt Jehoova sõna viidi?

• Millised on mõned silmapaistvad põhimõtted, mis anti Moosesele ning mis kehtivad ka tänapäeval?

• Mis aitab meil Jehoova omadusi sügavamalt mõista?

[Pilt lk 21]

Mooses andis Jehoova sõnad ustavalt vaaraole edasi

[Pilt lk 23]

Jehoova tegi oma nõuded Moosesele teatavaks

[Pilt lk 24, 25]

Mõtiskle Jehoova omaduste üle