Lugejad küsivad

Miks ei kasuta Jehoova tunnistajad Jumalat teenides pühakujusid?

Kõikjal maailmas peavad hindud, budistid, katoliiklased ja õigeusklikud jumalakujusid ja pühapilte ehk ikoone jumalateenimise oluliseks osaks. Mõningates Aafrika paikades peetakse kõrges aus puu- ja kivinikerdisi, milles arvatakse elutsevat jumalat või jumala vaimu.

Jehoova tunnistajad seevastu ei kasuta Jumalat teenides mitte mingisugust jumalakuju või ikooni. Kui külastada nende kokkutulekupaiku, mida tuntakse kuningriigisaalidena, pole seal näha ei pühakuid kujutavaid ikoone ega Jeesuse või Maarja kujusid.a Miks? Pangem tähele, mida Piibel sel teemal räägib.

Mida nõudis Jumal iisraellastelt?

Vabastanud iisraellased Egiptusest, andis Jehoova Jumal neile selged juhised selle kohta, kuidas tuleb teda teenida. Kümnest käsust teine kõlab: „Sa ei tohi enesele teha kuju ega mingisugust pilti sellest, mis on ülal taevas, ega sellest, mis on all maa peal, ega sellest, mis on maa all vees! Sa ei tohi neid kummardada ega neid teenida, sest mina, Jehoova, sinu Jumal, olen püha vihaga Jumal [„Jumal, kes nõuab jagamatut andumust”, UM]” (2. Moosese 20:4, 5).

Just sel ajal, kui Jumal need käsud Moosesele andis, valmistasid iisraellased küllap selleks, et jäljendada egiptlaste animalistlikku jumalateenimist, kuldvasika. Kuid nad ei andnud kujule mingit egiptuse jumala nime, vaid seostasid selle Jehoova kummardamisega (2. Moosese 32:5, 6). Kuidas Jumal sellele reageeris? Tema viha süttis põlema nende vastu, kes austasid seda ebajumalakuju, ning Mooses hävitas selle (2. Moosese 32:9, 10, 19, 20).

Hiljem lisas Jehoova Jumal teisele käsule üksikasju. Ta tuletas iisraellastele Moosese vahendusel meelde, et nad ei tohi valmistada endile „nikerdatud kuju, mõnd jumalakuju, mehe või naise kujutist, mõne maapealse looma kujutist, mõne taeva all lendava tiivulise linnu kujutist, mõne maad mööda roomaja kujutist, mõne kala kujutist, kes on maa all vees” (5. Moosese 4:15–18). Oli selge, et iisraellastel oli keelatud kasutada jumalateenimisel ebajumalaid, olgu nende kuju või vorm milline tahes.

Sellegipoolest võtsid iisraellased hiljem omaks ebajumalakummardamise. Nende parandamiseks läkitas Jehoova prohveteid, kes hoiatasid ähvardava karistuse eest nende ebajumalateenistuse pärast (Jeremija 19:3–5; Aamos 2:8). Iisrael kui rahvas ei pannud Jumala hoiatusi mikski. Seetõttu lubas Jehoova babüloonlastel aastal 607 e.m.a Jeruusalemma maatasa teha ja rahva pagendusse viia (2. Ajaraamat 36:20, 21; Jeremija 25:11, 12).

Mida uskusid esimese sajandi kristlased?

Kui mittejuudid võtsid esimesel sajandil vastu kristluse, ei kasutanud nad Jumalat kummardades enam jumalakujusid. Pangem tähele, mida lausus Pauluse kuulutustöö kohta Efesoses ebajumalakujusid valmistanud hõbesepp Demeetrios: „Mehed, te teate, et meil sellest tööst on hea tulu, ja te näete ning kuulete, et see Paulus mitte ainult Efesoses, vaid ka peaaegu kogu Aasias palju rahvast ära meelitab ja eksitab, öeldes, et need ei olevat jumalad, mis kätega tehakse” (Apostlite teod 19:25, 26).

Demeetriose esitatud süüdistust kinnitavad ka Pauluse enda sõnad. Kõneldes Ateena kreeklastele, ütles Paulus: „Me ei tohi mõelda, et jumalik olend on kulla või hõbeda või kivi sarnane, niisugune nagu inimese oskuse ja väljamõeldise läbi tekitatud kuju. Jumal on küll niisuguseid teadmatuse aegu sallinud, kuid nüüd ta kuulutab kõigile inimestele kõigis paigus, et nad peavad meelt parandama” (Apostlite teod 17:29, 30). Samal teemal tessalooniklastele kirjutades lisas ta kiidusõnad: „Te olete pöördunud ebajumalaist Jumala poole” (1. Tessalooniklastele 1:9).

Lisaks Paulusele hoiatas ka apostel Johannes kristlasi pühakujude kasutamise eest Jumalat teenides. Esimese sajandi lõpus ütles Johannes neile kindlal sõnal: „Hoiduge ebajumalaist” (1. Johannese 5:21).

Jehoova tunnistajad kuuletuvad Jumala selgesõnalisele juhendile: tema kummardamisel ei tohi kasutada mitte mingisuguseid pühakujusid. Neile on seaduseks sõna, mis Jehoova Jumal on öelnud: „Mina olen Jehoova, see on mu nimi, ja mina ei anna oma au teisele ega oma kiidetavust nikerdatud kujudele!” (Jesaja 42:8).

[Allmärkus]

[Väljavõte lk 31]

„Mina olen Jehoova, see on mu nimi, ja mina ei anna oma au teisele ega oma kiidetavust nikerdatud kujudele!” (Jesaja 42:8)