Mees, kes oli Jehoovale südame järele

MIS sulle meenub, kui mõtled piiblitegelasele Taavetile? Kas tema võit vilistist hiiglase Koljati üle, põgenemine kõrbes kuningas Sauli viha eest, patt Batsebaga ja sellele järgnenud raskused või hoopis Piibli Laulude raamatusse talletatud poeesia, mille ta Jumala vaimu mõjul lõi?

Taavetil oli palju privileege ning tema elus oli nii triumfe kui ka tragöödiaid. Ent kõige olulisem on see, et ta osutus Jehoova „südame järgi meheks”, kellest prohvet Saamuel oli rääkinud (1. Saamueli 13:14).

Saamueli prohvetlikud sõnad täitusid siis, kui Taavet oli veel poisike. Kas ei soovi sinagi olla Jehoovale südame järele? Niisiis, mida me võiksime Taaveti elust ja eeskätt tema noorusaastatest õppida, et ka ise sääraseks inimeseks saada? Vaatame.

Pere ja töö

Iisai – Taaveti isa ning Ruti ja Boase pojapoeg – oli arvatavasti Jumalale pühendunud mees, kes õpetas Taavetile, tema seitsmele vennale ja kahele õele Moosese seadust. Kuna Taavet nimetab end ühes oma laulus Jehoova „ümmardaja pojaks”, arvavad mõned, et ka tema emal, kelle nime küll Piiblis ei mainita, oli tema vaimsusele hea mõju (Laul 86:16). Üks õpetlane ütleb, et „üsna tõenäoliselt kuulis poiss kõigepealt just oma emalt muljetavaldavaid jutustusi sellest, kuidas Jumal oli varasematel aegadel oma rahvaga tegelenud”, sealhulgas Ruti ja Boase lugu.

Esimene kord, kui Taavetit Piiblis mainitakse, on ta noor karjuspoiss, kes isa lambaid hoiab. Karjas olles veetis Taavet nähtavasti pikki päevi ja öid üksinda lagedatel väljadel. Püüdkem tema eluolu ette kujutada.

Taaveti pere elas Juuda mägismaal väikeses mägilinnas Petlemmas. Linnalähedased kivised põllud andsid head teraviljasaaki. Lauged nõlvad ja orud olid kaetud õlipuu- ja teiste viljapuusalude ning viinamarjaistandustega. Kultiveerimata kõrgustikel käidi Taaveti ajal tõenäoliselt loomi karjatamas. Kauguses laius Juuda kõrb.

Karjasetööga kaasnesid omad ohud. Kui Taavet Petlemma-lähedastel mägedel lambaid karjatas, ründasid tema karja lõvi ja karu.a Taavet, julge poiss, läks kiskjale järele, tappis selle ning päästis lamba murdja lõugade vahelt (1. Saamueli 17:34–36). Võib-olla just sellel eluperioodil õppis Taavet kive lingutama. Taaveti kodulinn asus Benjamini suguharu territooriumi lähedal ja selle suguharu mehed „lingutasid kivi karvapealt ega eksinud mitte”. Sama täpse käega oli ka Taavet (Kohtumõistjate 20:14–16; 1. Saamueli 17:49).

Hästi kasutatud aeg

Karjase päevad olid enamasti rahulikud ja üksildased. Siiski ei tundnud Taavet igavust. Rahu ja vaikus andis talle suurepärase võimaluse mõtisklemiseks. Võib arvata, et mõned Taaveti laulude mõtted on pärit just tema noorusajast. Vahest karjasepõlve üksindushetkedel mõtiskleski Taavet inimese koha üle maailmakõiksuses ning imeliste taevakehade päikese, kuu ja tähtede üle, mida ta nimetas Jehoova „sõrmede tööks”. Ja võib-olla Petlemma-lähedastel väljadel mõlgutaski ta mõtteid viljakandva maa, kariloomade, metsloomade ja lindude üle (Laul 8:4–10; 19:2–7).

Tänu sellele, et Taavet ise oli karjane, tunnetas ta kahtlemata palju sügavamalt, kui hellalt Jehoova oma ustavate teenijate eest hoolt kannab. Ta laulis: „Jehoova on mu karjane, mul pole millestki puudust! Haljale aasale paneb ta mind lebama, hingamisveele saadab ta mind ... Ka kui ma kõnniksin surmavarju orus, ei karda ma kurja, sest sina oled minuga; su kepp ja su sau, need trööstivad mind!” (Laul 23:1, 2, 4).

Meil on Taavetilt nii mõndagi õppida. Üks põhjus, miks tal olid Jehoovaga lähedased suhted ja miks teda võis nimetada Jehoova „südame järgi meheks”, oli see, et ta mõtiskles sügavalt ja tõsiselt Jumala tegude üle ning oma suhete üle temaga. Kas sinagi mõtled niisuguste asjade peale?

Kas sa oled tundnud soovi Loojat kiita ja ülistada, kui oled uurinud lähemalt mõnda tema kätetööd? Kas su süda on pakatanud armastusest Jehoova vastu, kui oled näinud, mismoodi ta inimestega tegeleb? Et midagi sellist tunda, tuleb mõistagi võtta aega palvetamiseks ja vaikseks mõtiskeluks Jumala Sõna ja tema loodu üle. See aitab sul Jehoovaga lähedaseks saada, teda armastada. Niisugune võimalus on nii noortel kui ka vanadel. Vägagi tõenäoliselt oli Taavet Jehoovaga lähedane juba noorena. Kust me seda teame?

Taavet võitakse kuningaks

Kui ilmnes, et kuningas Saul pole õige mees Jumala rahvast juhtima, ütles Jehoova prohvet Saamuelile: „Kui kaua sa leinad Sauli? Mina olen ju tema kui Iisraeli kuninga kõrvaldanud! Täida oma sarv õliga ja mine: mina läkitan sind petlemlase Iisai juurde, sest ma olen tema poegadest vaadanud enesele kuninga!” (1. Saamueli 16:1).

Kui Jumala prohvet Petlemma jõudis, lasi ta Iisail oma pojad kokku kutsuda. Kellest pidi saama järgmine kuningas? Kui Saamuel nägi Iisai vanimat poega Eliabi, mõtles ta, et küllap on see tema. Jehoova aga ütles Saamuelile: „Ära vaata ta välimusele ja kõrgele kasvule, sest ma olen jätnud tema kõrvale. Sest see pole nii, nagu inimene näeb: inimene näeb, mis silma ees, aga Jehoova näeb, mis südames!” Jehoova heitis kõrvale ka Abinadabi ja Samma ning veel neli Iisai poega. Jutustus jätkub: „Saamuel küsis Iisailt: „Kas poisid on kõik siin?” Ja Iisai vastas: „Noorim on veel järel, aga vaata, ta hoiab lambaid!”” (1. Saamueli 16:7, 11).

Vististi mõtles Iisai, et Taavet see küll olla ei saa, keda Saamuel otsib. Taavetile kui pere kõige nooremale ja tähtsusetumale oli antud ülesandeks lambaid karjatada. Ometi valis Jumal välja just tema. Jehoova näeb, mis on inimese südames, seega nägi ta selles noorukis midagi väga väärtuslikku. Kui siis Iisai lasi Taaveti koju kutsuda, ütles Jehoova Saamuelile: „Tõuse ja võia teda, sest tema on see!” Seejärel „Saamuel võttis õlisarve ja võidis teda ta vendade keskel. Ja Jehoova vaim tuli võimsasti Taaveti peale, alates sellest päevast ja edaspidi” (1. Saamueli 16:12, 13).

Kui vana Taavet sel ajal täpselt oli, pole öeldud. Me teame aga, et mõni aeg hiljem teenisid Sauli sõjaväes üksnes Iisai kolm vanimat poega Eliab, Abinadab ja Samma. Arvatavasti olid viis ülejäänud poissi veel liiga noored, et sõjaväkke astuda. Võimalik, et ükski noorematest poistest polnud sel ajal veel 20-aastane ehk selles eas, kui Iisraelis sõjaväkke mindi (4. Moosese 1:3; 1. Saamueli 17:13). Igatahes oli Taavet päris nooruke, kui Jehoova ta välja valis. Sellegipoolest oli Taavet juba siis väga vaimse meelelaadiga. Tõenäoliselt olid tal Jehoovaga lähedased suhted, mis olid kujunenud tänu sellele, et ta oli mõtisklenud asjade üle, mida ta Jumala kohta teadis.

Tänapäeva noortel tasub Taaveti eeskuju järgida. Vanemad, kas te õhutate oma lapsi mõtisklema vaimsete asjade üle, väärtustama Jumala loomistööd ja uurima, mida Piibel Looja kohta räägib? (5. Moosese 6:4–9.) Ja teie, noored, kas teete seda omal soovil, ilma et teid tagant torgitaks? Teile on abiks Piiblil põhinevad väljaanded, nagu ajakirjad „Vahitorn” ja „Ärgake!”b.

Osav harfimängija

Paljude Taaveti laulude sõnad annavad aimu tema karjasepõlvest ja tõenäoliselt andis ka nende laulude meloodia edasi karjaseelu meeleolu. Mõistagi pole tänapäeval teada, kuidas tema psalmide viisid kõlasid. Teame aga seda, et nende looja oli suurepärane muusik. Põhjus, miks Taavet karjasetöölt kuningas Sauli teenistusse kutsuti, oli just tema pillimängimisoskus (1. Saamueli 16:18–23).c

Kus ja millal Taavet harfimängu õppis? Nähtavasti väljadel lambaid karjatades. Võime ette kujutada, kuidas Taavet juba noorena Jumalale südamest kiituslaule laulis. Valis ju Jehoova ta välja tema pühendumuse ja vaimse meelelaadi tõttu.

See, milliseks kujunes Taaveti hilisem elu, on juba teine teema. Kuid kogu eluaja oli tal seesama meelsus, mis peegeldub hästi järgmistes mõtetes, mida ta võis mõlgutada just nooruses Petlemma-lähistel väljadel. Taavet laulis Jehoovale: „Ma meenutan muistseid päevi, ma mõtisklen kõiki su tegusid, ma mõlgutan meeles su käte töid!” (Laul 143:5). Nii selle kui ka paljude teiste Taaveti laulude südamlikud mõtted on innustuseks kõigile, kes soovivad olla Jehoovale südame järele.

[Allmärkused]