„Olge julged ja ärgu lõtvugu teie käed, sest teie teod saavad tasutud” (2. Ajar. 15:7, UM).

„Olge julged,” ütles Asarja. Õigesti toimimine nõuab tihti suurt julgust, kuid me teame, et suudame seda Jehoova abiga.

Kuna Aasa vanaema Maaka oli teinud „jälgi ebajumala”, et kummardada viljakustulpa, oli Aasa ees raske ülesanne. Ta pidi kõrvaldama oma vanaema valitsejanna kohalt. Kuid ta sai sellega hakkama ja põletas ka ebajumala. (1. Kun. 15:13, UM.) Jehoova õnnistas Aasat tema otsusekindluse ja julguse eest. Ka meie peame jääma vankumatult kindlaks Jehoovale ja tema õiglastele normidele, ükskõik kas meie sugulased on talle ustavad või mitte. Kui me seda teeme, annab Jehoova meile ustavuse eest tasu.

Üks osa Aasa tasust oli see, et ta nägi, kuidas ärataganenud põhjapoolsest kuningriigist voolas suur hulk iisraellasi Juudasse, kui nad panid tähele, et Jehoova oli temaga. Nad hindasid puhast jumalakummardamist nii väga, et jätsid maha oma kodud, elamaks Jehoova teenijate keskel. Seejärel võtsid Aasa ja kogu Juuda heal meelel endile kohustuse, „et nad otsivad Jehoovat ... kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest”. Mis oli tulemus? „Nad ... leidsid tema. Ja Jehoova andis neile ümberkaudu rahu.” (2. Ajar. 15:9—15.)