Armastus ja õiglus muistses Iisraelis (1. artikkel neljaosalisest sarjast)

1., 2. a) Mida me kõik vajame? b) Milles me võime kindlad olla?

ME KÕIK vajame armastust ja soovime, et meid koheldaks õiglaselt. Kui meid on sellest ilma jäetud, võime end tunda väärtusetuna ja ilma lootuseta.

² Jehoova teab, et me vajame armastust ja õiglust. (Laul 33:5.) Võime olla kindlad, et meie Jumal armastab meid ja soovib, et meid koheldaks õiglaselt. See tuleb selgelt esile seadusest, mille Jumal andis Iisraeli rahvale Moosese kaudu. Kui sina oled masendunud selle tõttu, et sind pole koheldud armastavalt ja õiglaselt, siis mõtle, kuidas ilmneb Moosese seadusestb Jehoova hool oma rahva vastu.

 3. a) Mida me näeme, kui uurime Moosese seadust lähemalt, nagu selgitab tekst Roomlastele 13:8–10? b) Millistele küsimustele see artikkel vastab?

³ Kui uurime Moosese seadust lähemalt, näeme, kui soojad tunded on Jehooval. (Loe Roomlastele 13:8–10.) Selles artiklis vaatame vaid mõnda sätet sellest seaduskogust ja püüame leida vastused küsimustele: miks me saame öelda, et Moosese seadus põhineb armastusel; kuidas see edendas õiglust; kuidas pidid need, kellel oli võimu, seadust täitma; keda seadus eriliselt kaitses? Vastused neile küsimustele pakuvad meile lohutust ja lootust ning lähendavad meid Jehoovaga. (Ap. t. 17:27; Rooml. 15:4.)

 4. a) Miks me võime öelda, et Moosese seadus põhineb armastusel? b) Mis põhimõtted Jeesus Moosese seadusest esile tõstis, nagu on näha tekstist Matteuse 22:36–40?

⁴ Moosese seadus põhineb armastusel, sest armastus juhib kõiki Jehoova tegusid. (1. Joh. 4:8.) Ta ehitas seaduskogu kahele põhimõttele: armastus Jumala ja armastus ligimese vastu. (3. Moos. 19:18; 5. Moos. 6:5; Loe Matteuse 22:36–40.) Seega võime olla kindlad, et igaüks neist rohkem kui kuuesajast sättest õpetab meile midagi Jehoova armastuse kohta. Vaatame mõnda näidet.

5., 6. Mida Jehoova abielupaaridelt ootab, ja millest on ta teadlik? Too näide.

⁵ Ole ustav oma abikaasale ja hoolitse oma laste eest. Jehoova soovib, et abikaasade vahel oleks tugev armastus, mis kestaks terve elu. (1. Moos. 2:24; Matt. 19:3–6.) Abielurikkumine on üks julmemaid tegusid. Kümnest käsust seitsmes keelab abielu rikkuda. (5. Moos. 5:18.) See on patt Jumala vastu ja ränk hoop abikaasale. (1. Moos. 39:7–9.) Reedetud abikaasa võib tunda seetõttu valu aastakümneid.

⁶ Jehoova on teadlik sellest, kuidas abikaasad teineteist kohtlevad. Ta rõhutas Moosese seaduses, et abielunaisi tuleks kohelda hästi. Mees, kes pidas seadusest lugu, armastas oma naist ega lahutanud temast tühisel põhjusel. (5. Moos. 24:1–4; Matt. 19:3, 8.) Kui aga tekkis tõsine probleem ja mees otsustas naisest lahutada, pidi ta talle andma lahutustunnistuse. See kaitses hiljem naist võimalike valesüüdistuste eest. Enne, kui mees sai naisele selle tunnistuse anda, tuli tal ilmselt pidada nõu linna vanematega. Nii oli vanematel võimalus aidata sel paaril oma abielu päästa. Kui iisraellasest abielumees lahutas end naisest isekatel põhjustel, siis Jehoova alati ei sekkunud. Kuid ta nägi naise pisaraid ja tundis tema valu. (Mal. 2:13–16.)

7., 8. a) Mida käskis Jehoova vanematel teha? (Vaata kaanepilti.) b) Mida me õpime?

⁷ Moosese seadusest ilmneb ka see, et Jehoova hoolib väga laste heaolust. Jehoova käskis vanematel hoolitseda selle eest, et lastel oleks füüsilises ja vaimses mõttes kõik olemas. Vanemad pidid kasutama igat võimalust, et õpetada lapsi Jehoova korraldusi tähtsaks pidama ja teda armastama. (5. Moos. 6:6–9; 7:13.) Üks põhjus, miks Jehoova iisraellasi karistas, oli see, et nad kohtlesid mõningaid lapsi äärmiselt jõhkralt. (Jer. 7:31, 33.) Lapsevanemad ei tohtinud pidada lapsi omandiks, mida võib kõrvale heita või halvasti kohelda. Nad pidid lastesse suhtuma kui kallisse pärandisse Jehoovalt. (Laul 127:3.)

⁸ Õpetus meile. Jehoova paneb tähele, kuidas abikaasad teineteisesse suhtuvad. Ta tahab, et vanemad armastaksid oma lapsi, ja ta mõistab nende üle kohut, kui nad neid halvasti kohtlevad.

 9.–11. Miks keelas Jehoova himustamise?

⁹ Ära himusta. Kümnest käsust viimane keelab himustada midagi, mis kuulub teisele. (5. Moos. 5:21; Rooml. 7:7.) Jehoova andis selle seaduse, et õpetada midagi olulist: tema rahvas peab kaitsma oma südant ehk mõtteid ja tundeid. Jehoova teab, et patused teod algavad patustest mõtetest ja tunnetest. (Õpet. 4:23.) Kui iisraellane lasi oma südames halbadel soovidel juurduda, kohtles ta tõenäoliselt teisi halvasti. Näiteks kuningas Taavet tegi selle vea. Üldiselt oli ta tubli mees, kuid kord hakkas ta himustama teise mehe naist. See soov viis patuni. (Jaak. 1:14, 15.) Taavet rikkus abielu, püüdis naise abikaasat üle kavaldada ja lõpuks korraldas asjad nii, et mees sai surma. (2. Saam. 11:2–4; 12:7–11.)

¹⁰ Jehoova nägi, kui iisraellane rikkus himustamise keeldu. Ta teab, mida inimene mõtleb ja tunneb. (1. Ajar. 28:9.) Seadus, mis keelas himustada, õpetas iisraellastele, et neil tuleb hoiduda mõtetest, mis viivad halbade tegudeni. Kui tark ja armastav isa Jehoova küll on!

¹¹ Õpetus meile. Jehoova näeb rohkem kui vaid inimese välimust. Ta näeb, millised me oleme sisimas, meie südant. (1. Saam. 16:7.) Ükski mõte, tunne ega tegu ei jää Jehoova eest varjule. Ta otsib meis head ja soovib, et see üha kasvaks. Samas ta tahab, et hülgaksime valed mõtted, et need ei viiks meid valede tegudeni. (2. Ajar. 16:9; Matt. 5:27–30.)

12. Mis ilmneb veel Moosese seadusest?

¹² Moosese seadusest ilmneb ka see, et Jehoova armastab õigust ja õiglust. (Laul 37:28; Jes. 61:8.) Ta on meile täiuslikuks eeskujuks, kuidas kohelda teisi õiglaselt. Kui iisraellased järgisid Moosese seadust, siis ta õnnistas neid. Kui nad seda ei teinud, said nad tunda oma tegude tagajärgi. Mõelgem veel kahele punktile kümnest käsust.

13., 14. Mis on esimesed kaks punkti kümnest käsust ja mida head nende järgimine iisraellastele kaasa tõi?

¹³ Teeni Jehoovat jäägitu pühendumusega. Kümnest käsust esimesed kaks käskisid iisraellastel teenida Jehoovat jäägitu pühendumusega ja keelasid kummardada ebajumalate ette. (2. Moos. 20:3–6.) Need käsud polnud mitte Jehoova, vaid tema rahva heaoluks. Kui iisraellased olid talle ustavad, läks neil hästi. Kui nad aga kummardasid teiste rahvaste jumalaid, tõid nad sellega endale palju häda.

¹⁴ Mõtle kaananlastele. Nad kummardasid elutuid ebajumalaid, mitte elavat Jumalat. Selle tulemusel nad mandusid. (Laul 115:4–8.) Nende jumalateenimise osaks olid rõvedad seksuaalsed teod ja laste ohverdamine. Kui iisraellased hakkasid teenima ebajumalaid, siis nad samuti mandusid ja tegid haiget oma peredele. (2. Ajar. 28:1–4.) Need, kel oli võimu, jätsid kõrvale Jehoova õiglased põhimõtted. Nad kasutasid oma võimu kurjasti ning rõhusid nõrku ja kaitsetuid. (Hes. 34:1–4.) Jehoova hoiatas oma rahvast, et ta mõistab kohut nende üle, kes kohtlevad kaitsetuid naisi ja lapsi halvasti. (5. Moos. 10:17, 18; 27:19.) Kui aga iisraellased olid talle ustavad ja kohtlesid üksteist õiglaselt, siis Jehoova õnnistas neid. (1. Kun. 10:4–9.)

15. Mida me õpime Jehoova kohta?

¹⁵ Õpetus meile. Jehoova pole süüdi selles, kui keegi, kes väidab, et teenib teda, ei järgi tema nõudeid ja teeb tema teenijatele halba. Ta armastab meid ja näeb, kui meid koheldakse ebaõiglaselt. Ta tajub meie valu tugevamalt kui ema oma beebi valu. (Jes. 49:15.) Kuigi ta ei pruugi sekkuda otsekohe, mõistab ta omal ajal mittekahetsevate patustajate üle kohut.

16.–18. Mida hõlmas Moosese seadus ja mida me sellest õpime?

¹⁶ Moosese seaduses oli rohkesti juhendeid iisraellaste igapäevaelu kohta. Oli tähtis, et ametisse seatud vanemad mehed mõistaksid kohut õiglaselt. Nad ei mõistnud kohut mitte ainult selle üle, mis oli seotud Jehoova teenimisega, vaid ka tsiviil- ja kriminaalasjades. Toome mõne näite.

¹⁷ Kui iisraellane kellegi tappis, ei mõistetud teda automaatselt surma. Linna vanemad uurisid üksikasju, enne kui otsustasid, kas ta on surma väärt või mitte. (5. Moos. 19:2–7, 11–13.) Vanemad tegelesid ka paljude igapäevaste olukordadega. Näiteks käsitlesid nad vaidlusi omandiõiguse üle ja diskreetseid abieluprobleeme. (2. Moos. 21:35; 5. Moos. 22:13–19.) Kui vanemad olid õiglased ja iisraellased järgisid seadust, siis olid kõik õnnelikud ja rahvas tõi au Jehoovale. (3. Moos. 20:7, 8; Jes. 48:17, 18.)

¹⁸ Õpetus meile. Jehoovale läheb korda kõik, mida me teeme. Ta tahab, et kohtleksime teisi õiglaselt ja lahkelt. Ja ta näeb kõike, mida ütleme või teeme, isegi kui oleme üksi. (Heebr. 4:13.)

19.–21. a) Kuidas pidid vanemad ja kohtumõistjad Jumala rahvast kohtlema? b) Kuidas kaitses Moosese seadus üksikisikuid ja mida me sellest õpime?

¹⁹ Jehoova soovis oma teenijaid kaitsta ümbritsevate rahvaste halva mõju eest. Seepärast käskis ta vanematel ja kohtumõistjatel rakendada seadust erapooletult. Samas ei tohtinud nad kohelda rahvast karmilt. Nad pidid armastama õigust ja õiglust. (5. Moos. 1:13–17; 16:18–20.)

²⁰ Jehoova hoolis oma rahvast ja seetõttu andis ta seadused, mis kaitsesid üksikisikuid ebaõiglase kohtlemise eest. Näiteks vähendas Moosese seaduse järgimine võimalust, et keegi mõistetakse alusetult süüdi. Kohtualusel oli õigus teada, kes teda süüdistab. (5. Moos. 19:16–19; 25:1.) Ja süüteo tõestamiseks oli vaja vähemalt kahe tunnistaja ütlust. (5. Moos. 17:6; 19:15.) Kuidas olid aga lood siis, kui kuritegu nägi pealt vaid üks tunnistaja? Kurjategija ei saanud loota, et pääseb puhta nahaga. Jehoova nägi tema tegu. Peredes oli antud võim isadele, aga sellel olid piirid. Mõnes peresiseses vaidluses langetasid lõpliku otsuse linna vanemad. (5. Moos. 21:18–21.)

²¹ Õpetus meile. Jehoova on meile täiuslik eeskuju. Ta ei käitu kunagi ebaõiglaselt. (Laul 89:14.) Ta tasub neile, kes peavad ustavalt kinni tema seadustest, kuid karistab neid, kes kasutavad oma võimu kurjasti. (2. Saam. 22:21–23; Hes. 9:9, 10.) Võib tunduda, et mõned, kes käituvad halvasti, pääsevad karistusest, kuid Jehoova võtab nad määratud ajal vastutusele. (Õpet. 28:13.) Kui nad ei kahetse, saavad nad peagi tunda, kui „hirmus on langeda elava Jumala kätte”. (Heebr. 10:30, 31.)

22.–24. a) Keda seadus eriliselt kaitses ja mida me õpime sellest Jehoova kohta? b) Milline hoiatus on kirjas tekstis 2. Moosese 22:22–24?

²² Moosese seadus kaitses eriti neid, kes ise ei saanud end kaitsta, nagu orbusid, leski ja võõramaalasi. Iisraeli kohtumõistjatele öeldi: „Sa ei tohi väänata muulase ega orvu õigust ega võtta leselt laenu tagatiseks ta pealisriiet.” (5. Moos. 24:17.) Tõepoolest, Jehoova hoolis ka kõige nõrgematest rahva seas. Ja ta karistas neid, kes abitutele liiga tegid. (Loe 2. Moosese 22:22–24.)

²³ Lisaks kaitses Moosese seadus verepilastuse eest. (3. Moos. 18:6–30.) Ümbritsevad rahvad sallisid sellist käitumist või lausa kiitsid selle heaks. Iisraeli rahvas pidi aga suhtuma sellistesse tegudesse nii nagu Jehoova – jälestusega.

²⁴ Õpetus meile. Jehoova soovib, et need, kellele ta on andnud võimu, tunneksid siirast huvi kõigi oma hoolealuste vastu. Ta vihkab seksuaalset väärkohtlemist. Jehoova tahab, et kõiki inimesi, aga eriti nõrku, koheldaks õiglaselt ja kaitstaks.

25., 26. a) Miks võib öelda, et armastus ja õiglus kuuluvad kokku nagu hingamine ja elu? b) Mida me arutame selle sarja järgmises artiklis?

²⁵ Armastus ja õiglus kuuluvad kokku nagu hingamine ja elu. Kui oleme veendunud, et Jehoova kohtleb meid õiglaselt, siis meie armastus tema vastu kasvab. Ja kui me armastame Jumalat ja tema õiglasi põhimõtteid, ajendab see meid teisi armastama ja õiglaselt kohtlema.

²⁶ Moosese seadus aitas iisraellastel saada Jehoovaga lähedasemaks. Kuid pärast Jeesuse ohvrisurma ei pidanud Jumala rahvas enam selle seaduse järgi toimima. See asendati millegi veel paremaga. (Rooml. 10:4.) Paulus ütles, et „Moosese seadus on ainult tulevaste heade asjade vari”. (Heebr. 10:1.) Selle sarja järgmises artiklis arutame, mis on mõned neist headest asjadest ning milline roll on armastusel ja õiglusel kristlikus koguduses.