Vanemad ja lapsed, pange Jumal esikohale!
„Karda Jumalat ja pea tema käske.” — KOGUJA 12:13.
1. Millist kartust tuleb lapsevanematel ja lastel arendada, ja mida see neile annab?
ÜHES Jeesuse Kristuse kohta käinud prohvetiennustuses öeldi, et „tema õndsus [„rõõm”, NW] on Jehoova kartuses”. (Jesaja 11:3) Jeesuse kartus ilmnes peamiselt sügavas lugupidamises ja aukartuses Jumala vastu, kartuses talle meelepaha valmistada, kuna ta armastas Jumalat. Vanemad ja lapsed peavad arendama endas samasugust jumalakartust nagu oli Kristusel, kuna see toob ka neile samasugust rõõmu, mida see tõi Jeesusele. Neil tuleb panna Jumal oma elus esikohale sel viisil, et nad kuuletuvad tema käskudele. Üks piiblikirjutaja teatas, et „see on iga inimese kohus”. — Koguja 12:13.
2. Milline oli seaduse tähtsaim käsk, ja kellele see eelkõige anti?
2 Seaduse tähtsaim käsk, nimelt käsk ’armastada Jehoovat, oma Jumalat, kõigest oma südamest, hingest ja väest’, anti eelkõige lapsevanematele. Seda näitavad seaduse järgmised sõnad: „Kinnita neid [sõnu Jehoova armastamise kohta] oma lastele kõvasti ja kõnele neist kojas istudes ja teed käies, magama heites ja üles tõustes!” (5. Moosese 6:4—7; Markuse 12:28—30) Seega kästi vanematel panna Jumal esikohale sel viisil, et nad armastaksid teda ise ja õpetaksid seda ka oma lastele.
Kristlik kohustus
3. Kuidas näitas Jeesus, et lastele on tähtis tähelepanu pöörata?
3 Jeesus näitas, et isegi väikestele lastele on tähtis tähelepanu pöörata. Enne Jeesuse maise teenistuse lõppu juhtus kord, et inimesed hakkasid tema juurde oma lapsi tooma. Jüngrid, kes uskusid ilmselt, et Jeesus on liiga hõivatud, laskmaks ennast tülitada, püüdsid inimesi takistada. Kuid Jeesus noomis oma jüngreid: „Laske lapsukesed minu juurde tulla, ärge keelake neid.” Jeesus koguni „kaisutas neid”, näidates seega südantpuudutaval viisil, kui tähtis on lastele tähelepanu pöörata. — Luuka 18:15—17; Markuse 10:13—16.
4. Kellele anti käsk ’teha jüngriteks kõik rahvad’, ja mida see neilt nõuab?
4 Samuti tegi Jeesus selgeks, et lisaks oma lastele on tema järelkäijad kohustatud õpetama ka teisi inimesi. Pärast seda, kui Jeesus oli surnud ja üles äratatud, „ta ilmus ühekorraga rohkem kui viiesajale vennale”, kelle hulgas oli ka lapsevanemaid. (1. Korintlastele 15:6) Ilmselt leidis see aset ühel Galilea mäel, kuhu olid kogunenud ka tema 11 apostlit. Seal innustas Jeesus neid kõiki: „Minge siis ja tehke jüngriteks kõik rahvad, .. neid õpetades pidama kõike, mida mina teid olen käskinud.” (Matteuse 28:16—20, meie kursiiv) Mitte ükski kristlane ei saa õigustada selle käsu eiramist! Isadelt ja emadelt nõuab selle käsu täitmine seda, et nad hoolitseksid oma laste eest ning osaleksid ka avalikus kuulutamis- ja õpetamistöös.
5. a) Mis näitab, et kui mitte kõik apostlid, siis vähemalt enamik neist oli abielus ja seega võis neil ka lapsi olla? b) Millisesse nõuandesse tuli perekonnapeadel tõsiselt suhtuda?
5 Väärib märkimist, et isegi apostlitel tuli leida tasakaal oma perekondlike kohustuste ning kuulutustöö ja Jumala karja eest hoolitsemise vahel. (Johannese 21:1—3, 15—17; Apostlite teod 1:8) Põhjuseks oli see, et kui mitte kõik, siis vähemalt enamik neist oli abielus. Sellepärast selgitas apostel Paulus: „Kas meil ei ole õigust naiseks kaasa võtta usuõde, nagu muil apostlitel ning Issanda vendadel ja Keefasel?” (1. Korintlastele 9:5, meie kursiiv; Matteuse 8:14) Mõnel apostlil võis ka lapsi olla. Varased ajaloolased, näiteks Eusebios, ütlevad, et Peetrusel olid lapsed. Kõik varakristlikud lapsevanemad pidid järgima Pühakirja nõuannet: „Aga kui keegi enese omaste ja iseäranis kodakondsete eest ei kanna hoolt, see on usu ära salanud ja on pahem kui uskmatu.” — 1. Timoteosele 5:8.
Esmane kohustus
6. a) Milline tõsine ülesanne seisab nende kristlike kogudusevanemate ees, kellel on perekond? b) Mis on kogudusevanema esmane kohustus?
6 Tänapäeva kristlikud kogudusevanemad, kellel on perekond, on samasuguses olukorras nagu apostlid. Neil tuleb leida tasakaal oma kohustuste vahel, kuna nad peavad hoolitsema oma pere vaimsete ja füüsiliste vajaduste eest ning kuulutama avalikult ja karjatama Jumala karja. Milline tegevus peaks olema esmatähtis? Vahitorni 1964. aasta 15. märtsi numbris (inglise keeles) märgiti: „[Isa] esimeseks kohustuseks on hoolitseda oma pere eest, ja kui ta seda kohustust ei täida, poleks tal tegelikult kohane teenida kogudusevanemana.”
7. Kuidas panevad kristlikud isad Jumala esikohale?
7 Seega peavad isad panema Jumala esikohale sel viisil, et täidavad käsku ’kasvatada oma lapsi Jehoova distsipliinis ja vaimses suunamises’. (Efeslastele 6:4, NW) Seda kohustust ei saa jätta mitte kellegi teise kanda isegi siis, kui isale on määratud ülesanne juhtida kristliku koguduse tegevust. Kuidas saavad sellised isad täita oma kohustusi — hoolitseda oma pereliikmete füüsiliste, vaimsete ja emotsionaalsete vajaduste eest — ning samal ajal juhtida ülevaatajana ka kogudust?
Vajaliku toetuse osutamine
8. Kuidas võib kogudusevanema naine oma meest toetada?
8 On selge, et perekonnakohustusi täitvad kogudusevanemad saavad kasu sellest, kui neile toetust osutatakse. Eelpool tsiteeritud Vahitornis märgiti, et kristlik naine võib oma mehele toeks olla. Seal öeldi: „Naine võib teha tal mitmesuguste ülesannete täitmiseks ettevalmistumise nii mugavaks kui vähegi võimalik ja säästa nii tema kui ka enda kallist aega sellega, et peab kodus kinni heast ajakavast, valmistab toidu õigeks ajaks, ei viivita koguduse koosolekule minekuga. [——] Oma mehe juhtimisel võib kristlik naine palju ära teha, kasvatamaks lapsi nii, et need Jehoovale heameelt valmistaksid.” (Õpetussõnad 22:6) Tõesti, naine loodi mehele „abiks”, ja mees teeb targasti, kui ta naise abi vastu võtab. (1. Moosese 2:18) Naise toetusel võib ta palju tõhusamalt täita oma kohustusi nii perekonnas kui ka koguduses.
9. Keda innustati Tessaloonika koguduses aitama teisi koguduseliikmeid?
9 Kuid kristlike kogudusevanemate naised ei ole ainsad, kes võivad oma tegevusega toetada ülevaatajat, kes peab ’hoidma Jumala karja’ ja samal ajal ka oma pere eest hoolitsema. (1. Peetruse 5:2) Aga kes veel võib seda teha? Apostel Paulus innustas Tessaloonika vendi, et nad tunnustaksid oma „ülevaatajaid”. Kuid edasi pöördus Paulus nendesamade vendade poole — just nimelt nende poole, kes ei ole ülevaatajad —, ja kirjutas: „Me manitseme teid, vennad: noomige korratuid, julgustage argu [„masendunud hingi”, NW], toetage nõtru, olge pika meelega kõikide vastu.” — 1. Tessalooniklastele 5:12—14.
10. Millist head mõju avaldab kogudusele kõigi vendade armastav abi?
10 Kui tore see küll on, kui vendadel koguduses on armastus, mis ajendab neid lohutama masendunuid, toetama nõrku, noomima korratuid ja olema pika meelega kõikide vastu! Tessaloonika vennad, kes olid alles äsja Piibli tõe vastu võtnud vaatamata sellele, et neil tuli kannatada suurt viletsust, toimisid Pauluse nõuande kohaselt. (Apostlite teod 17:1—9; 1. Tessalooniklastele 1:6; 2:14; 5:11) Mõtle, kui tugevdavalt ja ühendavalt mõjus nende armastav koostöö tervele kogudusele! Samamoodi on ka tänapäeval — kui vennad lohutavad, toetavad ja noomivad üksteist, on kogudusevanematel, kellel sageli tuleb hoolitseda ka oma pere eest, palju kergem tulla toime karjatamiskohustuse täitmisega.
11. a) Miks on mõistlik järeldada, et väljendi all „vennad” mõeldi ka naisi? b) Millist abi võib küps kristlik naine tänapäeval noorematele naistele anda?
11 Kas arvati ka naised nende „vendade” hulka, kelle poole apostel Paulus pöördus? Jah, arvati küll, sest usklikuks said ka paljud naised. (Apostlite teod 17:1, 4; 1. Peetruse 2:17; 5:9) Millist abi võisid need naised osutada? Kogudustes oli nooremaid naisi, kellel oli raskusi oma „iharuse” kontrolli all hoidmisega või kelle ’hing oli masendunud’. (1. Timoteosele 5:11—13) Ka tänapäeval on mõnel naisel samasuguseid probleeme. Kõige rohkem on neil tarvis ehk lihtsalt kuulavat kõrva või õlga, mille najal nutta. Sageli võib just küps kristlik naine kõige paremini taolist abi osutada. Näiteks võib ta mõne naisega rääkida selle isiklikest probleemidest, mida kristlikul mehel ei oleks kohane üksi teha. Rõhutades sellise abi osutamise tähtsust, kirjutas Paulus: „Elatanud naised .. õpetagu head, et nad võiksid mõistlikult juhatada noori naisi armastama oma mehi ja lapsi, olema viisakad, kasinad, majatalituses hoolikad, head, allaheitlikud oma meestele, et Jumala sõna mitte ei pilgataks.” — Tiitusele 2:3—5.
12. Kelle juhtimist on kõigil koguduseliikmetel väga tähtis järgida?
12 Milliseks õnnistuseks on koguduses küll alandlikud õed, kui nad toetavad koostöövalmilt nii oma meest kui ka kogudusevanemaid! (1. Timoteosele 2:11, 12; Heebrealastele 13:17) Perekondlikke kohustusi täitvatele kogudusevanematele toob eriti palju kasu see, kui kõik teevad koostööd, et aidata üksteist armastuse vaimus, ja kui kõik alluvad ametissemääratud karjaste juhtimisele. — 1. Peetruse 5:1, 2.
Lapsevanemad — mille te esikohale panete?
13. Miks ei saa paljud isad oma perekonna juhtimisega hakkama?
13 Aastaid tagasi täheldas üks tuntud meelelahutustegelane: „Olen näinud mehi, kes juhivad edukalt ettevõtteid, kus töötab sadu inimesi; nad teavad, kuidas tulla toime igas olukorras, kuidas ärimaailmas teisi distsiplineerida ja autasustada. Kuid perekonna juhtimine on nende suurim ettevõtmine, ja sellega nad hakkama ei saa.” Miks? Kas mitte sellepärast, et nad panevad ärilised ja muud huvid esikohale ja hülgavad Jumala nõuanded? Tema Sõna ütleb: ’Kinnita oma lastele kõvasti neid sõnu, mis ma sulle annan.’ Seda tuli teha iga päev. Vanematel tuleb kasutada oma aega võimalikult palju laste heaks ning ilmutada nende vastu eriti just armastust ja suurt huvi. — 5. Moosese 6:6—9.
14. a) Kuidas peaksid vanemad oma laste eest hoolitsema? b) Mis on seotud laste kasvatamisega õigel viisil?
14 Piibel tuletab meile meelde, et lapsed on pärand Jehoovalt. (Laul 127:3) Kas sa hoolitsed oma laste kui Jumala omandi eest, kingituse eest, mille ta on sulle usaldanud? Tõenäoliselt reageerib su laps sellele positiivselt, kui sa teda kallistad, tõendades sellega oma armastavat hoolt ja tähelepanu. (Markuse 10:16) Aga selleks, et ’õpetada lapsele teed, mida ta peab käima’, on vaja rohkemat kui vaid kallistusi ja suudlusi. Et laps võiks omada tarkust, mis aitab tal elus ettetulevaid püüniseid vältida, vajab ta ka armastavat distsiplineerimist. Lapsevanem ilmutab oma lapse vastu tõelist armastust sellega, kui ta ’karistab [„distsiplineerib”, NW] teda aegsasti’. — Õpetussõnad 13:1, 24; 22:6.
15. Millest ilmneb vanemliku distsiplineerimise tähtsus?
15 Vanemliku distsiplineerimise tähtsust võib näha sellest, kuidas üks koolipsühholoog kirjeldas lapsi, kes tulevad tema kabinetti: „Nad on armetud, masendunud ja segaduses. Nad nutavad, kui räägivad sellest, milline nende olukord tegelikult on. Paljud neist — rohkem, kui keegi oskaks arvata — on üritanud enesetappu sooritada, ning seda mitte sellepärast, et nad oleksid väljakannatamatult õnnelikud, vaid sellepärast, et nad on täiesti õnnetud, hooletusse jäetud ja stressist kurnatud, kuna juba nii noorelt tuleb neil ise enda eest seista, ja see käib neil üle jõu.” Ta lisas: „Noorele inimesele teeb hirmu see, kui ta tunnetab, et on juhtpositsioonil.” Tõsi küll, lapsed võivad distsiplineerimisele vastu tõrkuda, kuid tegelikult hindavad nad kõrgelt oma vanemate antud juhendeid ja seatud piiranguid. Nad on õnnelikud, kui nende vanemad hoolivad neist sedavõrd, et seavad neile piirid. „See on mulle tohutuks kergenduseks olnud,” ütles üks teismeline, kelle vanemad seda tegid.
16. a) Mis juhtub mõningate kristlikus kodus kasvatatud lastega? b) Miks ei pruugi lapse isemeelne teguviis tähendada tingimata seda, et vanemad ei ole teda hästi kasvatanud?
16 Kuid vaatamata sellele, et mõningatel noortel on vanemad, kes neid armastavad ja hästi kasvatavad, hülgavad nad oma vanemate juhtimise ja lähevad valele teele, nagu seda tegi kadunud poeg Jeesuse tähendamissõnas. (Luuka 15:11—16) Siiski ei saa üksnes selle põhjal veel järeldada, et need vanemad on jätnud täitmata oma kohustuse õpetada last õigesti, nagu annab nõu Õpetussõnad 22:6. Käsk ’õpetada lapsele teed, mida ta peab käima, siis ta ei lahku sellelt’, oli antud üldjuhisena. Kuid kahjuks mõned lapsed, kes sarnanevad kadunud pojaga, ’ei taha vanema sõna kuulda’. — Õpetussõnad 30:17, VP.
17. Mis võib isemeelsete laste vanemaid lohutada?
17 Ühe isemeelse poja isa kurtis: „Olen pidevalt püüdnud tema südant puudutada. Ma ei tea, mida teha, kuna olen juba väga paljusid asju katsetanud. Mitte miski pole mõjunud.” Loodetavasti meenub aja jooksul taolistele isemeelsetele lastele armastav õpetus, mida nad on saanud, ja nad pöörduvad tagasi nagu too kadunud poeg. Kuid fakt on see, et mõned lapsed on mässumeelsed ja käituvad ebamoraalselt, mis valmistab nende vanematele palju valu. Vanemaid võib ehk lohutada teadmine, et isegi suurim maa peal elanud õpetaja pidi nägema, kuidas tema kauaaegne õpilane Juudas Iskariot ta reetis. Ja kindlasti oli ka Jehoova kurb, kui paljud tema vaimsetest poegadest hülgasid ta nõuanded ja hakkasid mässama, kuigi Tema polnud mitte midagi valesti teinud. — Luuka 22:47, 48; Ilmutuse 12:9.
Lapsed — kellele te tahate meeldida?
18. Kuidas saavad lapsed näidata, et nad panevad Jumala oma elus esikohale?
18 Jehoova innustab teid, noored: „Kuulake oma vanemate sõna Issandas.” (Efeslastele 6:1) Seda tehes panevad noored Jumala oma elus esikohale. Ärge olge rumalad! „Meeletu laidab oma isa õpetust,” ütleb Jumala Sõna. Ka ei tohiks te üleolevalt arvata, et võite ilma distsiplineerimiseta hakkama saada. Fakt on see, et „on neid, kes iseenese silmis on puhtad, kuid ei ole oma saastast puhtaks pestud”. (Õpetussõnad 15:5; 30:12) Pange siis tähele jumalikku nõuannet: ’kuulake’, ’talletage’, ’ärge unustage’, „pange tähele”, ’pidage’ ja ’ärge hüljake’ oma vanemate käske ja distsiplineerimist. — Õpetussõnad 1:8; 2:1; 3:1; 4:1; 6:20.
19. a) Milliseid mõjuvaid põhjusi on lastel Jehoovale kuuletumiseks? b) Kuidas saavad noored näidata, et nad on Jumalale tänulikud?
19 Teil on Jehoovale kuuletumiseks mõjuvaid põhjusi. Ta armastab teid ja on andnud oma seadused — ka selle, mis käsib lastel oma vanemate sõna kuulata —, et kaitsta teid ja aidata teil õnnelikult elada. (Jesaja 48:17) Ta on lasknud ka oma Pojal teie eest surra, et päästa teid patust ja surmast ning anda teile igavene elu. (Johannese 3:16) Kas sina oled selle eest tänulik? Jumal jälgib sind taevast ja uurib su südant, et näha, kas sa armastad teda tõeliselt ning hindad tema tehtud korraldusi. (Laul 14:2) Ka Saatan jälgib sind, ja ta teotab Jumalat, väites, et sa ei taha Talle kuuletuda. Kui sa Jumalale ei kuuletu, rõõmustad sa Saatanat ja teed Jehoovale „meelehaiget”. (Laul 78:40, 41) Jehoova pöördub sinu poole sõnadega: „Ole tark, mu poeg, ja rõõmusta mu südant [, kuulates mu sõna], et võiksin vastata sellele, kes mind teotab!” (Õpetussõnad 27:11) Tõepoolest, küsimus on selles, kellele sa tahad meeldida, kas Saatanale või Jehoovale?
20. Kuidas on üks noor säilitanud julguse teenida Jehoovat isegi siis, kui miski talle hirmu teeb?
20 Ei ole kerge täita Jumala tahet Saatana ja tema maailma surve all. See võib hirmutada. Üks noor märkis: „Kui sa tunned hirmu, sarnaneb see sellega, kui sul on külm. Sa võid selles suhtes midagi ette võtta.” Ta selgitas: „Kui sul on külm, paned sa kampsuni selga. Kui sul on ikka veel külm, paned sa veel teisegi kampsuni selga. Sa paned endale nii palju riideid selga, kuni sul pole enam külm. Seega on Jehoova palumine siis, kui sul on hirm, võrreldav kampsuni selga panemisega, kui sul on külm. Kui ma pärast esimest palvet ikka veel hirmu tunnen, palvetan üha uuesti ja uuesti ja uuesti, kuni ma enam hirmu ei tunne. Ja sellest on tõesti abi. See on aidanud mul vältida paljusid probleeme!”
21. Kuidas Jehoova meid toetab, kui me tõesti püüame ta oma elus esikohale panna?
21 Kui me tõesti püüame Jumala oma elus esikohale panna, siis Jehoova toetab meid. Ta kinnitab meid, andes meile vajaduse korral inglite kaudu abi, samamoodi nagu ta seda oma Poja heaks tegi. (Matteuse 18:10; Luuka 22:43) Olge julged, kõik lapsevanemad ja lapsed. Olgu teil samasugune kartus, nagu oli Kristusel, ja see toob teile rõõmu. (Jesaja 11:3) Tõesti, „karda Jumalat ja pea tema käske, sest see on iga inimese kohus”. — Koguja 12:13.
Kas sa oskad vastata?
◻ Milliste kohustuste vahel tuli Jeesuse esimestel järelkäijatel tasakaal leida?
◻ Milliseid kohustusi tuleb kristlikel lapsevanematel täita?
◻ Millist abi võivad saada kristlikud kogudusevanemad, kellel on perekond?
◻ Millises hinnalises teenistuses võivad õed koguduses osaleda?
◻ Millist nõuannet ja juhatust on lastel eluliselt tähtis järgida?
[Pilt lk 15]
Sageli võib vanem kristlik naine nooremale naisele vajalikku abi anda
[Pilt lk 17]
Millist lohutust võib Pühakiri pakkuda vanematele, kelle lapsed on isemeelsed?