Kadunud impeerium, mis piiblikriitikud kimbatusse viis

„Varem oli Assüüria impeeriumi ajalugu üks kõige selgusetumaid peatükke maailma aastaraamatutes.” „Kõik, mida teati muistsest Ninivest, piirdus vaid laialipuistatud viidete ja sellele vihjavate prohvetiennustustega Piiblis ning juhuslike ja katkendlike üleskirjutistega Assüüria ajaloo kohta Diodorus Siculuse . . . ja teiste poolt.” — Cyclopædia of Biblical Literature, 1. ja 3. köide, 1862.

KREEKA ajaloolane Diodorus Siculus elas 2000 aastat tagasi. Tema väite kohaselt oli Ninive nelinurkne linn; selle neli külge olid 480 staadioni pikkused. See teeb kokku ümbermõõduks 60 miili ehk 96 kilomeetrit! Piibel annab samasuguse pildi, kirjeldades Ninived kui suurt linna, mis on „kolm päevateekonda” pikk. — Joona 3:3.

Üheksateistkümnenda sajandi piiblikriitikud ei tahtnud uskuda, et üks muistse maailma tundmatu linn nii suur võis olla. Samuti ütlesid nad, et kui Ninive üldse kunagi olemas oli, pidi ta olema osa Babülonile eelnenud muistsest tsivilisatsioonist.

See seisukoht oli vastuolus 1. Moosese 10. peatükiga, kus öeldakse, et Noa pojapojapoeg Nimrod rajas Paabeli ehk Babüloni piirkonnas esimese poliitilise riigi. Piibel jätkab: „Sellelt maalt ta väljus Assurisse ja ehitas Niinive, Rehobot-Iiri ja Kelahi, ja Reseni Niinive ja Kelahi vahele — see on see suur linn.” (1. Moosese 10:8—12) Pane tähele, et see kirjakoht räägib neljast uuest Assüüria linnast kui ühest „suurest linnast”.

Aastal 1843 avastas prantsuse arheoloog Paul-Émile Botta ühe palee varemed, mis osutusid ühe Assüüria linna osaks. Kui sõnum sellest avastusest jõudis maailma ette, põhjustas see suurt elevust. „Avalikkuse huvi kasvas veelgi, kui tõestati, et see palee kuulus Sargonile, Jesaja 20:1 mainitud Assüüria kuningale, kelle olemasolus oldi kaheldud, kuna millegi muu poolest teda ei tuntud,” selgitab Alan Millard oma raamatus Treasures From Bible Times (Aarded Piibli aegadest).

Vahepeal hakkas üks teine arheoloog, Austen Henry Layard, kaevama välja varemeid Chorsabadist edela suunas umbes 42 kilomeetri kaugusel asuvas kohas, mida nimetati Nimrod. Varemed osutusid Kelahiks [Kalhuks] — üheks nendest neljast Assüüria linnast, mida mainiti 1. Moosese 10:11. Siis, 1849. aastal, kaevas Layard Kelahi ja Chorsabadi vahel asuvast Kujundžiki nimelisest paigast välja massiivse palee varemed. See palee osutus Ninive osaks. Chorsabadi ja Kelahi vahel asuvad teiste asunduste varemed ning seal on ka Karamlesi nimeline küngas. „Kui võtame Nimrodi [Kelahi], Kujundžiki [Ninive], Chorsabadi ja Karamlesi neli suurt küngast nelinurga nurkadeks,” märkis Layard, „siis leiame, et selle neli külge vastavad üsna täpselt selle geograafi 480 staadionile ehk 60 miilile, mis moodustab prohvet [Joona] kolme päeva teekonna.”

Nähtavasti arvas Joona kõik need asundused üheks „suureks linnaks”, nimetades neid esimese linna nimega, mida 1. Moosese 10:11 mainiti, nimelt Ninive. Samamoodi on tehtud ka tänapäeval. Näiteks pole esialgne London ja selle eeslinnad üks ja sama linn; kokku moodustavad nad linna, mida mõnikord „Suur-Londoniks” nimetatakse.

Suureline Assüüria kuningas

Ninive palees oli üle 70 ruumi ja seda ümbritses peaaegu 3 kilomeetri pikkune müür. Nendel müüridel oli sõjalisi võite ja teisi saavutusi mälestavate skulptuuride põlenud jäänuseid. Suurem osa oli tõsiselt kahjustatud. Kuid oma uuringute lõpupoolel avastas Layard ühe märkimisväärselt hästi säilinud kambri. Müüridel olid reljeefid, mis kujutasid hästikindlustatud linna vallutamist ja vangide marssimist sissetunginud kuninga ees, kes istus väljaspool linna asuval troonil. Kuninga kohal on raidkiri, mida Assüüria kirja eksperdid tõlgivad järgnevalt: „Sanherib, maailma kuningas, Assüüria kuningas, istus nimedu-troonil ja vaatas üle sõjasaagi (mis oli võetud) Laakisest (La-ki-su).”

Tänapäeval võib neid reljeefe ja raidkirja vaadata Briti Muuseumis. See langeb ühte ajaloolise sündmusega, mis on üles tähendatud Piiblis 2. Kuningate 18:13, 14: „Kuningas Hiskija neljateistkümnendal aastal tuli Assuri kuningas Sanherib kõigi Juuda kindlustatud linnade kallale ja vallutas need. Siis läkitas Juuda kuningas Hiskija Laakisesse Assuri kuningale ütlema: ’Ma olen pattu teinud! Mine mu kallalt ära! Mis sa mulle peale paned, seda ma tahan kanda!’ Ja Assuri kuningas pani Juuda kuninga Hiskija peale kolmsada talenti hõbedat ja kolmkümmend talenti kulda.”

Ninive varemetest leiti ka teisi raidkirju, mis lisavad üksikasju Sanheribi vallutusretke kohta Juudamaale ja andami kohta, mida Hiskija maksis. „Vahest üks kõige märkimisväärsem kokkusattumus teadaolevates ajaloolistes ülestähendustes on see, et Hiskijalt võetud varanduse väärtus kullas oli kolmkümmend talenti, mis langeb ühte kahes täiesti sõltumatus aruandes,” kirjutas Layard. Sir Henry Rawlinson, kes aitas dešifreerida assüüria kirja, teatas, et need raidkirjad „asetasid [Sanheribi] ajaloolise olemasolu väljapoole kahtlust”. Lisaks küsib Layard oma raamatus Nineveh and Babylon: „Kes oleks enne neid avastusi pidanud tõenäoliseks või võimalikuks, et selle väikse mulla- ja prahikünka alt, mis märkis Ninive asukohta, oleks võidud leida Hiskija ja Sanheribi vaheliste sõdade ajalugu, mis on kirjutatud Sanheribi enda poolt just sel ajal, kui sündmused aset leidsid, ja mis kinnitavad Piibli aruannet üliväikestes üksikasjadeski?”

Muidugi ei ole Sanheribi aruande kõik üksikasjad Piibliga kooskõlas. Näiteks märgib arheoloog Alan Millard: „Kõige silmatorkavam fakt ilmneb [Sanheribi jutustuse] lõpus. Hiskija saatis oma käskjala ja kogu andami Sanheribile ’hiljem Niinivesse’. Assüüria sõjavägi ei viinud seda koju tavalisel moel võidupidustustes.” Piibel märgib, et andam maksti enne seda, kui Assüüria kuningas Ninivesse tagasi pöördus. (2. Kuningate 18:15—17) Millest selline erinevus? Ja miks ei saanud Sanherib kiidelda Juudamaa pealinna Jeruusalemma vallutamisega nii, nagu ta kiitles oma võiduga Juudamaa kindluslinna Laakise üle? Kolm piiblikirjutajat annavad sellele vastuse. Neist üks, kes kõike oma silmaga pealt nägi, kirjutas: „Jehoova ingel läks välja ning lõi maha Assuri leeris sada kaheksakümmend viis tuhat; ja kui hommikul vara üles tõusti, vaata, siis olid need kõik elutud laibad! Siis Assuri kuningas Sanherib asus teele, läks tagasi koju ja jäi Niinivesse.” — Jesaja 37:36, 37; 2. Kuningate 19:35; 2. Ajaraamat 32:21.

Oma raamatus Treasures From Bible Times järeldab Millard: „Pole mingit veenvat põhjust selles jutustuses kahelda . . . On arusaadav, et Sanherib ei pannud kirja sellist õnnetust oma järeltulijatele lugemiseks, sest see oleks teda häbistanud.” Selle asemel üritas Sanherib jätta muljet, et tema vallutusretk Juudamaale läks korda ning et Hiskija jäi endiselt talle alluvaks ja saatis Ninivesse andami.

Assüüria algupära on kinnitatud

Ninivest avastati ka raamatukogusid, mis sisaldavad kümneid tuhandeid savitahvleid. Need dokumendid tõestavad, et Assüüria impeeriumi juured ulatuvad lõunas paiknevasse Babüloni, just nagu 1. Moosese 10:11 öeldakse. Seda teavet arvestades hakkasid arheoloogid oma otsinguid kaugemale lõunasse suunama. Teatmeteos Encyclopædia Biblica selgitab: „Assüürlased reedavad kõiges, mis nendest on maha jäänud, oma babülonlikku päritolu. Nende keel ja kirjaviis, nende kirjandus, religioon ja teadus olid ainult väikeste muudatustega võetud üle nende lõunanaabritelt.”

Sellised avastused, nagu eelpool toodud, on sundinud piiblikriitikuid oma suhtumist pehmemaks muutma. Siiras Piibli uurimine näitab tõepoolest, et see on kirjutatud hoolsate ja ausate kirjutajate poolt. Endine Ameerika Ühendriikide Ülemkohtu esimees Salmon P. Chase ütles pärast seda, kui ta oli Piiblit uurinud: „See oli pikaajaline, tõsine ja sügav uurimine, ja kasutades selles religioosses asjas samu tõestuspõhimõtteid, mida ma ilmalikes asjadeski alati kasutan, olen tulnud lõppjäreldusele, et Piibel on üleloomulik raamat, et see on saadud Jumalalt.” — The Book of Books: An Introduction.

Piibel on tõepoolest midagi enamat kui vaid täpne ajalugu. See on Jumala inspireeritud Sõna, and inimkonna heaks. (2. Timoteosele 3:16) Selle tõesust võib näha Piibli geograafiat uurides. Seda arutatakse meie järgmises numbris.

[Pildid lk 6, 7]

Ülal: Kolm detaili seinareljeefilt

All: Joonistus Assüüria seinareljeefilt, mis kujutab Laakise piiramist

[Allikaviited]

(British Museumi lahkel loal)

(British Museum Pressi poolt välja antud The Bible in the British Museum)

[Pildi allikaviide lk 4]

The Trustees of The British Museumi lahkel loal