Saab valida kas õnnistused või needused!
„Ma olen pannud su ette elu ja surma, õnnistuse ja needuse! Vali nüüd elu, et sina ja su sugu võiksite elada.” (5. MOOSESE 30:19)
1. Millise võimega on inimesi õnnistatud?
JEHOOVA JUMAL on loonud meid — oma intelligentseid inimlooduid — väljendama oma vaba moraalset tahet. Meid ei ole loodud lihtsalt automaatideks ehk robotiteks, vaid meile on antud eesõigus ja vastutus otsustada, mida valida (Laul 100:3). Esimesed inimesed — Aadam ja Eeva — võisid vabalt valida tegutsemisviisi ning neil tuli Jumalale oma valikust aru anda.
2. Millise valiku tegi Aadam ja mis oli selle tagajärjeks?
2 Looja on hoolitsenud heldekäeliselt selle eest, et inimene võiks paradiisliku maa peal elades kogeda lõputuid õnnistusi. Miks pole selle eesmärgini veel jõutud? Sest Aadam tegi väära valiku. Jehoova oli andnud inimesele järgmise keelu: „Kõigist aia puudest sa võid küll süüa, aga hea ja kurja tundmise puust sa ei tohi süüa, sest päeval, mil sa sellest sööd, pead sa surma surema!” (1. Moosese 2:16, 17). Kui Aadam oleks otsustanud kuuletuda, oleks meie esivanemaid õnnistatud. Sõnakuulmatus tõi kaasa surma (1. Moosese 3:6, 18, 19). Nõnda siis on patt ja surm kandunud üle kogu Aadama järelsoole (Roomlastele 5:12).
On võimalik saada õnnistuste osaliseks
3. Kuidas Jumal kinnitas seda, et tema eesmärk inimkonna suhtes täitub?
3 Jehoova Jumal rakendas meetmeid, mis aitavad lõpuks täituda tema eesmärgil õnnistada inimkonda. Eedenis antud prohvetiennustuses kuulutas ta ette Seemne tulekut: „Ma tõstan vihavaenu sinu ja naise vahele, sinu seemne ja tema seemne vahele, kes purustab su pea, aga kelle kanda sa salvad!” (1. Moosese 3:15). Hiljem tõotas Jumal, et inimkonnale tulevad õnnistused selle Seemne, Aabrahami järeltulija kaudu (1. Moosese 22:15—18, NW).
4. Millise korralduse on Jehoova inimkonna õnnistamiseks teinud?
4 Selleks tõotatud õnnistuse Seemneks osutus Jeesus Kristus. Pidades silmas Jeesuse rolli Jehoova korralduses õnnistada inimkonda, kirjutas kristlik apostel Paulus: „Jumal osutab oma armastust meie vastu sellega, et Kristus on surnud meie eest, kui me alles patused olime” (Roomlastele 5:8). Õnnistused saavad osaks patusest inimkonnast neile, kes kuuletuvad Jumalale ning kasutavad Jeesuse Kristuse lunastusohvri väärtust (Apostlite teod 4:12). Kas sina valid sõnakuulelikkuse ja õnnistused? Sõnakuulmatus toob kaasa hoopis teistsugused tagajärjed.
Kuidas on lugu needustega?
5. Mis on sõna „needus” tähendus?
5 Õnnistuse vastand on needus. Sõna „needus” tähenduseks on, et kellestki kõneldakse halvakspanevalt või kuulutatakse tema kohta välja midagi halba. Heebrea sõna qela·lahʹ on tuletatud põhiverbist qa·lalʹ, mis sõnasõnaliselt tähendab „kerge olema”. Kuid piltlikus mõttes kasutatuna tähendab see ’ära vanduma’ või ’põlgusega kohtlema’ (3. Moosese 20:9, Piibli Raamat, 1945; 2. Saamueli 19:43, NW).
6. Milline Eliisaga seotud vahejuhtum leidis aset muistse Peeteli lähistel?
6 Vaadelgem üht dramaatilist näidet, kus needusega kaasnes viivitamatu tegutsemine. See juhtus, kui Jumala prohvet Eliisa oli teel Jeerikost Peetelisse. Jutustuses öeldakse: „Kui ta oli teel üles, siis tulid pisikesed poisid linnast välja ja pilkasid teda ning ütlesid temale: ’Tule üles, paljaspea! Tule üles, paljaspea!’ Kui ta pöördus ja nägi neid, siis ta needis neid Jehoova nimel. Ja metsast tuli kaks karu ja need kiskusid neist lõhki nelikümmend kaks poissi!” (2. Kuningate 2:23, 24). Pole täpselt mainitud, mida just Eliisa ütles, kui ta neid pilkehimulisi lapsi ära vandudes needuse lausus. Igal juhul oli see sõnaline avaldus tagajärjekas, sest selle oli Jehoova nimel lausunud Jumala prohvet, kes tegutses tema tahtega kooskõlas.
7. Mis juhtus Eliisat pilkavate lastega ja miks see juhtus?
7 Pilkamise peapõhjuseks paistab olevat see, et Eliisa kandis seljas Eelija hästituntud ametikuube, ning lapsed ei soovinud näha lähikonnas ühtki selle prohveti järeltulijat (2. Kuningate 2:13). Et anda vastus neile, kes olid vaidlustanud tema õiguse olla Eelija järeltulija, ning et õpetada neile noortele ja nende vanematele kohast lugupidamist Jehoova prohveti vastu, vandus Eliisa selle pilkava jõugu Eelija Jumala nimel ära. Jehoova avaldas Eliisale kui oma prohvetile heakskiitu sellega, et lasi kahel emakarul tulla metsast ja kiskuda neist lõhki 42 mõnitajat. Jehoova tegutses otsustavalt, sest oli täiesti ilmne, et neil puudus lugupidamine ühenduskanali vastu, mida ta tol ajal maa peal kasutas.
8. Mida oli Iisraeli rahvas nõus tegema ja milline väljavaade sellega kaasnes?
8 Aastaid varem olid iisraellased ilmutanud samasugust lugupidamatust Jumala korralduste vastu. Lugu arenes järgmiselt. Aastal 1513 e.m.a. osutas Jehoova Iisraeli rahvale soosingut ja vabastas ta Egiptuse orjusest otsekui „kotka tiibadel”. Peagi selle järel tõotasid iisraellased olla Jumalale kuulekad. Pane tähele, kuidas sõnakuulelikkus oli lahutamatult seotud Jumala heakskiidu saamisega. Jehoova ütles Moosese kaudu: „Kui te nüüd tõesti kuulate minu häält ja peate minu lepingut, siis te olete minu omand kõigi rahvaste hulgast, sest minu päralt on kogu maailm!” Seejärel andis rahvas jaatava vastuse: „Me teeme kõik, mis Jehoova on öelnud!” (2. Moosese 19:4, 5, 8; 24:3). Iisraellased kinnitasid, et nad armastavad Jehoovat, on talle pühendunud, ning tõotasid võtta kuulda tema häält. Kui nad oleksid seda teinud, oleks sellest tulenenud suuri õnnistusi.
9., 10. Mida iisraellased tegid, kui Mooses oli Siinai mäel, ja millised olid selle tagajärjed?
9 Kuid juba enne, kui selle lepingu põhiprintsiibid „Jumala sõrmega” kivisse söövitati, läks vaja Jumala needusi (2. Moosese 31:18). Millega siis pälviti nõnda traagilised tagajärjed? Kas polnud iisraellased avaldanud soovi teha kõike, mida Jehoova on öelnud? Jah, sõnades nad küll taotlesid õnnistusi, kuid oma tegudega valisid nad tee, mis pälvis needusi.
10 Selle 40 päeva jooksul, mil Mooses oli Siinai mäel kümmet käsku saamas, murdsid iisraellased oma varemantud lojaalsustõotust Jehoovale. Jutustuses öeldakse: „Kui rahvas nägi, et Mooses viivitas mäelt tulekuga, siis rahvas kogunes Aaroni ümber ja ütles temale: ’Võta kätte ja tee meile jumalaid, kes käiksid meie ees, sest me ei tea, mis on juhtunud selle Moosesega, mehega, kes meid tõi Egiptusemaalt välja!’ ” (2. Moosese 32:1). Tegemist on järjekordse näitega lugupidamatust suhtumisest, mida ilmutati inimese vastu, keda Jehoova kasutas tol ajal oma esindajana, et juhtida ja suunata oma rahvast. Iisraellasi ahvatleti jäljendama Egiptuse ebajumalakummardamist ning nad kogesid selle kohutavaid tagajärgi, kui ühe päevaga neist 3000 langes mõõga läbi (2. Moosese 32:2—6, 25—29).
Kuulutatakse välja õnnistused ja needused
11. Milliseid juhendeid õnnistuste ja needuste kohta rakendas Joosua?
11 Kui Iisraeli 40 aastat kestnud kõrberännak hakkas lõpule jõudma, loetles Mooses üksikasjalikult õnnistusi, mida kogetakse, kui valitakse Jumalale kuulekuse tee. Samuti loetles ta needusi, mis saavad iisraellastele osaks, kui nad otsustavad Jehoovale sõnakuulmatud olla (5. Moosese 27:11—28:10). Varsti pärast seda, kui Iisrael oli jõudnud Tõotatud Maale, rakendas Joosua Moosese antud juhendeid, mis puudutasid neid õnnistusi ja needusi. Iisraeli kuus suguharu seisis Eebali, teised kuus Gerisimi mäe jalamil. Leviidid seisid mägedevahelises orus. Arvatavasti laususid Eebali mäe jalamile paigutatud suguharud nende suunas loetud needuste ehk vannete peale „Aamen!”. Teised, kes seisid Gerisimi mäe jalamil, vastasid õnnistustele, mida leviidid nende suunas laususid (Joosua 8:30—35).
12. Milliseid needusi kuulutasid välja leviidid?
12 Kujutle, et kuuled leviite ütlevat: „Neetud olgu igaüks, kes valmistab nikerdatud või valatud kuju jäleduseks Jehoovale, sepa kätetöö, ja seab selle üles salaja! [—] Neetud olgu, kes põlgab oma isa ja ema! [—] Neetud olgu, kes nihutab paigast oma ligimese raja! [—] Neetud olgu, kes eksitab pimeda teelt! [—] Neetud olgu, kes väänab võõra, vaeselapse ja lesknaise õigust! [—] Neetud olgu, kes magab oma isa naise juures, sest ta tõstab üles oma isa hõlma! [—] Neetud olgu, kes peab ühet mõne lojusega! [—] Neetud olgu, kes magab oma õe, oma isa tütre või oma ema tütre juures! [—] Neetud olgu, kes magab oma ämma juures! [—] Neetud olgu, kes oma ligimese salaja maha lööb! [—] Neetud olgu, kes võtab meelehead inimese mahalöömiseks, süütu vere valamiseks! [—] Neetud olgu, kes ei pea selle käsuõpetuse sõnu ega tee nende järgi!” Iga needuse järel ütlevad Eebali mäe jalamil seisvad suguharud „Aamen!” (5. Moosese 27:15—26).
13. Kuidas sa oma sõnadega väljendaksid mõningaid leviitide poolt väljakuulutatud õnnistusi?
13 Nüüd kujutle end kuulvat, kuidas Gerisimi mäe jalamil seisjad annavad suulise vastuse igale õnnistusele, mille leviidid teatavaks teevad: „Õnnistatud oled sa linnas ja õnnistatud oled sa väljal! Õnnistatud on su ihuvili, su maapinna saak, su lojuste juurdekasv, su veiste vasikad ja su pudulojuste talled! Õnnistatud on su korv ja su leivaküna! Õnnistatud oled sa tulles ja õnnistatud oled sa minnes!” (5. Moosese 28:3—6).
14. Mis alusel said iisraellased õnnistuste osalisteks?
14 Mis alusel saadi nende õnnistuste osalisteks? Jutustuses öeldakse: „Kui sa tõesti kuulad Jehoova, oma Jumala häält ja pead hoolsasti kõiki tema käske, mis ma täna sulle annan, siis tõstab sind Jehoova, su Jumal, kõrgemaks kõigist rahvaist maa peal! Ja kõik need õnnistused saavad sulle osaks ja tabavad sind, kui sa võtad kuulda Jehoova, oma Jumala häält” (5. Moosese 28:1, 2). Jah, Jumala õnnistuste osaliseks saamise võtmeks oli kuulekus temale. Aga kuidas on lugu meiega tänapäeval? Kas igaüks meist valib õnnistused ja elu, alati ’võttes kuulda Jehoova häält’? (5. Moosese 30:19, 20).
Kui vaadelda asju lähemalt
15. Milline mõte toodi esile 5. Moosese 28:3 õnnistuses ja kuidas meie sellest kasu võime saada?
15 Mõelgem mõningatele õnnistustele, mis said iisraellasele osaks, kui ta Jehoovale kuuletus. Näiteks öeldakse tekstis 5. Moosese 28:3: „Õnnistatud oled sa linnas ja õnnistatud oled sa väljal!” See, kas saadakse Jumala õnnistuse osaliseks, ei sõltu kohast ega ülesandest. Ühed võivad end tunda olude ohvrina näiteks seetõttu, et nad elavad materiaalselt laostunud piirkonnas või maal, kus möllab sõda. Teised ihkaksid ehk mõnes muus paikkonnas Jehoovat teenida. Mõningaid kristlikke mehi võib heidutada see, et neid ei ole määratud koguduse teenistusabilisteks või vanemateks. Mõnikord tunnevad kristlikud naised masendust, sest neil pole võimalik olla pioneeride või misjonäridena täisaegses teenistuses. Siiski õnnistatakse igaüht, kes ’kuulab Jehoova häält ja peab hoolsasti kõiki teme käske’, nii nüüd kui ka terve igaviku jooksul.
16. Kuidas kogeb Jehoova organisatsioon tekstis 5. Moosese 28:4 toodud põhimõtte paikapidavust tänapäeval?
16 Tekstis 5. Moosese 28:4 öeldakse: „Õnnistatud on su ihuvili, su maapinna saak, su lojuste juurdekasv, su veiste vasikad ja su pudulojuste talled!” See, et sõnaga „su” tõlgitud heebrea asesõna on ainsuslik, näitab, et seda pidi kuulekas iisraellane isiklikult kogema. Kuidas on lugu kuulekate Jehoova sulastega tänapäeval? Jehoova tunnistajate organisatsiooni ülemaailmne kasv ja laienemine on selle tulemus, et Jumal õnnistab rohkem kui viie miljoni Kuningriigi hea sõnumi kuulutaja tõsiseid pingutusi (Markuse 13:10). Ja ilmselt võib oodata veelgi suuremat kasvu, sest aastal 1995 viibis Issanda õhtusöömaaja pühitsemisel üle 13000000 inimese. Kas sinule saavad osaks Kuningriigi õnnistused?
Tähtis oli Iisraeli tehtud valik
17. Millest sõltus see, kas inimest ’tabasid’ õnnistused või needused?
17 Sõnakuulelikule iisraellasele pidid tõesti saama osaks õnnistused. Oli tõotatud: „Kõik need õnnistused saavad sulle osaks ja tabavad sind” (5. Moosese 28:2). Samamoodi oli öeldud needuste kohta: ’Su peale tulevad kõik need needused ja tabavad sind’ (5. Moosese 28:15). Kui sina oleksid olnud muistse aja iisraellane, kas oleksid sind ’tabanud’ õnnistused või needused? See oleks sõltunud sellest, kas sa oleksid olnud Jumalale sõnakuulelik või sõnakuulmatu.
18. Kuidas oleksid iisraellased saanud needusi vältida?
18 Tekstis 5. Moosese 28:15—68 tuuakse sõnakuulmatuse valulikud tagajärjed esile needustena. Mõned neist on otsesed vastandid sõnakuulelikkusega kaasnenud õnnistustele, mis on loetletud üksikasjalikult tekstis 5. Moosese 28:3—14. Kuna Iisraeli rahva liikmed valisid ebajumalakummardamise, kogesid nad tihti needuste kibedaid tagajärgi (Esra 9:7; Jeremija 6:6—8; 44:2—6). Kui traagiline! Selliseid tagajärgi oleks saadud vältida, kui oleks tehtud õige valik — kuulekus Jehoova kasulikele seadustele ja põhimõtetele, mis näitavad selgelt, mis on hea ja mis halb. Tänapäeval saab paljudele osaks valu ja traagika, sest nad on otsustanud tegutseda vastuoksa Piibli põhimõtetele, tegeldes väärusuga, elades seksuaalselt ebamoraalselt, tarvitades keelatud uimaaineid, kuritarvitades alkoholi ning tehes muud sellist. Nii nagu muistses Iisraelis ja Juudas, on taolise halva valiku tagajärjeks Jumala meelepaha ning asjatu südamevalu (Jesaja 65:12—14).
19. Kirjelda, millised tingimused valitsesid Juudas ja Iisraelis, kui nad kuuletusid Jehoovale?
19 Vaid siis, kui Iisrael kuuletus Jehoovale, tuli rikkalikult õnnistusi ja valitses rahu. Näiteks loeme kuningas Saalomoni päevade kohta: „Juudas ja Iisraelis oli palju rahvast, rohkuse poolest nagu liiva mere ääres! Nad sõid ja jõid ning olid rõõmsad! [— — —] Juuda ja Iisrael elasid julgesti, igamees oma viinapuu ja viigipuu all, Daanist kuni Beer-Sebani, kogu Saalomoni eluaja” (1. Kuningate 4:20—5:5). Isegi kuningas Taaveti ajal, mida iseloomustas Jumala vaenlaste suur vastuseis, kogesid rahva liikmed Jehoova toetust ja õnnistust, kui nad valisid kuuletumise tõe Jumalale (2. Saamueli 7:28, 29; 8:1—15).
20. Milles on Jumal inimeste suhtes kindel?
20 Kas sina kuuletud Jumalale või oled talle sõnakuulmatu? Iisraellastel oli võimalus teha valik. Kuigi me kõik oleme pärinud Aadama patuseid kalduvusi, oleme ka meie saanud tahtevabaduse anni. Hoolimata Saatanast, sellest kurjast maailmast ja oma puudustest, võime teha õige valiku. Pealegi on meie Looja kindel, et vaatamata kõikvõimalikele katsumustele ja kiusatustele on inimesi, kes teevad õige valiku mitte ainult oma sõnades, vaid ka tegudes (1. Peetruse 5:8—10). Kas sina kuulud nende hulka?
21. Mida uuritakse järgmises artiklis?
21 Järgmist artiklit vaadeldes saame kaaluda oma hoiakuid ja tegusid minevikueeskujude valguses. Vastaku igaüks meist tänumeeles Jumala sõnadele, mis ta andis edasi Moosese kaudu: „Ma olen pannud su ette elu ja surma, õnnistuse ja needuse! Vali nüüd elu, et sina ja su sugu võiksite elada” (5. Moosese 30:19).
Kuidas sa vastaksid?
◻ Kuidas on Jehoova patustele inimestele teinud võimalikuks saada õnnistuste osalisteks?
◻ Mis on needused?
◻ Kuidas oleksid iisraellased võinud saada õnnistuste, aga mitte needuste osalisteks?
◻ Millised Jumalale kuuletumise eest saadud õnnistused said osaks Iisraelile?
[Pilt lk 15]
Iisraellased kogunesid Gerisimi ja Eebali mäe jalamile
[Allikaviide]
Pictorial Archive (Near Eastern History) Est.