Kas ta on sulle eeskujuks või hoiatuseks?
„Jaakobi Jumal ... õpetab meile oma teid ja me käime tema radu.” (JES. 2:3, UM)
1., 2. Kuidas võivad Piibli näited sulle kasuks tulla?
KAS pole sa mitte veendunud, et Piiblisse kirjapandu võib sulle kasuks tulla? Sealt võid leida näiteid ustavatest meestest ja naistest, kelle elukäiku ja omadusi sa soovid jäljendada (Heebr. 11:32–34). Kuid tõenäoliselt oled märganud ka hoiatavaid näiteid meestest ja naistest, kelle tegusid ja hoiakuid oleks sul hea vältida.
2 Tegelikult on mõned Piiblis mainitud isikud meile samal ajal nii eeskujuks, keda järgida, kui ka hoiatuseks selle kohta, mida vältida. Mõtle Taavetile, alandlikule karjusele, kellest hiljem sai vägev kuningas. Ta on hea näide mehest, kes armastas tõde ja usaldas Jehoovat. Ent Taavet oli süüdi ka tõsistes väärtegudes, nagu Batseba ja Uurija juhtum ning mõtlematult korraldatud rahvaloendus. Keskendugem nüüd aga tema pojale kuningas Saalomonile, kes oli samuti üks piiblikirjutajatest. Vaatame kõigepealt, millisel kahel viisil on ta meile heaks eeskujuks.
„Saalomoni tarkus”
3. Miks võib öelda, et Saalomon on meile heaks eeskujuks?
3 Suurem Saalomon, Jeesus Kristus, rääkis kuningas Saalomonist positiivselt, tuues ta meile eeskujuks. Jeesus ütles mõningatele kahtlevatele juutidele: „Lõunamaa kuninganna äratatakse kohtupäeval üles koos selle põlvkonnaga ja ta mõistab selle hukka, sest tema tuli maailma otsast kuulama Saalomoni tarkust, aga vaata, siin on enam kui Saalomon” (Matt. 12:42). Tõesti, Saalomon oli kuulus oma tarkuse poolest ja ta ergutas meidki seda taotlema.
4., 5. Kuidas sai Saalomon tarkust, ning kuidas see erineb sellest, mil viisil meie tarkust omandame?
4 Saalomoni valitsusaja alguses ilmutas Jumal end talle unenäos ja andis võimaluse midagi paluda. Tundes end kogenematuna, palus Saalomon tarkust. (Loe 1. Kuningate 3:5–9.) Kuna Jumalal oli hea meel, et kuningas palus rikkuse ja au asemel tarkust, andis ta Saalomonile „targa ja mõistliku südame”, kuid ka jõukust (1. Kun. 3:10–14). Nagu Jeesus mainis, oli Saalomoni tarkus niivõrd tähelepanuväärne, et kuuldus sellest jõudis Seeba kuninganna kõrvu, kes võttis ette pika teekonna, nägemaks seda oma silmaga (1. Kun. 10:1, 4–9).
5 Meie ei oota, et saaksime tarkust ime läbi. Saalomon ütles, et „Jehoova annab tarkuse”, mis on jumalik omadus, kuid lisas, et peaksime selle omandamise nimel pingutama. Ta kirjutas: ’Lase oma kõrval tarkust tähele panna, pööra oma süda mõistuse poole.’ Seoses sellega kasutas ta niisuguseid väljendeid nagu tarkust ’appi kutsuma’, ’otsima’ ja ’leida püüdma’. (Õpet. 2:1–6.) On selge, et meil on võimalik tarkust omandada.
6. Kuidas me saame jäljendada Saalomoni head eeskuju selles, mis puudutab tarkuse väärtustamist?
6 Oleks hea endalt küsida: kas mina hindan südamest jumalikku tarkust nii nagu Saalomon? Majanduslik ebakindlus on pannud paljud keskenduma tööle ja rahale või on mõjutanud nende otsuseid seoses sellega, millist haridust omandada ja kui palju. Kuidas on lugu sinu ja su perega? Kas sinu valikud näitavad, et sa otsid ja pead kalliks jumalikku tarkust? Kas oma prioriteetide või eesmärkide kohandamine võimaldaks sul omandada rohkem tarkust? Tõepoolest, tarkuse omandamine ja selle kasutamine toob häid ja püsivaid tulemusi. Saalomon kirjutas: „Siis sa mõistad õiglust ja õigust, ja seda, mis õige on – kõiki häid teid!” (Õpet. 2:9).
Õige kummardamisviisi edendamine tõi rahu
7. Kuidas valmis suursugune Jumala tempel?
7 Oma valitsusaja alguses asus Saalomon tegutsema, et asendada Moosese päevist kasutusel olnud kogudusetelk suursuguse templiga (1. Kun. 6:1). Me võime küll nimetada seda Saalomoni templiks, kuid selle ehitamine ei olnud tema idee ega moodus, kuidas endale rikka heategija või arhitektina nime teha. Tegelikult oli Taavet esimene, kes tegi ettepaneku tempel ehitada. Seejärel andis Jumal talle templi ja selle sisustuse valmistamise kohta üksikasjalikud juhised. Taavet tegi selle töö heaks ka suure annetuse. (2. Saam. 7:2, 12, 13; 1. Ajar. 22:14–16.) Siiski jäi selle ehitusprojekti teostamine, mis kestis seitse ja pool aastat, Saalomoni õlule (1. Kun. 6:37, 38; 7:51).
8., 9. a) Mil moel on Saalomon meile heaks eeskujuks, kuidas püsivalt tublit tööd teha? b) Mis oli selle tulemus, kui Saalomon edendas õiget kummardamisviisi?
8 Saalomon on meile seega heaks eeskujuks, kuna ta tegi püsivusega tublit tööd ja keskendus Jehoova teenistusele. Kui tempel valmis sai ja sinna asetati lepingulaegas, esitas Saalomon ühispalve. Ta palus Jehoovat: „[Olgu] su silmad ... lahti ööd ja päevad selle koja kohal, selle paiga kohal, mille kohta sa oled öelnud: seal peab olema minu nimi!, et sa kuuleksid palvet, mida su sulane palvetab selle paiga poole!” (1. Kun. 8:6, 29). Iisraellased ja võõramaalased võisid palvetada selle ehitise poole, millele oli pandud Jumala nimi (1. Kun. 8:30, 41–43, 60).
9 Mis oli selle tulemus, kui Saalomon edendas õiget kummardamisviisi? Pärast templi pühitsemist olid inimesed „rõõmsad ja heas meeleolus selle hea pärast, mida Jehoova oli teinud oma sulasele Taavetile ja oma Iisraeli rahvale” (1. Kun. 8:65, 66). Saalomoni 40-aastast valitsusaega iseloomustas silmapaistev rahu ja õitseng. (Loe 1. Kuningate 4:20; 5:1, 5.) Seda kajastab Laul 72, mis võimaldab meil heita pilgu õnnistustele, mida kogeme Jeesus Kristuse, Suurema Saalomoni valitsuse all (Laul 72:6–8, 16).
Hoiatav näide Saalomoni elust
10. Milline Saalomoni eksimus võib kergesti meelde tulla?
10 Miks võib aga öelda, et Saalomoni elukäik on meile ka hoiatavaks näiteks? Ehk tulevad sulle esimesena meelde tema võõramaalastest naised ja liignaised. Piiblist võime lugeda: „See sündis Saalomoni vanas eas, et ta naised pöörasid tema südame teiste jumalate järele; ta süda ei olnud siiras Jehoova, oma Jumala vastu” (1. Kun. 11:1–6). Kahtlemata oled sa otsustanud mitte kunagi järgida tema rumalat teguviisi. Kuid kas see on ainus hoiatav näide Saalomoni elust? Vaatleme tema elust mõningaid üksikasju, mis võivad kergesti kahe silma vahele jääda, ja pane tähele, milline hoiatus neis peitub.
11. Mida me võime järeldada seoses Saalomoni esimese abieluga?
11 Saalomon valitses 40 aastat (2. Ajar. 9:30). Mida me võime seega järeldada kirjakohast 1. Kuningate 14:21? (Loe.) Siit salmist selgub, et peale Saalomoni surma sai 41-aastaselt kuningaks tema poeg Rehabeam, kelle „ema oli ammonlanna, nimega Naama”. See tähendab, et enne kuningaks saamist abiellus Saalomon võõramaalasega, kes kuulus ebajumalaid kummardava vaenuliku rahva hulka (Kohtum. 10:6; 2. Saam. 10:6). Kas see naine kummardas ebajumalaid? Isegi kui ta varem seda tegi, võis ta ebajumalad hüljata ja saada Jehoova teenijaks nagu Raahab ja Rutt (Rutt 1:16; 4:13–17; Matt. 1:5, 6). Sellest hoolimata sai Saalomon endale tõenäoliselt ammonlastest sugulasi, kes ei teeninud Jehoovat.
12., 13. Millise halva otsuse tegi Saalomon oma valitsusaja alguses ja kuidas ta võis arutleda?
12 Kuid ilmselgelt võttis olukord pärast tema kuningaks saamist halva pöörde. „Saalomon sai vaaraoga, Egiptuse kuningaga, languks: ta võttis vaarao tütre ja viis selle Taaveti linna” (1. Kun. 3:1). Kas see egiptlanna hakkas Ruti eeskujul Jehoovat teenima? Mitte miski ei viita sellele. Vastupidi, mõne aja möödudes ehitas Saalomon talle (ja võib-olla ta egiptlannadest teenijatele) elamu väljapoole Taaveti linna. Miks? Nagu Pühakiri näitab, toimis ta nii seetõttu, et ebajumalakummardajal polnud sobiv elada lepingulaeka läheduses (2. Ajar. 8:11).
13 Saalomonile võis tunduda, et Egiptuse printsessiga abiellumine on poliitilises mõttes kasulik. Kuid kas ta sai selle argumendiga oma tegu õigustada? Juba kaua aega tagasi oli Jumal keelanud abielluda paganlike kaananlastega, mainides ära isegi teatud rahvad (2. Moos. 34:11–16). Kas Saalomon võis arutleda, et kuna egiptlasi nende rahvaste nimekirjas ei ole, siis on lubatud nendega abielluda? Kas selline ettekääne oli põhjendatud, isegi kui ta niimoodi arutles? Tegelikult ignoreeris ta oma teguviisiga ilmselget ohtu, millest Jehoova oli rääkinud – ohtu, et ebajumalateenija võib panna iisraellase Jehoovast taganema. (Loe 5. Moosese 7:1–4.)
14. Kuidas võib Saalomoni hoiatava näite üle mõtisklemine meile kasuks tulla?
14 Kas me võtame õppust Saalomoni hoiatavast näitest? Õde võib püüda õigustada sellise romantilise suhte loomist, millega ta eirab Jumala juhendit abielluda „ainult Issandas” (1. Kor. 7:39). Samamoodi võidakse leida õigustusi, et ühineda koolis mõne spordivõistkonna või huviringiga, deklareerida maksustatavat tulu väiksemana või rääkida valet oma tegude kohta, mis avalikuks saades valmistaksid piinlikkust. Vabandusi otsides hiilis Saalomon Jumala käskudest kõrvale, ja samasugune oht varitseb ka meid.
15. Kuidas näitas Jehoova Saalomoniga tegeledes üles halastust, kuid mida me peaksime seejuures meeles pidama?
15 On huvitav, et pärast seda, kui Piibel mainib Saalomoni abielu võõramaa printsessiga, jätkub jutustus sellega, et Jumal täitis tema palve, milles ta oli palunud tarkust, ja lisaks andis talle ka rikkust (1. Kun. 3:10–13). Kuigi Saalomon eiras Jumala antud juhendeid, ei leidu ühtki viidet sellele, et Jehoova oleks tema kui kuninga kiirelt kõrvale heitnud või teda rangelt distsiplineerinud. See on kooskõlas tõsiasjaga, et Jumal mõistab, et me oleme põrmust tehtud ebatäiuslikud inimesed (Laul 103:10, 13, 14). Pidagem siiski meeles, et meie tegudel on tagajärjed, mis võivad mõjutada meie elu kas praegu või siis hiljem.
Nii palju naisi!
16. Mida Saalomon eiras, kui ta võttis omale palju naisi?
16 Ülemlaulus sõnas kuningas imetlevalt ühe neitsi kohta, et ta on kaunim kui 60 kuningannat ja 80 liignaist (Üleml. 6:1, 8–10). Kui siin viidatakse Saalomonile, siis selleks oma valitsusaja hetkeks oli ta võtnud endale juba sellise hulga naisi. Isegi kui enamus neist või koguni kõik olid Jehoova teenijad, oli Jumal Moosese kaudu andnud juhise, et Iisraeli kuningas „ärgu võtku enesele palju naisi, et ta ei taganeks usust” (5. Moos. 17:17). Kuid ka selle teo pärast ei hüljanud Jehoova Saalomoni. Tegelikult õnnistas Jumal Saalomoni jätkuvalt, kasutades teda Piibli Ülemlaulu koostamisel.
17. Millist tõsiasja ei tohiks me eirata?
17 Kas see tähendab, et Saalomon võis Jumala juhatust karistamatult eirata või et meie võime seda teha? Ei. Pigem tõendab see, et Jumal võib mingit olukorda mõnda aega sallida. Ent kui keegi Jumala rahva seast eirab tema juhatust ja sellele ei järgne kohe halvad tagajärjed, ei tähenda see veel, et need üldse tulemata jääksid. Tuleta meelde, mida Saalomon kirjutas: „Kui otsust kuriteo kohta kiiresti ei tehta, siis kasvab inimlaste julgus kurja teha!” Ta lisas: „Ma [tean] siiski, et neil, kes Jumalat kardavad, käib käsi hästi, sellepärast et nad tema palet kardavad” (Kog. 8:11, 12).
18. Kuidas kinnitab Saalomoniga juhtunu piiblikoha Galaatlastele 6:7 paikapidavust?
18 Kui Saalomon oleks vaid jätkanud selle jumaliku tõe järgi elamist! Tõesti, ta oli teinud palju head ja Jumal oli teda pikka aega õnnistanud. Kuid aja jooksul astus ta ühe vale sammu teise järel, ja sellest kujunes välja halb harjumus. Kui õiged on need sõnad, mis apostel Paulus hiljem inspiratsiooni all kirjutas: „Ärge petke end: Jumalat ei saa narrida. Sest mida iganes inimene külvab, seda ta ka lõikab”! (Gal. 6:7.) Aja möödudes lõikas Saalomon Jumala juhatuse eiramisest tulenevat halba vilja. Piibel ütleb: „Kuningas Saalomon armastas vaarao tütre kõrval paljusid võõramaa naisi – moabiite, ammonlasi, edomlasi, siidonlasi ja hetiite” (1. Kun. 11:1). Paljud neist teenisid tõenäoliselt ebajumalaid edasi ja see avaldas mõju ka Saalomonile. Ta kaldus õigelt teelt kõrvale ja kaotas meie kannatliku Jumala soosingu. (Loe 1. Kuningate 11:4–8.)
Õppigem tema eeskujust – nii heast kui ka halvast
19. Miks võib öelda, et Piiblis on palju häid eeskujusid?
19 Jehoova inspireeris Paulust kirjutama: „Kõik, mis on varem kirjutatud, on kirjutatud meile õpetuseks, et meil vastupidavuse ja pühakirja lohutuse kaudu oleks lootust” (Rooml. 15:4). See, mis „on kirjutatud”, kätkeb endas palju häid eeskujusid silmapaistva usuga meestest ja naistest. Paulus sõnas: „Ja mida ma veel ütleksin? Mul ei jätkuks ju aega, et jutustada Gideonist, Baarakist, Simsonist, Jeftast, Taavetist, samuti Saamuelist ja teistest prohvetitest, kes usu abil alistasid lahingus kuningriike, tegutsesid õiguse heaks, said tõotused, ... tehti nõrkusest vägevaks” (Heebr. 11:32–34). Me võime Pühakirjas toodud headest eeskujudest õppida ja peaksimegi seda tegema, jäljendades nende teguviisi.
20., 21. Miks pead sa oluliseks õppida hoiatavatest näidetest, mis on kirjas Jumala Sõnas?
20 Mõnedes Piibli jutustustes leidub aga hoiatavaid näiteid. Osa neist meestest ja naistest teenis mingil ajal Jehoovat ja neil oli tema heakskiit. Piiblit lugedes võime tähele panna, mis viis mõned Jumala rahvast selleni, et nad kaldusid õigelt teelt kõrvale, ja said nõnda meile hoiatavaks näiteks. Me võime märgata, et mõnedel neist kujunesid vähehaaval valed hoiakud või kalduvused, mis viisid lõpuks kurbade tagajärgedeni. Mida me saame nendest lugudest õppida? Võiksime endalt küsida: Kuidas selline vale hoiak kujunes? Kas ka minuga võib nii juhtuda? Mida ma saan teha, et sama viga vältida ja sellest hoiatavast näitest midagi õppida?
21 Meil tuleks kindlasti nende näidete peale tõsiselt mõelda, sest Paulus kirjutas inspiratsiooni kaudu: „Nendega juhtunud sündmused olid näited, ja need pandi kirja hoiatuseks meile, kellele ajastute lõpud on kätte jõudnud” (1. Kor. 10:11).
Mida sa õppisid?
• Miks on Piiblis kirjas nii häid eeskujusid kui ka hoiatavaid näiteid?
• Kuidas lasi Saalomon enda elus välja kujuneda halval harjumusel?
• Mida sa võid Saalomoni hoiatavast näitest õppida?
[Pilt lk 9]
Saalomon kasutas Jumalalt saadud tarkust
[Pildid lk 12]
Kas sina õpid Saalomoni hoiatavast näitest?