Jehoova Sõna on elav

Esiletõstetud kohti 2. Saamueli raamatust

KAS Jehoova ülemvõimu tunnustamine nõuab meilt täiuslikku kuuletumist? Kas laitmatu inimene teeb alati seda, mis on Jumala silmis õige? Milline inimene on tõelisele Jumalale „südame järgi”? (1. Saamueli 13:14.) 2. Saamueli raamat Piiblis vastab neile küsimustele.

2. Saamueli raamatu panid kirja prohvetid Gaad ja Naatan, kes puutusid lähedalt kokku tolleaegse Iisraeli kuninga Taavetiga.a Selle raamatu kirjutamine lõpetati umbes aastal 1040 e.m.a, kui Taaveti 40 aastat kestnud valitsusaeg hakkas lõpule jõudma. Raamatus räägitaksegi peamiselt Taavetist ja tema suhetest Jehoovaga. See on põnev lugu sellest, kuidas vaenutsemisest lõhestatud rahvast saab vapra kuninga käe all jõukas ja ühtne kuningriik. See haarav ülestähendus sisaldab rohkesti sügavaid inimlikke emotsioone.

TAAVET SAAB „ÜHA VÄGEVAMAKS”

(2. Saamueli 1:1–10:19)

Taaveti reaktsioon teatele Sauli ja Joonatani surmast näitab, millised tunded olid tal nende meeste ja Jehoova vastu. Hebronis määratakse Taavet Juuda suguharu kuningaks. Sauli pojast Iisbosetist saab aga ülejäänud Iisraeli kuningas. Taavet saab „üha vägevamaks” ning umbes seitsme ja poole aasta pärast on ta kogu Iisraeli kuningas (2. Saamueli 5:10).

Taavet vallutab jebuuslaste käest Jeruusalemma ja teeb sellest oma kuningriigi pealinna. Tema esimene katse tuua seaduselaegas Jeruusalemma lõpeb katastroofiga. Teine katse aga õnnestub ning see paneb Taaveti rõõmust tantsima. Jehoova teeb Taavetiga lepingu kuningriigi kohta. Taavet alistab oma vaenlased, sest Jumal on temaga.

Vastused piiblilistele küsimustele:

2:18 – Miks mainitakse ema nime, kui öeldakse, et Joab ja tema kaks venda on „kolm Seruja poega”? Heebrea Kirjade sugupuud on tavaliselt koostatud tõepoolest meesliinis. Seruja mees oli võib-olla aga surnud või siis ei sobinud teda mingil põhjusel Pühakirjas nimetada. Võib-olla on Serujat mainitud ka seepärast, et ta oli Taaveti õde või poolõde (1. Ajaraamat 2:15, 16). Ainus kord viidatakse Joabi ja tema vendade isale siis, kui räägitakse tema hauast Petlemmas (2. Saamueli 2:32).

3:29, UM – Mida mõeldakse väljendiga „mees, kes keerutab värtnat” (eestikeelsetes Piiblites „karguga käija”)? Kangakudumine oli tavaliselt naiste töö. Järelikult võib see väljend viidata meestele, kes ei olnud sobilikud osalema sõjas ning kes pidid seetõttu tegema tööd, mida tegid üldiselt naised.

5:1, 2 – Kui palju aega kulus pärast Iisboseti tapmist, enne kui Taavetist sai kogu Iisraeli kuningas? Loogiline on järeldada, et Iisboseti kahe aasta pikkune valitsus algas üsna kohe pärast Sauli surma, umbes samal ajal, kui Taavet määrati Hebronis kuningaks. Taavet valitses selles linnas Juuda üle seitse ja pool aastat. Peagi pärast seda, kui ta oli saanud kogu Iisraeli kuningaks, tegi ta pealinnaks Jeruusalemma. Seega kulus pärast Iisboseti surma umbes viis aastat, enne kui Taavetist sai kogu Iisraeli kuningas (2. Saamueli 2:3, 4, 8–11; 5:4, 5).

8:2 – Kui palju moabiite hukati pärast konflikti Iisraeliga? Nende hulk määrati ilmselt mõõtmise, mitte aga ülelugemise teel. Paistab, et Taavet lasi moabiitidel külg külje kõrvale maha heita. Seejärel mõõtis ta nende rea nööriga üle. Kahe nööripikkuse jagu moabiite hukati ja üks nöörpikkus ehk kolmandik neist jäeti ellu.

Õpetus meile:

2:1; 5:19, 23. Taavet otsis Jehoova käest nõuandeid, enne kui ta Hebronisse elama asus või vaenlaste vastu sõdima hakkas. Meiegi peaksime otsima Jehoovalt juhatust, enne kui langetame otsuseid, mis võivad mõjutada meie vaimsust.

3:26–30. Kättemaksul on kurvad tagajärjed (Roomlastele 12:17–19).

3:31–34; 4:9–12. Taavet on meile eeskujuks selle poolest, et ta polnud kättemaksuhimuline ega pahatahtlik.

5:12. Me ei tohiks kunagi unustada, et Jehoova on õpetanud meile oma teid ja võimaldanud meil temaga heades suhetes olla.

6:1–7. Ehkki Taavetil olid head kavatsused, kui ta lasi seaduselaegast vankriga vedada, oli see siiski Jumala seaduse rikkumine ning tema toiming lõppes ebaõnnestumisega (2. Moosese 25:13, 14; 4. Moosese 4:15, 19; 7:7–9). Ussaga juhtunu näitab ka seda, et head kavatsused ei muuda Jumala nõudeid.

6:8, 9. Raskes olukorras Taavet kõigepealt vihastus, siis lõi kartma ja võib-olla süüdistas juhtunus isegi Jehoovat. Me peaksime hoolsad olema, et me ei süüdistaks Jehoovat probleemides, mis on tekkinud tema juhtnööride eiramise tõttu.

7:18, 22, 23, 26. Sellised Taaveti omadused nagu alandlikkus, jagamatu andumus Jehoovale ja soov Jumala nime ülistada on jäljendamist väärt.

8:2. Täitus prohvetiennustus, mis oli lausutud umbes 400 aastat varem (4. Moosese 24:17). Jehoova sõna saab alati tõeks.

9:1, 6, 7. Taavet pidas oma sõna. Meiegi peaksime püüdma oma lubadusi täita.

JEHOOVA LASEB OMA VÕITULE ÕNNETUSI JUHTUDA

(2. Saamueli 11:1–20:26)

„Vaata, ma lasen su omast soost tulla sulle õnnetusi,” ütleb Jehoova Taavetile. „Ma võtan sinu naised su silma ees ja annan su ligimesele ja tema magab su naistega selle päikese paistes!” (2. Saamueli 12:11.) Miks ta langetas sellise otsuse? Põhjuseks on Taaveti patt Batsebaga. Kuna Taavet kahetseb, siis saab ta patu küll andeks, kuid väärteo halbadest tagajärgedest ta ei pääse.

Kõigepealt sureb laps, kelle Batseba sünnitab. Seejärel vägistab Amnon oma poolõe Taamari, Taaveti neitsiliku tütre. Kättemaksuks tapab Amnoni Absalom, kes on Taamari pärisvend. Absalom peab salaplaani oma isa vastu ja kuulutab Hebronis end kuningaks. Taavet on sunnitud Jeruusalemmast põgenema. Absalom läheb oma isa kümne liignaise juurde, kes jäid maha koda hoidma, ja on nendega seksuaalsuhetes. Taavet saab oma kuningavõimu tagasi alles pärast seda, kui Absalom on tapetud. Benjaminlane Seba sureb oma mässamise pärast.

Vastused piiblilistele küsimustele:

14:7 – Mida tähendab väljend „mu süsi, mis veel on säilinud”? Aeglaselt hõõguv süsi viitab siin elavale järeltulijale.

19:30 – Miks Taavet Mefiboseti sõnade peale nõnda vastas? Mefibosetit kuulates Taavet ilmselt mõistis, et ta tegi vea, kui võttis Siiba sõnu puhta kullana (2. Saamueli 16:1–4; 19:25–29). See võis Taavetit ärritada, nii et ta ei tahtnud midagi rohkemat selle kohta kuulda.

Õpetus meile:

11:2–15. Taaveti eksimuste aus ülestähendus tõendab, et Piibel on Jumala inspireeritud Sõna.

11:16–27. Kui teeme ränga patu, siis ei tohiks me püüda seda Taaveti sarnaselt kinni katta. Meil tuleks patt Jehoovale üles tunnistada ja otsida abi kogudusevanematelt (Õpetussõnad 28:13; Jakoobuse 5:13–16).

12:1–14. Naatan andis head eeskuju kogudusevanematele. Neil tuleks aidata eksinutel end parandada. Kogudusevanemad peaksid seda kohust oskuslikult täitma.

12:15–23. Kuna Taavetil oli õige suhtumine sellesse, mis temaga juhtus, käitus ta õnnetuse puhul kohaselt.

15:12; 16:15, 21, 23. Kui selgus, et troonile tõuseb Absalom, sai Taaveti suurepärasest nõuandjast Ahitofelist uhkuse ja võimujanu tõttu reetur. Intelligentsus ilma alandlikkuse ja lojaalsuseta võib olla püüniseks.

19:25, 31. Mefiboset hindas väga Taaveti heldust. Ta nõustus meelsasti otsusega, mille kuningas tegi Siiba kohta. Jehoova ja tema organisatsiooni hindamine peaks ajendama meid neile alluma.

20:21, 22. Ühe inimese mõistlik tegu võib ära hoida paljude õnnetusse sattumise (Koguja 9:14, 15).

„LANGEGEM SIISKI JEHOOVA KÄTTE”

(2. Saamueli 21:1–24:25)

Kolm aastat on nälg, kuna Sauli peal on veresüü gibeonlaste surmamise tõttu (Joosua 9:15). Gibeonlased nõuavad, et veresüü heastamiseks tuleb hukata seitse Sauli poega. Taavet annabki nad gibeonlaste kätte ja põud lõppeb kosutava vihmasajuga. Neli vilistist hiiglast langevad „Taaveti ja tema sulaste käe läbi” (2. Saamueli 21:22).

Taavet teeb raske patu, korraldades ebaseadusliku rahvaloenduse. Ta kahetseb seda ja valib karistuseks Jehoova kätte langemise (2. Saamueli 24:14). Selle tagajärjel sureb 70 000 inimest katku. Taavet järgib Jehoova juhtnööre ja nuhtlusele pannakse piir.

Vastused piiblilistele küsimustele:

21:8 – Mõnes piiblitõlkes (P 1938–40; UM) öeldakse, et Sauli tütrel Miikalil oli viis poega. Kuidas on see võimalik, kui 2. Saamueli 6:23 järgi suri ta lastetuna? Kõige laiemalt tunnustatud selgitus on see, et nende ema oli tegelikult Miikali õde Meerab, kelle abikaasa oli Adriel. Ilmselt suri Meerab suhteliselt noorelt ja lastetu Miikal kasvatas tema pojad üles.

21:9, 10 – Kui kaua valvas Rispa oma kaht poega ja Sauli viit pojapoega, kelle gibeonlased olid surmanud? Need seitse meest poodi üles „esimesil lõikuse päevil” ehk märtsis või aprillis. Nende surnukehad jäeti mäele rippuma. Rispa valvas seitset surnukeha päeval ja öösel kuni põua lõpuni, mis oli märgiks Jehoova viha vaibumise kohta. On väga ebatõenäoline, et tugev vihmasadu oleks tulnud enne lõikusperioodi lõppu, mis oli alles oktoobris. Seega võis Rispa seal valves olla lausa viis või kuus kuud. Seejärel lasi Taavet meeste luud matta.

24:1 – Miks oli Taaveti rahvaloendus raske patt? Rahvaloenduses iseenesest polnud Seaduse järgi midagi keelatut (4. Moosese 1:1–3; 26:1–4). Piibel ei ütle, mis ajendas Taavetit rahvast üle lugema.b Ent piiblitekst 1. Ajaraamat 21:1 viitab sellele, et see oli Saatan, kes ärgitas teda niiviisi toimima. Sõjapealik Joab igatahes teadis, et Taaveti otsus rahvas üle lugeda on vale ja ta püüdis Taavetit ümber veenda.

Õpetus meile:

22:2–51. Kui kaunilt kirjeldab küll Taavet oma laulus Jehoovat – tõelist Jumalat, keda tasub kõhklematult usaldada!

23:15–17. Taavet austas Jumala seadust elu ja vere kohta nii sügavalt, et keeldus tegemast midagi sellist, mis oleks kas või veidigi sarnanenud selle seaduse rikkumisega. Meil tuleb kõigi Jumala käskude vastu sellist suhtumist arendada.

24:10. Südametunnistus ajendas Taavetit kahetsema. Kas meie südametunnistus on sama tundlik ja toimib sellisel viisil?

24:14. Taavet oli veendunud, et Jehoova on inimestest palju halastavam. Kas meiegi oleme selles kindlad?

24:17. Taavet oli kurb, et tema patu pärast pidi kogu rahvas kannatama. Kahetsev patustanu peaks tundma süümepiinu häbi pärast, mida tema tegu võis kogudusele tuua.

Me suudame olla Jumalale „südame järgi”

Iisraeli teine kuningas oli Jehoova „südame järgi mees” (1. Saamueli 13:14). Taavet ei seadnud kunagi kahtluse alla Jehoova õiglasi põhimõtteid ega püüdnud Jumalast sõltumatult tegutseda. Iga kord kui Taavet eksis, tunnistas ta oma pattu, lasi end noomida ja parandas oma käitumist. Taavet oli laitmatu. Kas meil poleks tark teda järgida ja toimida tema moodi eriti just siis, kui oleme eksinud?

Taaveti elulugu näitab ilmekalt, et Jehoova ülemvõimu tunnustamine eeldab nõustumist Jumala hea ja halva mõõdupuudega ning püüet laitmatult nende järgi elada. Me suudame seda. Oleme 2. Saamueli raamatu õppetundide üle väga tänulikud! Selles Piibli raamatus olev inspireeritud sõnum on tõepoolest elav ja vägev (Heebrealastele 4:12).

[Allmärkused]

[Pilt lk 16]

See, et Taavet hoidis meeles, kes oli ta kuningaks seadnud, aitas tal alandlikuks jääda

[Pildid lk 18]

„Vaata, ma lasen su omast soost tulla sulle õnnetusi”

Batseba

Taamar

Amnon