Lugejate küsimusi

Miks kasutas Jeesus oma surma mälestuspüha sisse seades käärimisprodukti veini, kui juutidel polnud lubatud paasapühal süüa „midagi hapnenut”? (2. Moosese 12:20; Luuka 22:7, 8, 14–20.)

Iisraeli laste Egiptusest väljaminekut tähistava paasapüha pidamine seati sisse aastal 1513 e.m.a. Andes selle püha pidamise kohta juhendeid, ütles Jehoova: „Midagi hapnenut ärge sööge, vaid kõigis oma asupaikades sööge hapnemata leiba!” (2. Moosese 12:11, 20). See Jumala kehtestatud keeld käis vaid selle kohta, millist leiba pidi paasapüha aegu söödama – veini kohta ei mainitud midagi.

Haputaigna keelu põhjuseks oli ennekõike see, et iisraellased lahkusid Egiptusest rutuga. „Rahvas viis ära oma taigna, enne kui see oli hapnenud,” selgitab kirjakoht 2. Moosese 12:34, „neil olid nende leivakünad üliriietesse seotuina õlal.” Haputaigna puudumine ka pärastiselt paasapüha pidamiselt pidi tulevastele põlvedele seda olulist fakti meelde tuletama.

Aja jooksul hakati haputaignas tihtilugu nägema patu ja rikutuse sümbolit. Näiteks viidates ebamoraalsele inimesele kristlikus koguduses, küsis apostel Paulus: „Eks te tea, et pisut haputaignat teeb kogu taigna hapuks?” Seejärel ütles ta: „Pühkige välja vana haputaigen, et oleksite uus taigen, nõnda nagu te oletegi hapnemata. Sest ka meie paasatall Kristus on tapetud. Siis pidagem pühi, mitte vana haputaignaga, mitte pahede ega kurjuse haputaignaga, vaid puhtuse ja tõe hapnemata taignaga” (1. Korintlastele 5:6–8). Jeesuse patuta inimkeha sümboliks sai olla vaid hapnemata leib (Heebrealastele 7:26).

Veini hakkasid juudid paasapüha pidades kasutama hiljem. Tõenäoliselt lisandus see komme pärast Babüloonia pagendusest naasmist. Piiblis pole selle uuenduse kohta vastuväiteid, mistõttu Jeesus võis õigustatult paasasöömaajal veini tarvitada. Muistsel ajal veinides toimunud loomulik käärimine erines muidugi mõista leivataigna kääritamisest. Et leivataignas toimuks käärimine, oli tarvis lisada pärmi ehk juuretist. Viinamarjadest valmistatav vein sellist lisandit ei vajanud. Käärimise koostisosad olid viinamarjades juba olemas. Paasapüha ajal poleks olnud puhast viinamarjamahla saadaval, sest see ei oleks püsinud sügisesest saagikoristusest kuni kevadise paasapühani käärimatult.

Niisiis pole see, et Jeesus kasutas mälestuspüha sümbolina veini, mitte mingil moel vastuolus paasapühajuhenditega haputaigna kohta. Kristuse „kalli vere” sümbolina kõlbab kasutada igasugust punast veini, mida pole magustatud, kangestatud või vürtsitatud (1. Peetruse 1:19).