Kas religioon rahuldab sinu vajadusi?
ÕHK, vesi, toit, peavari — neid kõiki peetakse inimesele vajalikuks. Ilma nendeta jääb inimene hätta ning sureb. Kuid iisraellaste juht Mooses pööras kaua aega tagasi tähelepanu ühele teisele inimese vajadusele, mis on isegi tähtsam kui toit või vesi. Mooses ütles: „Inimene ei ela ükspäinis leivast, vaid inimene elab kõigest, mis lähtub Jehoova suust.” — 5. Moosese 8:3.
Nende sügavamõtteliste sõnadega näitas Mooses, kui tähtis on meil rahuldada oma religioosseid ja vaimseid vajadusi. Ta osutas sellele, et nende vajaduste rahuldamisest sõltub kogu meie elu! Nelikümmend aastat kestnud kõrberännaku ajal elasid iisraellased sõna tõsises mõttes „kõigest, mis lähtub Jehoova suust”. Nad tulid elusana välja olukorrast, mis muidu oleks võinud surmaga lõppeda. Jumala käsul sadas imeliselt taevast alla toitu, mida kutsuti mannaks. Kaljudest tuli välja vett, mis kustutas nende janu. Kuid Jumal tegi enamat, kui vaid hoolitses nende füüsiliste vajaduste eest. Mooses ütles: „Nagu mees karistab oma poega, nõnda karistab sind Jehoova, su Jumal.” — 5. Moosese 8:4, 5; 2. Moosese 16:31, 32; 17:5, 6.
Iisraellased ei pidanud omapead selgusele jõudma, mis on moraalses või religioosses mõttes õige ja mis vale. Nad said juhatust Jumalalt endalt. Ta andis neile Moosese kaudu Seaduse, tähelepanuväärse seadusmäärustiku, milles olid välja toodud tervisliku toitumise nõuded, täpne sanitaarmäärustik, kõrged moraali- ja religioonipõhimõtted. Seega aitas Jumal kaasa sellele, et Iisraeli rahvas võiks olla terve ja tunda vaimset heaolu. Iisraellased elasid „kõigest, mis lähtub Jehoova suust”.
Niisiis erines Iisraeli rahvas täiesti teistest rahvastest. Moosese päevil oli Egiptus kõige võimsam riik maailmas. See oli väga religioosne maa. Teatmeteoses World Book Encyclopedia öeldakse: „Vanaaja egiptlased uskusid, et eri jumalused (jumalad ja jumalannad) mõjutavad looduse igat külge ja kogu inimtegevust. Seepärast kummardasid nad paljusid jumalusi. . . . Igas Egiptuse suuremas ja väiksemas linnas kummardasid inimesed lisaks peamistele jumalustele ka oma kohalikke jumalaid.”
Kas see polüteistlik kummardamine rahuldas egiptlaste vaimseid vajadusi? Ei rahuldanud. Egiptusest sai maa, mis oli läbi imbunud ebausust ja moraalselt laostunud seksuaalelust. Selle asemel et elu ja tervist paremaks muuta, viis egiptlaste elulaad hoopis „kurjade taudideni”. (5. Moosese 7:15) Pole siis mingi ime, et Piiblis räägitakse Egiptuse jumalatest põlgusega ja nimetatakse neid „sõnnikujumalateks”. — Hesekiel 20:7, 8, NW.
Sarnane olukord on ka tänapäeval. Enamik inimesi on vähemalt mingilgi määral usklikud; vähesed nimetaksid end jumalatuks. On siiski ilmselge, et religioon kui selline ei ole suutnud rahuldada inimkonna vaimseid vajadusi. Kas oleks tänapäeval sõja, rassismi, nälja ja lõppematu vaesuse probleeme, kui inimesed tõesti elaksid „kõigest, mis lähtub Jehoova suust”? Loomulikult mitte! Sellele vaatamata kaalutleksid vaid vähesed inimesed oma religiooni muutmist. Mõned ei soovi religioossetel teemadel isegi mitte vestelda ega uutele religioossetele ideedele tähelepanu pöörata!
Näiteks ütles keegi Lääne-Aafrikast Ghanast pärit mees ühele kristlikule teenijale: „Ma usun, et Jumal on meile, aafriklastele, endast teada andnud meie vägevate preestrite ja preestrinnade kaudu, just nagu ta andis endast teada juutidele nende prohvetite kaudu. Kahju ainult, et mõned aafriklased ei tunnusta meie omi preestreid, vaid räägivad selle asemel hoopis Jeesusest, Muhamedist ja teistest.”
Paljudes Aafrika traditsionaalsetes ühiskondades peetakse kristlust valge mehe religiooniks — sissetoodud süsteemiks, mis on toonud rohkem kahju kui kasu. Kuid kas selline kitsarinnaline hoiak aitab või takistab sind sinu püüdlustes rahuldada oma vaimseid vajadusi? Üks aafrika vanasõna ütleb: „Ära pista mõlemat kätt toidukaussi ainuüksi sellepärast, et sa oled näljane.” Harjumus niimoodi süüa on ebaviisakas ja ka ohtlik — eriti kui sa ei tea, mis selles kausis on! Siiski ei vali paljud oma religiooni mitte hoolika uurimise tulemusena, vaid emotsioonide või perekonnatraditsioonide põhjal.
Kummardamine, mis rahuldab sinu vaimseid vajadusi, peaks olema „mõistlik jumalateenistus”. (Roomlastele 12:1, meie kursiiv) See peaks olema teadlik, arukas valik. Uurigem niisiis religiooni valimist aafriklase vaatenurgast. Kuid siiski pakub järgnev huvi kõigile lugejatele.
[Pilt lk 3]
Mooses näitas, kui tähtis on meil rahuldada oma vaimseid vajadusi
[Pilt lk 4]
See, mida Aafrika on kogenud seoses ristiusumaailma misjonäridega, on viinud selleni, et mõned ei taha Piiblist midagi kuulda