Lapsed – meie kallis pärand
„Vaata, lapsed on pärand Jehoovalt, ihusugu on tasu temalt!” (LAUL 127:3)
1. Kuidas sai alguse esimese inimlapse elu?
MÕTLE vaid, millised imed on võimalikud tänu sellele, milliseks Jehoova Jumal esimese mehe ja naise lõi. Isa Aadam ja ema Eeva loovutasid mõlemad endast osakese, millest sai Eeva emaihus alguse täiesti uus inimelu – esimene inimlaps (1. Moosese 4:1). Tänapäevani on lapse eostumine ja sünd midagi imetlusväärset ning seda võib täie õigusega nimetada imeks.
2. Miks võib nimetada imeks seda, mis toimub lapseootel naise emaihus?
2 Ema ja isa ühinemise tulemusel tekkinud rakk areneb emaihus umbes 270 päeva jooksul lapseks, kes koosneb triljonitest rakkudest. Esimene rakk sisaldab kõiki juhiseid, mis on vajalikud rohkem kui 200 rakuliigi moodustumiseks. Nende imepäraste, mõistetamatute juhendite järgi valmivad hämmastavalt keerukad rakud täpselt õiges järjekorras ning sellisel viisil, et alguse saab täiesti uus elav inimolend!
3. Miks on paljud arutlevad inimesed seda meelt, et uue inimolendi sünni taga peab olema Jumal?
3 Kes on sinu meelest tegelikult inimlapsele elu andnud? See on kahtlemata Isik, kellelt on elu alguse saanud. Piibli laulik hõiskas: „Teadke, et just Jehoova on Jumal; tema on meid teinud, ja mitte me ise” (Laul 100:3, P 1938–40). Lapsevanemad teavad väga hästi, et see pole nende tarkuse ja võimete teene, et ilmavalgust on näinud selline väike armas inimolend. Vaid tänu Jumala piiritule tarkusele on uus inimelu imepäraselt alguse saanud. Aastatuhandete jooksul on arutlevad inimesed andnud emaihus areneva lapse eest au Suurele Loojale. Kas ka sina teed seda? (Laul 139:13–16.)
4. Millist inimeste puudust ei saa kunagi Jehoovale omistada?
4 Kas Jehoova on aga üksnes tundetu Looja, kes on kõigest käivitanud bioloogilise protsessi, tänu millele mees ja naine võivad järeltulijaid ilmale tuua? Inimesed võivad olla tundetud, aga Jehoova ei ole seda mitte kunagi (Laul 78:38–40). Piibel ütleb Laulus 127:3: „Vaata, lapsed on pärand Jehoovalt, ihusugu on tasu temalt!” Mõelgem, mis üldse on pärand ja mida see tõendab.
Pärand ja tasu
5. Miks võib öelda, et lapsed on pärand?
5 Pärand on nagu kingitus. Sageli näevad lapsevanemad kõvasti vaeva, et jätta oma lastele pärand, milleks võib olla raha, kinnisvara või mingi muu väärtuslik omand. Igal juhul tõendab see vanemate armastust oma laste vastu. Piibel ütleb, et Jumal on andnud vanematele pärandiks lapsed. See on tema armastav kingitus neile. Kui sa oled lapsevanem, siis kas sinu teod näitavad, et sa pead oma lapsi kingiks, mille universumi Looja on sinu hoolde usaldanud?
6. Miks andis Jumal inimestele võime saada lapsi?
6 Põhjus, miks Jehoova selle kingituse andis, oli see, et maa saaks täidetud Aadama ja Eeva järglastega (1. Moosese 1:27, 28; Jesaja 45:18). Jehoova ei ole igat inimest isiklikult loonud, nagu ta lõi miljonid inglid (Heebrealastele 1:7; Ilmutuse 4:11). Selle asemel otsustas Jumal luua inimesed võimega saada lapsi, kes sarnaneksid oma vanematega. Milline ainulaadne ja imepärane võimalus on emal ja isal tuua ilmale uus inimene ning hoolitseda tema eest! Kas sa lapsevanemana tänad Jehoovat selle eest, et ta on andnud sulle selle kalli pärandi?
Õppigem Jeesuse eeskujust
7. Kuidas ilmutas Jeesus vastupidi mõnede vanemate suhtumisele huvi ja hoolt „inimlaste” vastu?
7 Kahjuks tuleb tõdeda, et sugugi mitte kõik lapsevanemad ei pea lapsi tasuks. Paljud ei hooli eriti oma võsukestest. Sellised vanemad ei jäljenda Jehoova ega tema Poja suhtumist (Laul 27:10; Jesaja 49:15). Mõelgem aga, millist huvi tundis laste vastu Jeesus vastupidi mõnedele vanematele. Piiblis on kirjas, et juba enne seda, kui Jeesus tuli inimesena maa peale – ajal, mil ta oli vägev vaimolend taevas –, ’tundis ta rõõmu inimlastest’ (Õpetussõnad 8:31). Jeesuse armastus inimeste vastu oli nii suur, et ta andis oma elu meelsasti lunaks, et meie võiksime saada igavese elu (Matteuse 20:28; Johannese 10:18).
8. Millise hea eeskuju andis Jeesus vanematele?
8 Maa peal elades andis Jeesus eriti head eeskuju lapsevanematele. Pane tähele, mida ta tegi. Ta võttis laste jaoks aega isegi väga kiirel ja pingelisel ajal. Ta jälgis turul nende mängu ja mainis neile omast käitumist enda õpetustes (Matteuse 11:16, 17). Kui Jeesus läks viimast korda Jeruusalemma, teadis ta, et ta peab seal kannatama ja surema. Seega, kui inimesed tõid Jeesuse juurde lapsi, tahtsid jüngrid seda takistada – võib-olla selleks, et kaitsta Jeesust üleliigse pinge eest. Kuid Jeesus noomis jüngreid. Väljendades oma rõõmu laste üle, ütles ta: „Laske lapsukesed minu juurde tulla, ärge keelake neid” (Markuse 10:13, 14).
9. Miks võivad teod olla isegi olulisemad kui sõnad?
9 Me võime Jeesuse eeskujust midagi õppida. Kuidas me reageerime, kui lapsed tulevad meie juurde ajal, mil meil on kiire? Kas reageerime samamoodi nagu Jeesus? Lapsed vajavad iseäranis oma vanematelt seda, mida Jeesus neile hea meelega andis. See oli aeg ja tähelepanu. On tõsi, et sõnad „Ma armastan sind” on olulised, kuid teod räägivad siiski valjemini kui sõnad. Armastus ei ilmne mitte ainult sõnades, vaid pigemini hoopis tegudes. See paistab välja hoolitsusest, ajast ja tähelepanust, mida sa oma lastele jagad. Isegi kui sa seda kõike teed, ei pruugi see silmanähtavaid tulemusi anda või teha seda nii kiiresti, kui sa ehk loodad. On vaja olla kannatlik. Me võime õppida kannatlikkust, kui jäljendame Jeesust selles, kuidas ta oma jüngritega tegeles.
Jeesuse kannatlikkus ja kiindumus
10. Kuidas õpetas Jeesus oma jüngritele alandlikkust ja kas teda saatis kohe edu?
10 Jeesus teadis, et tema jüngrid rivaalitsesid pidevalt selle pärast, kes neist on tähtsam. Ühel päeval, kui ta jüngritega Kapernauma jõudis, küsis ta: „Mille üle te teel vaidlesite?” „Aga nad jäid vait; sest nad olid teel isekeskis vaielnud selle üle, kes on suurem.” Selle asemel et karmilt noomida, andis Jeesus neile kannatlikult näitliku õppetunni alandlikkuse kohta (Markuse 9:33–37). Kas see tõi soovitud tulemusi? Mitte otsekohe. Umbes kuus kuud hiljem lasid Jakoobus ja Johannes oma emal paluda Jeesuselt endile silmapaistvat kohta Kuningriigis. Jällegi parandas Jeesus kannatlikult nende mõtteviisi (Matteuse 20:20–28).
11. a) Millist tavapärast ülesannet ei võtnud Jeesuse jüngrid enda peale, kui nad olid kogunenud Jeesusega ülakambrisse? b) Mida Jeesus tegi ja kas sellest võeti tookord õppust?
11 Peagi jõudis kätte 33. aasta paasapüha ning Jeesus ja tema apostlid said selle pidamiseks kokku. Kui nad ülakambrisse olid kogunenud, ei võtnud ükski 12 apostlist enda peale tavapärast ülesannet pesta teiste tolmuseid jalgu. Sellist madalat tööd tegi majas tavaliselt teenija või naine (1. Saamueli 25:41; 1. Timoteosele 5:10). Jeesust võis sügavalt kurvastada see, kui ta nägi, et tema jüngrid igatsevad ikka veel endale kõrget positsiooni. Niisiis pesi Jeesus nende kõigi jalad ja seejärel tõsiselt jüngrite poole pöördudes palus ta neil tema eeskujul teisi teenida (Johannese 13:4–17). Kas nad võtsid temast eeskuju? Piibel räägib, et hiljem tol õhtul tõusis nende seas vaidlus „selle kohta, keda neist tuleks arvata suuremaks” (Luuka 22:24).
12. Milles võiksid vanemad oma laste õpetamisel Jeesust eeskujuks võtta?
12 Lapsevanemad, kui lapsed ei võta mõnikord teie nõu kuulda, siis te ilmselt mõistate, mida Jeesus võis tunda! Pange tähele, et Jeesus ei loobunud oma apostleid õpetamast, ehkki nad olid väga visad oma nõrku külgi parandama. Lõpuks kandis Jeesuse kannatlikkus vilja (1. Johannese 3:14, 18). Vanemad, järgige Jeesuse armastust ja kannatlikkust ning ärge loobuge kunagi oma lapsi õpetamast.
13. Miks ei tohiks vanem teadmishimulist last tõredalt minema saata?
13 Lastel on vaja tunda, et vanemad armastavad neid ja on neist huvitatud. Jeesus tahtis teada, millest tema jüngrid mõtlevad ning sellepärast ta kuulas, kui neil oli küsimusi. Jeesus ka ise küsis neilt, mida nad teatud asjadest arvavad (Matteuse 17:25–27). Jah, mõjusa õpetamise juurde kuulub aktiivne kuulamine ja siiras huvi. Vanem ei tohiks anda järele kalduvusele saata oma teadmishimuline laps enda juurest minema tõredate sõnadega: „Mine eest ära. Kas sa ei näe, et mul on kiire?” Kui emal või isal on tõesti kiire, tuleks lapsele öelda, et temaga räägitakse hiljem. Vanemal tuleks siis hiljem oma lubadust ka täita. Nii tunneb laps, et vanem on temast huvitatud, ja tal on palju lihtsam teda usaldada.
14. Mida õpivad vanemad Jeesuselt selle kohta, kuidas laste vastu kiindumust väljendada?
14 Kas vanemal on sobilik väljendada kiindumust lapse vastu, võttes tal õlgade ümbert kinni ja kallistades teda? Jällegi võivad vanemad Jeesuselt õppust võtta selles, kuidas ta lapsi kohtles. Piibel ütleb, et ta „kaisutas neid ja pani oma käed nende peale ning õnnistas neid” (Markuse 10:16). Mis sa arvad, kuidas lapsed sellele reageerisid? Kindlasti läks see neile südamesse ja nad tundsid Jeesuse vastu poolehoidu! Vanemad, kui teie ja laste vahel valitseb ehtne kiindumus ja armastus, on lapsed palju parema meelega valmis alluma teie distsiplineerimisele ja õpetamisele.
Kui palju aega koos veeta?
15., 16. Milline on üks populaarne lastekasvatusidee ja millest see võib olla tekkinud?
15 Mõned on kahelnud, kas lapsed tõesti vajavad oma vanematelt nii palju aega ja tähelepanu. Üks lastekasvatusidee, mida edukalt propageeritakse, on kvaliteetaeg. Selle idee toetajate sõnul ei vaja lapsed vanematelt palju aega juhul, kui lastega koos veedetud aeg on sisukas, hästi läbimõeldud ja planeeritud. Kas kvaliteetaja idee on tõesti hea ja kas selle väljamõtlejad on pidanud silmas laste heaolu?
16 Üks kirjanik, kes on vestelnud paljude lastega, ütles, et kõige rohkem ootavad lapsed oma vanematelt seda, et „nad veedaksid nendega koos rohkem aega” ja osutaksid neile „jagamatut tähelepanu”. On märkimisväärne, mida täheldas üks ülikooliprofessor: „See termin [kvaliteetaeg] on võrsunud vanemate süütunde pinnasest. Inimesed vajavad endale õigustust, miks veeta lastega koos vähem aega.” Kui palju aega tuleks vanematel koos oma lastega veeta?
17. Mida vajavad lapsed oma vanematelt?
17 Piibel ei ütle konkreetselt, kui palju aega tuleks lastele pühendada. Ent iisraellastest lapsevanemaid õhutati lastega vestlema kodus olles, teed käies, magama heites ja üles tõustes (5. Moosese 6:7). See tähendab ilmselgelt seda, et vanematel on vaja iga päev järjepidevalt lastega suhelda ja neid õpetada.
18. Milliseid võimalusi kasutas Jeesus oma jüngrite õpetamiseks ja mida võivad vanemad sellest õppida?
18 Jeesus jagas oma jüngritele väga edukalt õpetust ühistel söömaaegadel, rännakutel ja isegi puhates. Nagu näha, kasutas ta nende õpetamiseks igat võimalust (Markuse 6:31, 32; Luuka 8:1; 22:14). Samamoodi tuleks kristlikel vanematel haarata kinni igast võimalusest, et rajada ja hoida lastega häid suhteid ning et õpetada neile Jehoova teid.
Mida ja kuidas õpetada
19. a) Mida on lastele veel vaja peale selle, et nendega koos aega veeta? b) Mida peavad vanemad oma lastele eeskätt õpetama?
19 Laste edukaks kasvatamiseks ei piisa lihtsalt nendega koosolemisest ja isegi mitte nende õpetamisest. Tähtis on ka see, mida neile õpetada. Pane tähele, kuidas Piibel rõhutab, mida oleks vaja teha. „Need sõnad, mis ma täna sulle annan ... Kinnita neid oma lastele kõvasti,” öeldakse seal. Mis on „need sõnad”, mida tuleb lastele õpetada? Sellisteks sõnadeks on kahtlemata need, millest eelnevalt räägiti: „Armasta Jehoovat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma väest!” (5. Moosese 6:5–7). Jeesus ütles, et need on Jumala käskudest kõige tähtsamad (Markuse 12:28–30). Vanematel tuleb jagada oma lastele teadmisi eeskätt Jehoovast ja selgitada, miks tema üksi on väärt südamesttulevat armastust ja pühendumust.
20. Mida käskis Jumal Moosese päevil lapsevanematel oma lastele õpetada?
20 Kuid lisaks sellele, et õpetada lapsi armastama Jumalat kogu hingest, sisaldavad „need sõnad” veel palju muudki. Eelnev peatükk 5. Moosese raamatust näitab, kuidas Mooses kordab kümmet käsku, mis Jumal oli kirjutanud kivilaudadele. Nende seaduste või käskude hulgas oli keeld valetada, varastada, tappa ja abielu rikkuda (5. Moosese 5:11–22). Need rõhutasid tolleaegsetele lapsevanematele vajadust õpetada lastele moraalipõhimõtteid. Tänapäeval peavad kristlikud vanemad jagama oma lastele samasugust juhatust, kui nad tahavad kindlustada neile turvalise ja õnneliku tuleviku.
21. Mida tähendab nõuanne „kinnitada” Jumala sõna lastele?
21 Pane ka tähele, et vanematele antakse nõu, kuidas „neid sõnu” või käske lastele õpetada. Piibel ütleb: „Kinnita neid oma lastele kõvasti.” Heebrea sõna, mis on tõlgitud väljendiga „kinnita kõvasti”, tähendab ’kordama’, ’ütlema ikka ja jälle’ või ’tungivalt rõhutama’. Seega põhimõtteliselt soovitab Jumal vanematel seada oma lastega sisse korrapärane piibliõppe programm, mille eesmärgiks on juurutada vaimseid tõdesid laste südamesse.
22. Mida pidid iisraellastest lapsevanemad tegema, et oma lapsi õpetada, ja mida see tähendas?
22 Selline kavakindel õpetamine nõuab vanematelt algatust. Piibel ütleb: „Seo need [sõnad ehk Jumala käsud] märgiks oma käe peale ja olgu need naastuks su silmade vahel! Kirjuta need oma koja piitjalgadele ja väravatele!” (5. Moosese 6:8, 9). See ei tähenda, et vanemad pidid sõna otseses mõttes kirjutama Jumala seadused oma uksepiitadele või väravatele, siduma laste käe peale või asetama nende silmade vahele. Mõte seisnes hoopis selles, et vanemad peaksid Jumala õpetusi oma lastele pidevalt meelde tuletama. Nad peaksid seda tegema nii korrapäraselt ja järjekindlalt, et Jumala õpetused oleksid kogu aeg justkui laste silme ees.
23. Mida järgmise nädala uurimisartiklis arutatakse?
23 Milliseid väga olulisi asju tuleks vanematel oma lastele õpetada? Miks on tänapäeval tähtis õpetada lapsi ennast kaitsma? Missugune abivahend aitab nüüd vanematel oma lapsi tõhusalt õpetada? Neid ja teisi küsimusi, mis huvitavad paljusid lapsevanemaid, arutatakse järgmises artiklis.
Kuidas sa vastaksid?
• Miks tuleks vanematel pidada oma lapsi kalliks?
• Mida võivad vanemad ja teised Jeesuselt õppida?
• Kui palju aega tuleks vanematel oma lastele pühendada?
• Mida peaks lastele õpetama ja kuidas tuleks õpetust jagada?
[Pilt lk 10]
Mida võivad vanemad õppida sellest, kuidas Jeesus õpetas?
[Pildid lk 11]
Millal ja kuidas tuli iisraellastest vanematel oma lapsi õpetada?
[Pildid lk 12]
Vanematel tuleks Jumala õpetusi oma lastele pidevalt meelde tuletada