Kas kristlased peaksid pidama puhkepäeva?

JUUNIKUU oli olnud erakordselt vihmane. Seetõttu rikuti 1991. aasta Wimbledoni tennise esivõistluste aegu üht iidset ilmalikku traditsiooni. Et kaotatud aega tasa teha, toimusid mängud esimest korda ajaloos pühapäeval. Arvestamata taolist juhuslikku reeglitest üleastumist, jääb pühapäev Inglismaal, nagu ka paljudes teistes maades, pühaks puhkepäevaks.

Mõned inimesed peavad puhkepäevaks teist päeva. Kogu maailma juudid peavad rangelt sabatit reedesest päikeseloojangust laupäevase päikeseloojanguni. Sabati ajal ei lenda Iisraeli riikliku lennuliini lennukid ja teatud linnades ei liigu ühiskondlikud transpordivahendid. Jeruusalemmas sulgevad pärimustest kinnipidajad teatud tänavad, et tõkestada igasugust liiklemist, mis nende arvates on seadusevastane.

Tõsiasi, et paljud religioonid iganädalast puhkepäeva ehk sabatit ikka veel peavad, tõstatab mitmeid küsimusi. Kas ainult juudid peavad sabatit pidama? Miks on enamik ristiusumaailma religioone teise päeva puhkepäevaks võtnud? Kas iganädalase puhkepäeva pidamine on jäänud Piiblil põhinevaks nõudeks tänapäeval?

Kas sabatit on alati peetud?

Esimese märkuse sabati kohta leiame Piiblist 2. Moosese raamatust. Kõrbesoleku ajal said iisraellased Jehoovalt imepärast toitu mannat. Igal nädala kuuendal päeval pidid nad koguma topeltportsjoni, sest seitsmes päev pidi olema „Jehoova hingamispäev [„sabat”, NW]”, mille jooksul oli igasugune töötegemine keelatud. — 2. Moosese 16:4, 5, 22—25.

Lisaks anti sabat iisraellastele meeldetuletuseks, et nad olid Egiptusemaal orjad olnud. Sel meeldetuletusel poleks olnud erilist tähtsust, kui nad oleksid varem taolisest seadusest kinni pidanud. Seega olid sabatiga seotud määrused antud ainuüksi Iisraelile. — 5. Moosese 5:2, 3, 12—15.

Liialdatud ja koormavad kombed

Kuna Moosese Seaduses sabatit väga üksikasjalikult ei käsitletud, koostasid rabid sajandite jooksul arvukalt määrusi, millest enamik keelas kõik töövormid sabati ajal. Vastavalt Mišnale oli keelatud töö grupeeritud 39 põhikategooriasse, nagu näiteks õmblemine, kirjutamine ja põllutöö. Paljud neist eeskirjadest ei põhine Piiblil. Mišnat tsiteerides tunnistab teatmeteos Encyclopædia Judaica, et need eeskirjad on nagu „mäed, mis ripuvad juuksekarva otsas, sest Pühakirjas on sel teemal vähe juttu, ometi on reegleid palju”.

Rakendamaks käsku, et inimene ärgu „väljugu kodunt seitsmendal päeval”, määrati kindlaks maksimaalne vahemaa, mida nimetati „sabatiteekonnaks”. Teatud allikate järgi vastas see kahele tuhandele küünrale ehk umbes 900 meetrile. (2. Moosese 16:29) Ent sellest määrusest võis osavalt mööda hiilida: eelneval õhtul võidi sabatitoit panna hoiule kahe tuhande küünra kaugusele majast. Seda piirkonda võidi siis pidada perekonna kodu pikenduseks, ja antud punktist võidi veel kaks tuhat küünart edasi lugeda.

Paljud neist inimese seatud piirangutest olid Jeesuse päevil jõus. Niisiis heitsid religioonijuhid ta jüngritele ette seda, et läbi viljapõldude minnes kitkusid nad söögiks viljapäid. Neid süüdistati sabati rikkumises — viljapeade kitkumist peeti viljalõikuseks ja nende hõõrumist jahvatamiseks või peenendamiseks. Jeesus mõistis nende äärmuslikud vaated korduvalt hukka, sest need moonutasid Jehoova seaduse vaimu. — Matteuse 12:1—8; Luuka 13:10—17; 14:1—6; Johannese 5:1—16; 9:1—16.

Laupäevaselt sabatilt pühapäevasele sabatile

„Pühapäevi peetakse selleks, et andunult Jumalat teenida.” Nõnda esitleb sabati kohta käivat neljandat käsku katoliku kirik. Hiljuti välja antud prantsuskeelne Catéchisme pour adultes selgitab: „Kristlikku pühapäeva peetakse sabatile järgneval päeval: kaheksandal päeval, nii-öelda uue loomise esimesel päeval. See võtab omaks sabati tähtsamad elemendid, kuid keskendub Kristuse paasapühale.” Millest tuli see üleminek laupäevaselt sabatilt pühapäevasele sabatile?

Kuigi pühapäev oli päev, mil Jeesus üles äratati, oli see algkristlaste jaoks tööpäev nagu iga teinegi. Kuid otsus, mille langetas Laodikea kirikukogu (neljanda sajandi teisel poolel m.a.j.), näitab, et aja möödudes asendati juudi laupäevane sabat „kristliku” pühapäevase sabatiga. See juhend „keelas kristlastel järgida juudi kombeid ja olla jõude [juudi] sabatipäeval; Issanda päeva [nädalapäeva, mil ta üles äratati] pidi kristlikul viisil austatama”. Sellest alates pidid ristiusumaailma kuulujad laupäeviti töötama ja pühapäeviti tööst eemal olema. Hiljem nõuti neilt pühapäevamissal käimist.

Ilmalike võimude toetusel keelati peagi kogu ristiusumaailmas pühapäeviti töötamine. Alates kuuendast sajandist üleastujaid kas trahviti või piitsutati ja nende loomakari võidi konfiskeerida. Mõnel juhul võidi kahetsematud patustajad määrata sunnitööle.

Teatavas mõttes olid seadused, mis puudutasid pühapäeviti lubatud tööd, niisama keerukad nagu juudi sabatiga seotud pärimused. Teatmeteos Dictionnaire de théologie catholique annab pikki selgitusi seoses kirikliku kasuistika arenguga ja märgib keelatud asjade hulgas sunnitööd, põllutööd, kohtuprotsesse, kaubitsemist ja jahipidamist.

On paradoksaalne, et juudi sabatile viidati kui nende keeldude õigustusele. Teatmeteos New Catholic Encyclopedia mainib pühapäevade kohta käivaid keiser Karl Suure seadusi: „Sabati-idee, millest püha Hieronymus selgesõnaliselt lahti ütles ja mille Orléansi kirikukogu aastal 538 kui juudipärase ja mittekristliku hukka mõistis, sõnastati selgelt Karl Suure dekreedis aastal 789, kus keelati igasugune töö pühapäeval kui [Kümnest käsust] üleastumine.” Niisiis, kuigi kirik nägi rõõmuga, et ilmalikud võimud pühapäeva puhkepäevaks kuulutasid, lubas dekreet selle ilmaliku käe läbi õigustada neid piiranguid kiriku poolt hüljatud seaduslikul alusel, nimelt sabatit puudutava Moosese seaduse alusel.

Seisukoht, mis ei põhine Pühakirjal

Sajandeid varem kuulutasid mitmed kirikuisad, eriti Augustinus, õigustatult, et sabat oli juutide jaoks ettenähtud ajutine korraldus. Nõnda tehes võtsid kirikuisad otseselt omaks selle, mida selgitavad Kristlikud Kreeka Kirjad, nimelt, et sabat on Seaduselepingu lahutamatu osa, mille Jeesuse ohver tühistas. — Roomlastele 6:14; 7:6; 10:4; Galaatlastele 3:10—14, 24, 25.

Kaasaegses sõnaraamatus Vocabulaire biblique tsiteeritakse protestandi teoloogi Oscar Cullmanni, kes tunnustas, et „kuna Jeesus tuli, suri ja äratati üles, on nüüd V[ana] T[estamendi] pühad täide viidud, ja nende säilitamine ’tähendab vana lepingu juurde tagasipöördumist, otsekui poleks Kristus eales tulnudki’ ”. Seda tähtsat punkti arvesse võttes, kas on võimalik õigustada kohustuslikku sabatipidamist?

Üldiselt otsivad tänapäeva katoliku autorid tuge Apostlite teod 20:7-st, kus räägitakse „esimesest nädalapäevast” (pühapäevast), mil Paulus oma kaaslasi kohtas, et nendega koos einestada. Kuid see oli vaid lisadetail. Ei selles tekstis ega teistes piiblisalmides ei viita miski sellele, et see jutustus on mõeldud eeskujuna, mida kristlased peaksid järgima, ja kindlasti ei ole see mõeldud kohustusena. Piibel ei toeta pühapäevast sabatipidamist.

Milline hingamine on kristlaste jaoks?

Kuigi kristlastel ei lasu iganädalase puhkepäeva pidamise kohustust, kutsutakse neid siiski teistlaadi hingamist pidama. Paulus selgitab seda oma juutidest kaaskristlastele: „Seega on Jumala rahval hingamisaeg veel ees. . . . Siis olgem agarad sellesse hingamisse minema.” (Heebrealastele 4:4—11) Need juudid olid enne kristlaseks saamist pidanud kinni Moosese Seadusest nii hoolikalt ja täpselt, kui nad suutsid. Nüüd ei julgustanud Paulus neid otsima enam päästet tegude kaudu, vaid julgustas neid hoopis „hingama” surnud tegudest. Nüüdsest peale pidi neil olema usk Jeesuse ohvrisse, mis on ainuke abinõu, mille kaudu inimkond Jumala silmis õiglane võiks olla.

Kuidas meie tänapäeval võime näidata samasugust Jumala seisukohaga arvestamist? Jehoova tunnistajad kui mõistlikud inimesed peavad nagu nende kaasinimesedki lugu paljudes maades kehtivast iganädalasest ilmalikust tööst vabast puhkepäevast. See jätab neile aega perekondlikuks läbikäimiseks ja värskenduseks. Kuid eriti on see aeg muudeks kristlikeks toiminguteks. (Efeslastele 5:15, 16) Need hõlmavad koosolekuid ja osavõttu avalikust teenistusest, külastades kaasinimesi, et jagada Piiblil põhinevat teavet saabuvast ajast, mil usklik inimkond tunneb rõõmu ülemaailmsest rahust. Kui sa tahaksid selle kohta teadmisi saada, aitavad Jehoova tunnistajad sind meelsasti, olgu see laupäeval, pühapäeval või mõnel muul nädalapäeval.

[Pilt lk 28]

Jeesus pidas täiuslikult kinni sabatiseadusest, mitte juudi pärimustest

[Pilt lk 29]

Kristlikud toimingud toovad värskendust ilmalikust tööst vabadel puhkepäevadel