Nashi papüüruse väärtus
KUIDAS määrata vana heebreakeelse Piibli käsikirja täpset vanust? Selle probleemi ees seisis 1948. aastal dr. John C. Trever, kui ta nägi esimest korda Jesaja raamatu Surnumere kirjarulli. Heebrea tähtede kuju äratas temas huvi. Ta teadis, et tähtedes peitub kirjarulli vanuse võti, kuid millega neid tähti võrrelda? Ta tegi õige järelduse: ainult Nashi papüürusega. Miks? Mis käsikiri see on ja kust see pärineb?
Nashi papüürus sisaldab ainult nelja fragmenti, kus on 24 rida heebrea teksti, ja selle mõõtmed on umbes 7,5 korda 12,5 sentimeetrit. Sellele pandi nimi Piibliarheoloogia Ühingu sekretäri W. L. Nashi järgi, kes hankis selle 1902. aastal ühelt egiptuse kaupmehelt. S. A. Cooke avaldas selle järgmisel aastal sama ühingu väljaandes Proceedings ja pakkus seda Cambridge’i ülikooli raamatukogule Inglismaal, kuhu see ka jäi. Selle papüürusfragmendi väärtus peitub selle vanuses. Õpetlased dateerisid selle teise või esimesse sajandisse e.m.a., niisiis oli see vanim heebrea käsikirjaleht, mis seni oli leitud.
Kui dr. Trever võrdles Nashi papüürusest tehtud värvislaidi enda ees lebava kirjarulliga, uuris ta erilise hoolega üksikute tähtede vormi ja kuju. Tähed olid kahtlemata väga sarnased. Tema meelest oli ikkagi uskumatu, et see suur, äsjaavastatud käsikiri võiks olla sama vana kui Nashi papüürus. Kuid aja jooksul osutusid tema põhjendused õigeks. Jesaja raamatu Surnumere kirjarull kuulus teise sajandisse e.m.a.!
Nashi papüüruse sisu
Nashi papüüruse teksti analüüs näitab, et kõik selle 24 rida on puudulikud, sest nende mõlemast otsast puudub sõna või mõni täht. Selles on osi Kümnest käsust 2. Moosese 20. peatükist ja mõningaid salme 5. Moosese raamatu 5. ja 6. peatükist. Niisiis polnud see tavaline Piibli käsikiri, vaid erilise eesmärgiga segatekst. Ilmselt oli see osa õpetuskogust, mis pidi juudile meelde tuletama tema kohust Jumala ees. Kirjakoht, mida nimetatakse Šemaks ja millega algab 5. Moosese 6:4, kordus seal sageli. See salm kõlab: „Kuule, Iisrael! Jehoova, meie Jumal Jehoova, on ainus [„üks”, NW]!”
Tetragrammatoni JHVH, „Jehoova”, on selles salmis näha kahel korral papüüruse viimases reas ja see esineb veel viies kohas. Üks kord esineb see ilma esimese täheta.
Šema oli mõeldud nimelt „Jumala ainuisikulisuse” rõhutamiseks. Vastavalt juudi Talmudile (Berakoth 19a), viimast sõna ʼE·chadhʹ („Üks”) „peaks eriliselt rõhutatama, kuna seda lausuti igat silpi venitades”. (W. O. E. Oesterly ja G. H. Box) Jumalale viidates kuulutas see pikendatud ʼE·chadhʹ ka tema ainulaadsust.
Tänapäeval on palju Nashi papüüruse taolisi käsikirju, seda eriti Surnumere rannikul Qumrani lähedalt koobastest leitud kirjarullide seas. Üksikasjalik analüüs on kinnitanud, et paljud neist käsikirjadest on pärit esimesest või teisest sajandist e.m.a.a Kuigi Nashi papüürus ei ole enam vanim teadaolev heebrea käsikiri, pakub see ikka veel suurt huvi. Ta on jäänud ainsaks nii vanaks heebrea Piibli käsikirjaks, mis Egiptusest on leitud.
[Allmärkus]