Kas sa järgid Jehoovat täielikult?
„ÕIGE on julge nagu noor lõukoer!” (Õpetussõnad 28:1) Sellised inimesed näitavad üles usku, toetuvad usaldavalt Jumala Sõnale ja lähevad Jehoova teenistuses kõikidest ohtudest hoolimata julgelt edasi.
Kui iisraellased olid Siinais, pärast seda kui Jumal oli nad e.m.a. 16. sajandil Egiptuse orjusest vabastanud, näitasid kaks meest eriliselt, et nad on julged nagu lõvid. Samuti ilmutasid nad raskete tingimuste all ustavust Jehoovale. Üks nendest meestest oli efraimlane Joosua, kes oli Moosese abiline ja kes hiljem tema järelkäijaks määrati. (2. Moosese 33:11; 4. Moosese 13:8, 16; 5. Moosese 34:9; Joosua 1:1, 2) Teine mees oli Kaaleb, Juuda suguharu liikme Jefunne poeg. — 4. Moosese 13:6; 32:12.
Kaaleb täitis lojaalselt ja innukalt Jehoova tahet. Oma pika ja ustava Jumala teenimises veedetud elu tõttu võis ta öelda, et ta oli ’järginud Jehoovat täielikult’. (Joosua 14:8, NW) „Ma olin ISSANDALE, oma Jumalale, täiesti lojaalne,” ütleb The New American Bible. Kaaleb „kuuletus ustavalt” Jehoova Jumalale ehk „teostas lojaalselt [Tema] eesmärki”. (Today’s English Version; The New English Bible) Teisisõnu öeldes kuulutas Kaaleb: „Ma . . . järgisin ISSANDAT, oma Jumalat, kogu südamest.” (New International Version) Kuidas on lugu sinuga? Kas sa järgid Jehoovat täielikult?
Maakuulamine
Kujutle end iisraellaste hulka, kelle Jehoova on egiptlaste orjamisest hiljuti vabastanud. Vaata, kuidas prohvet Mooses Jumala antud juhendeid ustavalt järgib. Ja samuti pane tähele, kui kindel oli Kaaleb, et Jehoova on oma rahvaga.
Käes on teine aasta pärast Egiptusest väljumist ja iisraellased on laagris Paarani kõrbes Kaades-Barnea nimelises paigas. Nad on ootel Tõotatud Maa piiril. Jumala käsu peale saadab Mooses Kaananisse 12 maakuulajat. Ta ütleb: „Minge sinna Lõunamaale ja minge üles mäestikku, vaadake maad, missugune see on, ja rahvast, kes seal elab: ons ta vägev või väeti, ons teda pisut või palju? Kas maa, kus ta elab, on hea või halb? Missugused on linnad, kus ta elab: kas leerid või kindlused? Ja missugune on maa: kas rammus või lahja, kas seal on puid või ei ole? Olge vaprad ja võtke kaasa maa vilju!” — 4. Moosese 13:17—20.
Need 12 meest alustavad oma ohtlikku retke. Nende uurimisretk kestab 40 päeva. Hebronis nad näevad suurekasvulisi mehi. Eskoli orus näevad nad, kui viljakas see maa on, ja nad otsustavad mõningaid selle vilju kaasa tuua. Üks viinamarjakobar on nii raske, et kaks meest peavad seda põikpuul kandma! — 4. Moosese 13:21—25.
Iisraeli laagrisse tagasi pöördudes jutustavad maakuulajad: „Me jõudsime sellele maale, kuhu sa meid läkitasid. See voolab tõesti piima ja mett, ja siin on selle viljad! Kuid rahvas, kes elab maal, on tugev, ja linnad on kindlustatud ja väga suured. Me nägime seal ka Anaki järeltulijaid. Lõunamaal elavad amalekid, mäestikus elavad hetiidid, jebuuslased ja emorlased, mererannas ja Jordani ääres elavad kaananlased!” (4. Moosese 13:26—29) Kümme maakuulajat ei ole valmis täitma Jumala käsku ja minema Tõotatud Maale.
„Jehoova on meiega”
Aga kartmatu maakuulaja Kaaleb, kellel on usk Jehoova Jumalasse, soovitab tungivalt: „Mingem siiski sinna ja vallutagem see, sest me suudame selle alistada!” Aga need kümme maakuulajat on teisel arvamusel ning ütlevad, et Kaanani elanikud on tugevamad kui iisraellased. Hirmunud ja ustavusetutele maakuulajatele tundub, et nad on nende kõrval nagu tühipaljad rohutirtsud. — 4. Moosese 13:30—33.
„Jehoova on meiega! Ärge karke neid!” soovitavad Kaaleb ja Joosua tungivalt. Need on kurtidele kõrvadele öeldud sõnad. Kui rahvas räägib, et nad tuleks kividega surnuks visata, sekkub asjasse Jumal ning kuulutab nendele nurisejatele kohtuotsuse: „Ükski teist ei pääse sellele maale, mille pärast ma oma käe olen vandudes üles tõstnud, et ma asustan teid sinna, peale Kaalebi, Jefunne poja, ja Joosua, Nuuni poja! Aga teie lapsed . . . ma viin ja nad õpivad tundma maad, mida teie olete põlanud! . . . Ja teie lapsed peavad olema kõrbes karjased nelikümmend aastat . . . , kuni teie kehad on kõrbes hävinud! Vastavalt päevade arvule, mis te uurisite seda maad, nelikümmend päeva, iga päeva kohta aasta, peate te kandma oma pattu nelikümmend aastat.” — 4. Moosese 14:9, 30—34.
Aastaid hiljem ikka veel ustavad
Neljakümneaastane kohtuotsus kulub ja terve nurisejate põlvkond sureb. Kuid Kaaleb ja Joosua on Jumalale ikka veel ustavad. Moabi lagendikel on Mooses ja ülempreester Eleasar lugenud üle 20-aastased ja vanemad sõjateenistuse eas mehed. Jumal määrab igast Iisraeli suguharust ühe mehe, kellele usaldatakse Tõotatud Maa jagamine. Kaaleb, Joosua ja Eleasar on nende hulgas. (4. Moosese 34:17—29) Kaaleb, kes on küll juba 79-aastane, on ikka veel tugev, lojaalne ja julge.
Kui Mooses ja Aaron rahva Siinais üle lugesid, just enne kui need hirmunult Kaanani maale sisenemast keeldusid, oli Iisraelis võitlejaid mehi 603550. Pärast neljakümmet kõrbes veedetud aastat oli armee kahanenud 601730 meheni. (4. Moosese 1:44—46; 26:51) Kui Joosua neid juhtis ja ustav Kaaleb oli nende ridades, läksid iisraellased siiski Tõotatud Maale ja saavutasid ühe võidu teise järel. Nagu Joosua ja Kaaleb olid kogu aeg lootnudki, võitis Jehoova lahinguid oma rahva eest.
Eakad Joosua ja Kaaleb, kes on koos Iisraeli võitlejatega Jordani jõest läbi tulnud, kannavad tulevastes lahingutes oma koormaid. Kuid pärast kuueaastast sõjapidamist on suur osa maast veel vallutamata. Jehoova ajab sealsed elanikud küll hiljem eest ära, aga praegu ta käsib, et maa liisu abil Iisraeli suguharude vahel ära jaotataks. — Joosua 13:1—7.
Ta järgis Jehoovat täielikult
Kaaleb, paljudes lahingutes osalenud sõdur, seisab Joosua ees ja ütleb: „Mina olin nelikümmend aastat vana, kui Jehoova sulane Mooses läkitas mind Kaades-Barneast maad kuulama ja ma tõin temale sõnumeid oma parima arusaamise järgi. Aga mu vennad, kes olid käinud ühes minuga, tegid rahva südame araks, kuna mina käisin täiesti Jehoova, oma Jumala järel [„järgisin täielikult Jehoovat, oma Jumalat”, NW].” (Joosua 14:6—8) Kaaleb järgis tõepoolest Jehoovat täielikult, täites lojaalselt Jumala tahet.
Kaaleb jätkab: „Siis Mooses vandus sel päeval, öeldes: tõesti, maa, mida su jalg on tallanud, peab saama igavesti pärisosaks sinule ja su lastele, sellepärast et sa käisid täiesti Jehoova, mu Jumala järel! Ja nüüd, vaata, Jehoova on mind lasknud elada nõnda, nagu ta ütles; on aga juba nelikümmend viis aastat sellest, kui Jehoova kõneles selle sõna Moosesele, siis kui Iisrael rändas kõrbes. Ja nüüd, vaata, ma olen praegu kaheksakümmend viis aastat vana! Aga ometi olen ma tänapäeval veel nii tugev nagu sel päeval, mil Mooses mind läkitas: nagu mu ramm oli siis, on mu ramm ka nüüd sõjaks, minekuks ja tulekuks! Anna siis nüüd mulle see mäestik, millest Jehoova sel päeval rääkis, sest sa kuulsid sel päeval ise, et seal on anaklased ja suured kindlustatud linnad. Vahest on Jehoova minuga ja ma ajan nad ära, nõnda nagu Jehoova on öelnud!” Seepeale saab Kaaleb Hebroni endale pärisosaks. — Joosua 14:9—15.
Eakale Kaalebile anti kõige karmim territoorium — ala, kus oli palju ebatavaliselt suuri mehi. Kuid see pole selle 85-aastase sõdalase jaoks liiga raske. Aja jooksul saadakse Hebronis elavatest hirmuvalitsejatest võitu. Otniel, Kaalebi noorema venna poeg ja üks Iisraeli kohtumõistja, vallutab Debiri. Mõlemates linnades hakkavad hiljem elama leviidid ja Hebronist saab pelgulinn tahtmatu tapja jaoks. — Joosua 15:13—19; 21:3, 11—16; Kohtumõistjate 1:9—15, 20.
Järgi alati Jehoovat täielikult
Kaaleb ja Joosua olid ebatäiuslikud inimesed. Sellele vaatamata täitsid nad ustavalt Jehoova tahet. Nende usk ei kahanenud 40 raske kõrbes rännatud aasta jooksul, mis sai alguse sellest, et Iisrael ei kuuletunud Jumalale. Samamoodi ei lase Jehoova kaasaja sulased millelgi segada teenistust, mida nad Jumala kiituseks sooritavad. Olles teadlikud, et Jumala ja Kurat-Saatana organisatsiooni vahel on käimas võitlus, on nad vankumatud ja püüavad järjekindlalt oma taevasele Isale kõikides asjades meeldida.
Näiteks on paljud Jehoova rahva hulka kuulujad riskinud julma kohtlemise ning isegi eluga, et pühitseda Issanda Õhtusöömaaega ehk Jeesus Kristuse surma Mälestusõhtut. (1. Korintlastele 11:23—26) Selle kohta teatas üks kristlik naine, kes oli Teise maailmasõja ajal natslikusse koonduslaagrisse mõistetud:
„Kõikidele öeldi, et nad oleksid kell 23 pesulas. Täpselt kell 23.00 oli 105 inimest kokku kogunenud. Seisime üksteise lähedal ringis, [mille] keskel oli jalapink ja sellel valge riie koos sümbolitega. Ruumi valgustas küünal, kuna elektrivalgus oleks võinud meid reeta. Tundsime end nagu algkristlased katakombides. See oli pühalik sündmus. Esitasime uuesti oma Isale palavaid tõotusi kasutada kogu oma jõudu selleks, et mõista õigeks Tema püha nime ja seista ustavalt teokraatia eest.”
Vaatamata katsetele, mida me Jehoova tagakiusatud sulastena kohtame, võime loota, et Jumal annab meile jõudu teenida teda julgelt ning tuua au tema pühale nimele. (Filiplastele 4:13) Püüdes meeldida Jehoovale, on meil hea pidada meeles Kaalebit. Tema eeskuju Jehoova täielikus järgimises avaldas suurt mõju ühele noorele mehele, kes asus 1921. aastal täisaegsele kuulutustööle. Ta kirjutas:
„Kuigi pioneeriks hakkamine tähendas seda, et pidin jätma maha oma muretu töö kaasaegses Coventry trükikojas [Inglismaal], ei kahetsenud ma seda. Minu pühendumine oli asja juba otsustanud; minu elu oli Jumalale pühendatud. Ma pidasin meeles Kaalebit, kes läks koos Joosuaga Tõotatud Maale ja kelle kohta öeldi, et ta ’järgis Jehoovat täielikult’. (Joos. 14:8, NW) Mulle tundus, et see suhtumine väärib järgimist. Ma teadsin, et Jumala ’täieliku’ teenimisega saaks pühendumise kohaselt elamine minu elus suurema kaalu; see pakuks mulle suuremaid võimalusi kanda kristlasele tunnusomast vilja.”
Kaalebit õnnistati kindlasti selle eest, et ta järgis Jehoovat lojaalselt ja täielikult, püüdes alati täita Tema tahet. Nagu temale, on ka teistele saanud Jumala teenistuses osaks suurt rõõmu ja rikkalikke õnnistusi. Saagu see osaks ka sinule kui inimesele, kes pidevalt Jehoovat täielikult järgib.
[Pilt lk 26]
Kaaleb ja Joosua olid katse all Jehoovale ustavad. Kas sina oled?