Suhtu eluandi austusega

 1. Kes on andnud meile elu?

„JEHOOVA ... on elav Jumal.” (Jeremija 10:10.) Ta on Looja ja eluandja. Piiblis öeldakse Jehoova kohta: „Sina oled loonud kõik, sinu tahtel on kõik olemasollu tulnud ja loodud.” (Ilmutus 4:11.) Elu on Jumala kingitus. (Loe Laul 36:9.)

 2. Mis teeb elu tõeliselt õnnelikuks?

² Samuti annab Jehoova meile kõike, mida me eluks vajame, näiteks toitu ja vett. (Apostlite teod 17:28.) Ja ta tahab, et tunneksime elust rõõmu. (Apostlite teod 14:15–17.) Tõeliselt õnnelik võib meie elu olla aga üksnes siis, kui järgime Jumala seadusi. (Jesaja 48:17, 18.)

 3. Kuidas suhtus Jehoova Aabeli mõrva?

³ Piibel õpetab, et inimelu on Jehoova silmis kallis. Näiteks kui Aadama ja Eeva poeg Kain vihastus oma venna Aabeli peale, ütles Jehoova Kainile, et see peaks oma viha talitsema. Kain aga ei võtnud Jehoovat kuulda, vaid tungis oma vennale Aabelile kallale ja tappis ta. (1. Moosese 4:3–8.) Jehoova karistas Kaini selle eest. (1. Moosese 4:9–11.) Seega võib vihkamine viia inimese selleni, et ta käitub vägivaldselt või julmalt. Kui selline inimene end ei muuda, ei saa ta igavest elu. (Loe 1. Johannese 3:15.) Et Jehoovale meeldida, ei tohi me kedagi vihata. (1. Johannese 3:11, 12.)

 4. Kuidas Jumal inimelusse suhtub, nagu on näha Moosese seadusest?

⁴ Mõni tuhat aastat hiljem andis Jehoova Iisraeli rahvale seaduse, mida nimetatakse Moosese seaduseks. Selles on käsk „Sa ei tohi tappa”. (5. Moosese 5:17.) Kui keegi teise inimese tahtlikult tappis, tuli teda karistada surmaga. On selge, et Jehoova peab inimelu kalliks.

 5. Kuidas suhtub Jumal abordi tegemisse?

⁵ Ka sündimata lapse elu on Jehoova silmis kallihinnaline. Moosese seaduse järgi pidi inimest, kes vigastas rasedat naist, nii et üsas olev laps suri, karistatama surmaga. (Loe 2. Moosese 21:22, 23; Laul 127:3.) Sellest järeldub, et aborti teha on vale. (Vaata 28. järelmärkust.)

6., 7. Kuidas me saame näidata, et väärtustame elu?

⁶ Kuidas me saame näidata, et väärtustame elu? Meil tuleks hoiduda kõigest, mis meie enda või kellegi teise elu ohtu võiks seada. Sinna hulka kuuluvad näiteks suitsetamine ja uimastite tarvitamine, sest sellised harjumused kahjustavad tervist ja võivad põhjustada isegi surma.

⁷ Kui me oma elu ja keha ei hoia, saame Jumala silmis ebapuhtaks. (Roomlastele 6:19; 12:1; 2. Korintlastele 7:1.) Kuna Jehoova on eluandja, tuleb meil elu kalliks pidada, kui soovime talle meelepärased olla. Halbadest harjumustest ei pruugi olla sugugi kerge lahti saada, kuid Jehoova on valmis meid aitama.

 8. Mida me veel saame teha, et mitte seada ohtu enda ega teiste elu?

⁸ Austus elu vastu ajendab meid alati pöörama tähelepanu nii enda kui ka teiste ohutusele. Seega peaksime vältima ohtlikku sõidustiili ega tohiks tegeleda vägivaldsete ja riskantsete spordialadega. (Laul 11:5.) Ka meie kodus ei tohiks miski ei meile ega teistele ohtu kujutada. Näiteks ütles Jehoova iisraellastele: „Kui sa ehitad uue maja, siis tee selle katusele rinnatis, et sa ei tooks oma pere peale veresüüd, kui keegi peaks sealt alla kukkuma.” (5. Moosese 22:8.)

 9. Kuidas meil tuleks loomi kohelda?

⁹ Jehoovale on tähtis ka see, kuidas me kohtleme loomi. Ta lubab loomi tappa toidu ja kehakatte saamiseks või enesekaitseks. (1. Moosese 3:21; 9:3; 2. Moosese 21:28.) Kuid on vale jahtida loomi lihtsalt meelelahutuseks või kohelda neid julmalt. (Õpetussõnad 12:10.)

10. Kuidas näitab Piibel, et veri sümboliseerib elu?

¹⁰ Kui Kain oli mõrvanud oma venna Aabeli, ütles Jehoova talle: „Su venna veri kisendab maa pealt minu poole.” (1. Moosese 4:10.) Rääkides Aabeli verest, pidas Jumal silmas tema elu. Seega sümboliseerib veri elu, nagu ilmneb ka Jehoova sõnadest Noale ja tema perele pärast veeuputust. Jehoova lausus: „Kõik elavad loomad olgu teile toiduks. Nii nagu ma olen andnud teile rohelised taimed, annan ma teile ka need. Aga te ei tohi süüa liha koos verega, see tähendab eluga.” (1. Moosese 1:29; 9:3, 4.) Niisiis on veri nagu elugi Jehoova silmis püha.

11. Mis käsu andis Jumal Iisraeli rahvale seoses verega?

¹¹ Noale antud käsk mitte süüa verd oli veel umbes kaheksasada aastat hiljemgi jõus. Jehoova ütles oma rahvale: „Kui mõni iisraellane või teie keskel elav muulane kütib metslooma või linnu, mida võib süüa, peab ta selle vere maha valama ja mullaga katma. ... Te ei tohi süüa mitte ühegi elusolendi verd.” (3. Moosese 17:13, 14.) Nagu näha, soovis Jehoova endiselt, et tema teenijad verd pühaks peaksid. Liha võisid nad süüa, kuid verd mitte. Kui inimene tappis toiduks mõne looma, pidi ta selle vere maha valama.

12. Kuidas tõelised kristlased veresse suhtuvad?

¹² Mõni aeg pärast Jeesuse surma tulid apostlid ja Jeruusalemma koguduse vanemad kokku, et arutada, millised Moosese seaduse sätted kehtivad kristlaste kohta. (Loe Apostlite teod 15:28, 29; 21:25.) Jehoova aitas neil mõista, et tema suhtumine veresse pole muutunud ja et neil tuleb verd pühaks pidada. Algkristlased said aru, et nad ei tohi süüa verd ega sellist liha, millest veri on välja laskmata. See oli sama oluline kui hoiduda ebajumalateenistusest ja hoorusest. Sellest ajast peale on tõelised kristlased vere söömisest hoidunud. Jehoova tahab, et meie tänapäevalgi verd pühaks peaksime.

13. Miks ei lase tõelised kristlased teha endale vereülekannet?

¹³ Kas käsk hoiduda verest käib ka vereülekannete kohta? Jah, käib. Seda aitab selgitada järgmine näide. Oletame, et arst käsib patsiendil hoiduda alkoholist. Kas patsient täidaks seda käsku, kui ta küll alkoholi ei jooks, aga laseks seda endale otse veeni manustada? Muidugi mitte. Seega tähendab verest hoidumine ka seda, et me ei lase teha endale vereülekannet. (Vaata 29. järelmärkust.)

14., 15. Miks ei riku tõelised kristlased Jumala seadust isegi siis, kui nende elu on ohus?

¹⁴ Mis siis, kui arst ütleb meile, et ilma vereülekandeta me sureme? Iga inimene peab ise otsustama, kas ta allub Jumala seadusele vere kohta. Tõelised kristlased väärtustavad eluandi ja soovivad saada sellist ravi, millega ei kaasne vere väärtarvitamist.

¹⁵ Kuna elu on Jumala silmis kallis, püüame oma tervist hoida. Ent me mõistame, et kõige tähtsam on kuuletuda Jehoovale. Niisiis ei riku me Jumala seadust isegi siis, kui meie elu on ohus. Jeesus ütles: „Kes tahab oma elu päästa, kaotab selle, aga kes kaotab oma elu minu pärast, leiab selle.” (Matteuse 16:25.) Me armastame Jehoovat ja tahame talle kuuletuda. Ta teab, mis on meile parim. (Heebrealastele 11:6.) Niisiis peame elu pühaks, nagu Jehoova seda teeb.

16. Miks kuuletuvad ustavad kristlased Jumala seadusele vere kohta?

¹⁶ Ustavad kristlased kuuletuvad vankumatult Jumala seadusele vere kohta. Nad ei söö verd ega tarvita seda ka meditsiinilistel põhjustel.a Küll aga nõustuvad nad muude ravimeetoditega. Nad on veendunud, et elu ja vere looja teab, mis on neile parim. Kas ka sina oled selles veendunud?

17. Mis oli ainus viis, kuidas Jehoova lubas iisraellastel verd kasutada?

¹⁷ Moosese seaduses ütles Jehoova iisraellastele: „Elusolendi elu on ta veres ja ma olen andnud selle teile altaril lepituse toimetamiseks teie eest, kuna veri lepitab temas oleva elu tõttu.” (3. Moosese 17:11.) Patustanu pidi Jehoovalt andeks saamiseks tooma loomohvri, kelle verd pandi templi altarile. See oli ainus viis, kuidas Jehoova lubas iisraellastel verd kasutada.

18. Mille teeb Jeesuse ohver meile võimalikuks?

¹⁸ Kui Jeesus tõi end ohvriks, andes oma elu ja vere meie pattude eest, kadus vajadus loomohvrite toomise järele. (Matteuse 20:28; Heebrealastele 10:1.) Jeesuse elul oli nii suur väärtus, et tema ohvri alusel saab Jehoova pakkuda kõigile inimestele võimalust elada igavesti. (Johannese 3:16; Heebrealastele 9:11, 12; 1. Peetruse 1:18, 19.)

19. Mida me peame tegema, et olla puhtad kõikide verest?

¹⁹ Meil on põhjust olla Jehoovale eluanni eest väga tänulikud. Me soovime rääkida ka teistele sellest, et usk Jeesusesse avab tee igavesse ellu. Me armastame inimesi ja teeme kõik, mis suudame, et neid eluteele aidata. (Hesekiel 3:17–21.) Apostel Paulus ütles: „Ma olen puhas kõikide verest, sest ma pole teile Jumala tahtest midagi rääkimata jätnud.” (Apostlite teod 20:26, 27.) Meiegi tahame olla puhtad kõikide verest. Sellepärast räägime teistele Jehoovast ja sellest, kui väärtuslikuks ta elu peab. Nii väljendame sügavat austust elu ja vere vastu.