Olgu su süda Jehoovale meelepärane

„Loo mulle, Jumal, puhas süda, ja uuenda mu sees kindel vaim!” (LAUL 51:12)

1., 2. Miks me peaksime huvi tundma oma südame vastu?

TA OLI pikakasvuline ja kena välimusega. Kui Saamuel teda nägi, avaldas ta temale tugevat muljet. Saamuel järeldas: just selle mehe, Iisai vanima poja, on Jumal valinud kuningaks pärast Sauli. Ent Jehoova kuulutas: „Ära vaata ta välimusele ja kõrgele kasvule, sest ma olen jätnud tema kõrvale. ... inimene näeb, mis silma ees, aga Jehoova näeb, mis südames!” Jehoova valis hoopis Iisai noorima poja Taaveti, sest too oli temale „südame järgi” (1. Saamueli 13:14; 16:7).

² Jumal võib lugeda inimese südant, nagu ta hiljem selgitas: „Mina, Jehoova, uurin südant, katsun neerud läbi, et anda igaühele tema tee kohaselt, tema tegude vilja mööda!” (Jeremija 17:10). Tõepoolest, „Jehoova katsub südamed läbi” (Õpetussõnad 17:3). Ent mis on see süda, mida Jehoova inimeses uurib? Ning mida me võime teha, et meie süda oleks temale meelepärane?

„Varjul olev südame inimene”

3., 4. Mis mõttes sõna „süda” Piiblis enamasti kasutatakse? Too näiteid.

³ Sõna „süda” esineb Pühakirjas umbes tuhat korda. Enamasti kasutatakse seda piltlikus mõttes. Näiteks käskis Jehoova prohvet Moosest: „Ütle Iisraeli lastele, et nad tooksid mulle tõstelõivu; igaühelt, kes annab heast südamest, võtke minu tõstelõivu.” Need, kes tahtsid tuua tõstelõivu, „tulid tagasi, igaüks, keda süda sundis” (2. Moosese 25:2; 35:21). On selge, et piltliku südame üks külg on motivatsioon – sisemine jõud, mis paneb meid tegutsema. Meie piltlik süda peegeldab ka meie emotsioone ja tundeid, soove ja kiindumusi. Süda võib olla täidetud viha või hirmuga, lõhestatud kurbusest või ülendatud rõõmust (Laul 27:3; 39:4; Johannese 16:22; Roomlastele 9:2). See võib olla ülbe või alandlik, armastav või vihkav (Õpetussõnad 16:5; Matteuse 11:29; 1. Peetruse 1:22).

⁴ Järelikult on „süda” tihtipeale seotud ajendite ja tunnetega, samal ajal kui „meel” viitab peamiselt mõistusele. Selline on Pühakirjas nende sõnade tähendus, kui nad esinevad samas kontekstis (Matteuse 22:37; Filiplastele 4:7). Kuid süda ja meel ei ole üksteisest täiesti lahus. Näiteks innustas Mooses iisraellasi: „Talleta oma südames [või „tuleta oma mõistuses meelde”, UM allmärkus], et Jehoova on Jumal” (5. Moosese 4:39). Kirjatundjatele, kes tema vastu kurje plaane sepitsesid, ütles Jeesus: „Mispärast te mõtlete kurja oma südames?” (Matteuse 9:4). Südamega võivad olla seotud ka ’arusaamine’, „teadmised” ja ’mõtlemine’ (1. Kuningate 3:12; Õpetussõnad 15:14; UM; Markuse 2:6). Piltlik süda võib seega kujutada ka meie mõistust – meie mõtteid ja arusaamist.

 5. Mida kujutab endast piltlik süda?

⁵ Vastavalt ühele teatmeteosele kujutab piltlik süda „üldises mõttes keskset paika, sisemust, ja seega sisemist inimest, mis avaldub kõigis tema mitmesugustes ettevõtmistes, tema soovides, kiindumustes, emotsioonides, ihades, eesmärkides, tema mõtetes, arusaamades, kujutelmades, tema tarkuses, teadmistes, oskustes, tema tõekspidamistes ja arutlustes, tema mälus ja teadvuses”. See iseloomustab seda, millised me oleme oma sisimas, milline on meie „varjul olev südame inimene” (1. Peetruse 3:4). Seda Jehoova näeb ja uuribki. Seepärast võis Taavet palvetada: „Loo mulle, Jumal, puhas süda, ja uuenda mu sees kindel vaim!” (Laul 51:12). Kuidas me võime saada omale puhta südame?

„Võtke südamesse” Jumala Sõna

 6. Kuidas manitses Mooses Iisraeli rahvast, kui see oli laagris Moabi lagendikel?

⁶ Kui Mooses manitses enne Tõotatud Maale jõudmist iisraellasi, kes olid kogunenud Moabi lagendikele, ütles ta: „Võtke südamesse kõik need sõnad, mis ma täna teile kordan, mis te peate andma käsuna oma lastele, et nad teeksid hoolsasti selle käsuõpetuse kõigi sõnade järgi!” (5. Moosese 32:46). Iisraellased pidid ’panema tähele kõiki sõnu’ (Piibli Raamat). Ainult siis, kui nad ise olid täiesti tuttavad Jumala käskudega, võisid nad neid oma järglastele kinnitada (5. Moosese 6:6–8).

 7. Kuidas võtta Jumala Sõna oma südamesse?

⁷ Peamine nõue, mida puhta südame saamiseks tuleb täita, on omandada täpseid teadmisi Jumala tahte ja tema eesmärkide kohta. Neid teadmisi saab vaid ühest allikast, Jumala inspireeritud Sõnast (2. Timoteosele 3:16, 17). Ainuüksi teadmistest aga ei piisa, et meie süda oleks Jehoovale meelepärane. Et teadmised mõjutaksid meie isiksust, peame ’võtma südamesse’ selle, mida õpime (5. Moosese 32:46). Kuidas seda teha? Laulukirjutaja Taavet selgitab: „Ma meenutan muistseid päevi, ma mõtisklen kõiki su tegusid, ma mõlgutan meeles su käte töid!” (Laul 143:5).

 8. Milliseid küsimusi võiksime uurimise ajal vaagida?

⁸ Meiegi peaksime tänumeelselt mõtisklema Jehoova tegude üle. Kui loeme Piiblit või Piiblil põhinevaid väljaandeid, oleks meil vaja vaagida selliseid küsimusi nagu: „Mida see õpetab mulle Jehoova kohta? Millised Jehoova omadused siin ilmnevad? Mida ma saan siit teada selle kohta, mis Jehoovale meeldib ja mis mitte? Millised on tulemused, kui käitume Jehoovale meelepäraselt, võrreldes sellega, kui teeme midagi, mida ta vihkab? Kuidas on see informatsioon seotud sellega, mida ma juba tean?”

 9. Kui väärtuslik on isiklik uurimine ja mõtisklemine?

⁹ Kolmekümne kahe aastane Lisaa jutustab, kuidas ta hakkas hindama eesmärgikindla uurimise ja mõtisklemise väärtust: „Pärast seda, kui mind ristiti aastal 1994, olin tões paar aastat üsna aktiivne. Ma käisin kõigil kristlikel koosolekutel, kuulutasin iga kuu 30–40 tundi, seltsisin kaaskristlastega, siis aga hakkasin eemale triivima. Läksin isegi nii kaugele, et rikkusin Jumala seadust. Ent lõpuks tuli mul mõistus pähe ja ma otsustasin oma elu korda seada. Kui rõõmus ma olen, et Jehoova pani tähele mu kahetsust ja võttis mind uuesti vastu! Ma olen tihti mõtisklenud selle üle, miks ma kõrvale kaldusin. Vastus, milleni ma alati jõuan, on see, et ma jätsin hooletusse eesmärgikindla uurimise ja mõtisklemise. Piibli tõde ei olnud jõudnud mu südamesse. Nüüd ja edaspidi on isiklik uurimine ja mõtisklemine minu elus tähtsal kohal.” Kui omandame teadmisi Jehoova, tema Poja ja tema Sõna kohta, on ülimalt tähtis võtta aega ka sisukaks mõtisklemiseks.

10. Miks on hädavajalik võtta aega isiklikuks uurimiseks ja mõtisklemiseks?

¹⁰ Selles kiires maailmas on tõeliselt raske leida aega uurimiseks ja mõtisklemiseks. Ometigi seisavad kristlased tänapäeval imelise Tõotatud Maa, Jumala õiglase uue maailma lävel (2. Peetruse 3:13). Silmapiiril on sellised hämmastavad sündmused nagu „Suure Baabüloni” hävitamine ja rünnak Jehoova rahva vastu, mille korraldab ’Goog Maagoogi maalt’ (Ilmutuse 17:1, 2, 5, 15–17; Hesekiel 38:1–4, 14–16; 39:2). Eelseisev aeg võib panna katsele meie armastuse Jehoova vastu. Praegu on tähtis osta välja sobivat aega ja võtta kuulda Jumala Sõna! (Efeslastele 5:15, 16, UM.)

’Valmista oma südant Jumala Sõna nõudma’

11. Kuidas võib südant võrrelda pinnasega?

¹¹ Piltlikku südant võib võrrelda pinnasega, kuhu saab istutada tõeseemneid (Matteuse 13:18–23). Üldjuhul tuleb sõnasõnalist pinnast harida, et vili seal hästi kasvaks. Niisamuti tuleb ka südant ette valmistada, et see oleks Jumala Sõnale vastuvõtlikum. Preester Esra „oli oma südant valmistanud Jehoova käsuõpetust nõudma ja täitma” (Esra 7:10). Kuidas meie võime oma südant valmistada?

12. Mis aitab südant uurimiseks valmistada?

¹² Suurepärane viis, kuidas valmistada oma süda Jumala Sõna nõudma ehk seda vastu võtma, on südamesttulev palve. Tõeliste jumalakummardajate kristlikud koosolekud algavad ja lõppevad palvega. Sobiv oleks alustada ka igat isiklikku piibliuurimist siira palvega ja säilitada palvemeelne hoiak kogu uurimise jooksul.

13. Mida peame tegema, et meie süda oleks Jehoovale meelepärane?

¹³ Piltlikku südant tuleb valmistada loobuma eelarvamustest. Jeesuse päevil elanud usujuhid ei olnud valmis seda tegema (Matteuse 13:15). Ent Jeesuse ema Maarja tegi „oma südames” järeldusi, mis põhinesid tõdedel, mida ta oli kuulnud (Luuka 2:19, 51). Temast sai Jeesuse ustav jünger. Lüüdia Tüatiira linnast kuulas Paulust ja „tema südame avas Issand, et ta pani tähele”. Ka tema sai usklikuks (Apostlite teod 16:14, 15). Ärgem olgem kunagi jäigalt kinni oma ideedes ega pidagem kalliks kitsarinnalisi seisukohti. Olgem hoopis valmis mõistma, et „Jumal on tõemeelne, olgugi, et iga inimene on valelik” (Roomlastele 3:4).

14. Kuidas me võime valmistada oma südant kristlikel koosolekutel kuulama?

¹⁴ Eriti tähtis on valmistada oma südant kristlikel koosolekutel kuulama. Miski võib meie tähelepanu räägitavalt kõrvale juhtida. Kõneldavad sõnad võivad meile vähe mõju avaldada, kui oleme süvenenud päeva jooksul toimunusse või mõtleme sellele, mis on meid ootamas homme. Kui tahame kuuldavast kasu saada, peame otsusekindlalt kuulama ja õppima. Millist kasu me küll võime saada, kui oleme teinud kindla otsuse mõista selgitatavaid kirjakohti! (Nehemja 8:5–8, 12.)

15. Kuidas aitab alandlikkus meil olla õpetusele vastuvõtlikumad?

¹⁵ Nii nagu teatavad lisandid võivad teha paremaks sõnasõnalise mulla, nii võib ka meie piltliku südame pinnast rikastada see, kui arendame alandlikkust, isu vaimsete asjade järele, usaldust, jumalakartust ja armastust Jumala vastu. Alandlikkus pehmendab südant ja aitab meil olla õpetusele vastuvõtlikumad. Jehoova ütles Juuda kuningale Joosijale: „Et su süda pehmenes ja sa alandasid ennast Jehoova ees, kui sa kuulsid, mis ma olen rääkinud ... ning nutsid minu ees, siis olen ka mina sind kuulnud” (2. Kuningate 22:19). Joosija süda oli alandlik ja vastuvõtlik. Alandlikkuse tõttu oli Jeesuse „kirjatundmatutel ja õppimatutel” jüngritel võimalik mõista ja rakendada ellu vaimseid tõdesid. Seda ei suutnud aga „targad ja mõistlikud” mehed (Apostlite teod 4:13; Luuka 10:21). Meiegi võiksime ’alandada iseendid oma Jumala ees’, kui püüame muuta oma südame Jehoovale meelepäraseks (Esra 8:21).

16. Miks on vaja pingutada, et arendada isu vaimse toidu järele?

¹⁶ Jeesus ütles: „Õnnelikud on need, kes on teadlikud oma vaimsetest vajadustest” (Matteuse 5:3, UM). Kuigi meid on loodud vaimsete vajadustega, võib selle kurja maailma surve või siis selline iseloomujoon nagu laiskus nüristada meie teadlikkuse selles osas (Matteuse 4:4). Me peame arendama tervemeelset isu vaimse toidu järele. Isegi kui me kohe ei tunne mõnu Piibli lugemisest ja isiklikust uurimisest, võime püsivaks jäädes leida, et teadmised ’hakkavad meeldima me hingele’ ning et hakkame uurimisaega innukalt ootama (Õpetussõnad 2:10, 11).

17. a) Miks on Jehoova väärt seda, et me talle täielikult loodaksime? b) Kuidas me võime arendada usaldust Jumala vastu?

¹⁷ „Looda Jehoova peale kõigest südamest ja ära toetu omaenese mõistusele,” manitses kuningas Saalomon (Õpetussõnad 3:5). Süda, mis loodab Jehoovale, teab, et kõik, mida Ta oma Sõna kaudu palub või käsib teha, on õige (Jesaja 48:17). Jehoova on kindlasti väärt seda, et me talle täielikult loodaksime. Ta on võimeline kõik oma eesmärgid teostama (Jesaja 40:26, 29). Isegi tema nimi tähendab sõna-sõnalt ’tema põhjustab saamist [kellekski, millekski]’. See äratab usaldust tema võime vastu kõik oma lubadused täita. Ta on õige „kõigil oma teedel ja vaga [„lojaalne”, UM] kõigis oma tegudes” (Laul 145:17). Et arendada usaldust tema vastu, on meil muidugi vaja ’maitsta ja vaadata, et Jehoova on hea’. Seda saame teha, kui rakendame ellu Piiblist õpitut ja mõtiskleme kasu üle, mida see endaga kaasa toob (Laul 34:9).

18. Kuidas aitab jumalakartus meil olla vastuvõtlikud Jumala juhatusele?

¹⁸ Viidates veel ühele omadusele, mis teeb meie südame Jumala õpetusele vastuvõtlikuks, ütles Saalomon: „Karda Jehoovat ja tagane kurjast!” (Õpetussõnad 3:7). Jehoova ütles muistse Iisraeli kohta: „Oleks neil ometi niisugune süda, et nad mind kardaksid ja peaksid alati kõiki mu käske, et nende ja nende laste käsi igavesti hästi käiks!” (5. Moosese 5:29). Tõepoolest, need, kes kardavad Jumalat, kuuletuvad talle. Jehoova suudab „võimsasti aidata neid, kes siira südamega hoiavad tema poole”, ning karistada neid, kes talle ei kuuletu (2. Ajaraamat 16:9). Kõiki meie tegusid, mõtteid ja tundeid peaks juhtima aupaklik kartus Jumalale meelepaha valmistada.

Armasta Jehoovat kõigest südamest

19. Millist rolli mängib armastus, kui püüame teha oma südame Jehoova suunamisele vastuvõtlikuks?

¹⁹ Kõigist omadustest kõige rohkem muudab armastus meie südame vastuvõtlikuks Jehoova suunamisele. Süda, mis on täidetud armastusega Jumala vastu, paneb inimese otsima innukalt teadmisi selle kohta, mis Jumalale meeldib ja mis mitte (1. Johannese 5:3). Jeesus ütles: „Armasta Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma meelest” (Matteuse 22:37). Tugevdagem oma armastust Jumala vastu, tehes endale harjumuseks mõtiskleda tema headuse üle, rääkides temaga pidevalt kui lähedase sõbraga ja kõneldes temast innukalt teistele.

20. Kuidas võime saada endale südame, mis on Jehoovale meelepärane?

²⁰ Kokkuvõtteks võib öelda: kui tahame, et meie süda oleks Jehoovale meelepärane, peame laskma Jumala Sõnal mõjutada oma isiksust, varjul olevat südame inimest. Eesmärgikindel Pühakirja uurimine ja tänumeelne mõtisklemine on väga vajalikud. Kõige parem on seda teha valmistatud südamega – südamega, mis on vaba eelarvamustest ja on täidetud omadustega, mis teevad meid õpetusele vastuvõtlikuks. Tõepoolest, Jehoova abiga võime saada endale südame, mis on temale meelepärane. Ent mida me saame ette võtta, et oma südant hoida?

[Allmärkus]

Kuidas sa vastaksid?

• Mis on see piltlik süda, mida Jehoova uurib?

• Kuidas me võime võtta Jumala Sõna oma südamesse?

• Kuidas me peaksime valmistama oma südant nõudma Jumala Sõna?

• Mida sa tahaksid teha, kui oled nüüd seda materjali käsitlenud?

[Pilt lk 17]

Taavet mõtiskles hindavalt vaimsete asjade üle. Kas ka sina teed seda?

[Pildid lk 18]

Valmista oma südant, enne kui alustad Jumala Sõna uurimist