Ta toimis targalt, julgelt ning isetult

1.—3. a) Mis tunne oli Estril oma abikaasa trooni ette ilmuda? b) Kuidas kuningas Estri vastu võttis?

ESTER kõndis aeglaselt kuningatrooni poole, süda rinnus pekslemas. Võib kujutleda, kuidas Susa palee troonisaal jäi haudvaikseks, nii et Ester võis kuulda omaenda kergeid samme ja oma kuninglike rõivaste sahinat. Tema pilku ei suutnud köita ei troonisaali toredus, graatsilised sambad ega rohkete nikerdustega Liibanoni seedripuust lagi. Estri tähelepanu oli koondunud troonil istuvale mehele, kelle kätes oli tema saatus.

² Kuningas silmitses ainiti lähenevat Estrit ning sirutas naise poole oma kuldse valitsuskepi. See lihtne žest tähendas Estrile elu, sest sellega näitas kuningas, et on andestanud talle seadusrikkumise — kuninga ette kutsumata tulemise. Trooni ligi jõudes puudutas Ester tänulikult valitsuskepi otsa (Ester 5:1, 2).

³ Kuningas Ahasverose isiku juures kõneles kõik tema päratust rikkusest ja võimust. Arvatavalt maksis tolle aja Pärsia monarhide kuninglik rõivastus praeguse vääringu järgi sadu miljoneid eurosid. Siiski nägi Ester abikaasa ees seistes tema pilgus soojust. Omal moel mees ikkagi armastas teda. Kuningas ütles: „Mis sul tarvis on, kuninganna Ester, ja mida sa palud? Kui see oleks ka pool kuningriiki, see antakse sulle!” (Ester 5:3).

 4. Millised katsumused Estrit ees ootasid?

⁴ Ester oli juba näidanud üles erakordselt suurt usku ja vaprust — ta oli tulnud kuninga ette päästma oma rahvuskaaslasi vandenõust, mis oli sepitsetud nende hukkamiseks. Seni oli kõik hästi läinud, kuid suuremad katsumused seisid alles ees. Tal tuli veenda kõrki monarhi selles, et kuninga kõige usaldusväärsem nõuandja on alatu inimene, kes on kavalusega meelitanud kuningat Estri rahvast surma mõistma. Kuidas õnnestub Estril kuningat veenda ja mida võime meie sellelt tugeva usuga naiselt õppida?

5., 6. a) Mismoodi järgis Ester nõuannet kirjakohas Koguja 3:1, 7? b) Millest ilmnes Estri tarkus, kui ta oma abikaasaga rääkis?

⁵ Kas Ester oleks pidanud rääkima kuningale probleemist kõigi õukondlaste ees? See oleks kuningat häbistanud ja andnud tema nõunikule Haamanile aega Estri süüdistused vaidlustada. Mida siis Ester tegi? Tark kuningas Saalomon oli sajandeid varem Jumala vaimu mõjutusel kirjutanud: „Igale asjale on määratud aeg, . . . aeg vaikida ja aeg rääkida” (Kog. 3:1, 7). Tõenäoliselt oli Ester õppinud sellelaadseid põhimõtteid oma kasuisalt Mordokailt, kes oli jumalakartlik mees. Igal juhul mõistis Ester, kui tähtis on valida rääkimiseks õige aeg.

⁶ Ester sõnas: „Kui kuningas heaks arvab, siis tulgu kuningas ja Haaman täna peole, mille ma temale olen valmistanud!” (Ester 5:4). Kuningas võttis kutse vastu ja lasi kutsuda Haamani. Kas märkad, kui targalt Ester toimis? Ta ei riivanud abikaasa eneseväärikust ja mõtles selle peale, millal oleks parem aeg temaga oma murest rääkida. (Loe Õpetussõnad 10:19.)

7., 8. Milline oli esimene Estri korraldatud pidusöök ja miks ta viivitas kuningaga oma murest rääkimast?

⁷ Kahtlemata valmistas Ester seda pidusööki põhjalikult ette ning arvestas igas pisimaski asjas kuninga eelistustega. Peol pakuti ka peent veini, et rõõmsat meeleolu luua (Laul 104:15). Ahasveros nautis olemist ja küsis Estrilt taas, mida ta tema heaks teha saab. Kas nüüd oli õige aeg rääkida?

⁸ Ester leidis, et veel mitte. Ta hoopis kutsus kuninga ja Haamani ka järgmiseks päevaks peole (Ester 5:7, 8). Miks ta oma murest rääkimist edasi lükkas? Oli ju kuninga määruse kohaselt kogu Estri rahvale langetatud surmaotsus. Kuna kaalul oli sedavõrd palju, pidi Ester olema kindel, et valib rääkimiseks õige hetke. Seepärast ta ootas, luues nõnda veel ühe võimaluse oma mehele näidata, et peab temast sügavalt lugu.

 9. Miks tasub olla kannatlik ja kuidas me saame selles suhtes Estrit eeskujuks võtta?

⁹ Kannatlikkus on voorus, mida ei kohta just tihti. Kuigi Estri südamel pakitses mure, ootas ta kannatlikult rääkimiseks õiget aega. Ester on meile suurepäraseks eeskujuks, sest eks meiegi näeme aeg-ajalt ülekohut ja tahame, et õiglus jalule seataks. Kui soovime veenda endast kõrgemal positsioonil olevat inimest selles, et mingi probleem vajab lahendust, tasub meil olla Estri kombel kannatlik. Õpetussõnad 25:15 ütleb: „Kannatlikkusega saab veenda valitsejat ja mahe keel murrab luud!” Kui me nagu Ester ootame kannatlikult õiget aega ja räägime lahkelt, võime murda isegi sellise vastuseisu, mis on tugev nagu luu. Kas Estri Jumal Jehoova õnnistas tema kannatlikku ja tarka tegutsemist?

10., 11. Mis rikkus Haamani tuju, kui ta esimeselt peolt lahkus, ning millist nõu andsid ta naine ja sõbrad?

¹⁰ Tänu Estri kannatlikkusele vallandus tähelepanuväärne sündmuste ahel. Haaman lahkus esimeselt peolt ülevas meeleolus, „rõõmsana ja heas tujus”, et kuningas ja kuninganna olid teda niimoodi soosinud. Kui ta aga paleeväravast läbi läks, langes tema pilk juudi mehele Mordokaile, kes keeldus endist viisi tema ees kummardamast. Nagu eelmises peatükis nägime, ei teinud Mordokai seda mitte lugupidamatusest, vaid südametunnistuse pärast, kuna ta tahtis hoida häid suhteid oma Jumala Jehoovaga. Ent „Haaman sai täis tulist viha Mordokai vastu” (Ester 5:9).

¹¹ Haaman jutustas sellest solvangust oma naisele ja sõpradele ning need õhutasid teda püstitama 50-küünrase (22-meetrise) posti, paluma kuningalt luba Mordokai tappa ja tema surnukeha selle külge riputada. Haamanile see mõte meeldis ja ta lasigi otsekohe posti valmis teha (Ester 5:12—14).

12. Miks lasi kuningas meelespeetavate sündmuste raamatut endale ette lugeda ja mida ta sealt teada sai?

¹² Sel ööl oli kuningas Ahasveros rahutu. Piibel räägib, et ta ei saanud und ja et ta käskis tuua meelespeetavate sündmuste raamatu ning seda endale ette lugeda. Seal oli kirjas ka tema vastu sepitsetud mõrvaplaan. Kuningas mäletas seda lugu. Need, kes kavatsesid teda tappa, olid kinni võetud ja hukatud. Mis oli aga saanud vandenõu paljastajast Mordokaist? Ühtäkki täiesti virge, küsis kuningas, millise tasu Mordokai sai. Talle vastati, et ta pole midagi saanud. (Loe Ester 6:1—3.)

13., 14. a) Kuidas hakkasid asjad Haamani jaoks viltu kiskuma? b) Mida Haamani naine ja sõbrad talle ütlesid?

¹³ Kuningas, kelle hingerahu oli häiritud, tahtis teada, kes õukondlastest on kohal ja võiks aidata tal selle vea parandada. Nagu tellitud, seisis õues Haaman. Paistab, et ta oli tulnud tavalisest varem — küllap vist kange kihu pärast saada kuningalt luba Mordokai hukkamiseks. Kuningas aga jõudis Haamanist ette ja küsis temalt, kuidas peaks austama meest, kes on pälvinud kuninga soosingu. Haaman eeldas, et kuningas peab teda silmas. Nii pakkus ta välja suurejoonelise austusavalduse: panna mehele selga kuninglikud riided ning lasta kõrgel ametnikul teda kuninga hobuse seljas Susa linnas ringi sõidutada ja samal ajal teda valju häälega ülistada. Milline pettumus võis küll peegelduda Haamani näol, kui ta kuulis, et kuninga soosik polegi tema, vaid hoopis Mordokai! Ja kes oli see ametnik, kellel kuningas käskis Mordokaid kõigi ees ülistada? Ei keegi muu kui Haaman (Ester 6:4—10).

¹⁴ Vastumeelselt täitis Haaman selle tema jaoks tülgastava ülesande ja ruttas ahastades koju. Tema naine ja sõbrad ütlesid, et selline sündmuste käik ennustab halba ja et ta kaotab võitluse juut Mordokaiga (Ester 6:12, 13).

15. a) Milline hea tulemus oli sellel, et Ester oli kannatlik? b) Miks meil tasub Jehoovat kannatlikult oodata?

¹⁵ Tänu sellele, et Ester oli kannatlik ja ootas veel ühe päeva, enne kui ta kuningale oma palve esitas, jõudis Haaman ise endale augu kaevata. Ja mis puutub kuninga unetusse, kas võis selle taga olla Jehoova? (Õpet. 21:1.) Seega on arusaadav, miks Jumala Sõna ergutab meid olema kannatlikud. (Loe Miika 7:7.) Kui usaldame Jumalat ja ootame, et ta tegutseks, võime tõdeda, et tema lahendused meie probleemidele on kaugelt paremad kui need, mille peale me ise oleksime tulnud.

16., 17. a) Millal saabus Estril aeg rääkida? b) Mis mõttes erines Ester kuninga eelmisest naisest Vastist?

¹⁶ Ester ei söandanud kuninga kannatlikkust rohkem proovile panna, teisel peol ta lihtsalt pidi oma mure ära rääkima. Aga kuidas sellest juttu teha? Kuningas ise andis talle võimaluse, küsides taas, mida ta Estri heaks teha saaks (Ester 7:2). Nüüd oli Estril aeg rääkida.

¹⁷ Võib-olla lausus Ester mõttes Jumalale palve, enne kui ütles: „Kui ma olen sinu silmis armu leidnud, kuningas, ja kui kuningas heaks arvab, siis kingitagu mulle mu palvel mu elu ja vastavalt mu soovile mu rahvas!” (Ester 7:3). Nagu näha, tunnustas Ester kuninga õigust teha seda, mida heaks arvab. Ester erines täielikult eelmisest kuningannast Vastist, kes oli oma meest sihilikult alandanud (Ester 1:10—12). Peale selle ei vihjanud Ester kuidagi, et kuningast oli olnud rumal Haamanit usaldada. Ta vaid palus kuningal kaitsta oma elu.

18. Kuidas andis Ester kuningale probleemist teada?

¹⁸ Niisugune palve kahtlemata liigutas ja hämmastas kuningat. Kes julgeks kippuda kuninganna elu kallale? Ester jätkas: „Meie, mina ja mu rahvas, oleme müüdud hävitamiseks, tapmiseks ja hukkamiseks. Kui meid oleks müüdud orjadeks ja orjatarideks, oleksin ma vaikinud. Aga seda õnnetust ei saa lasta juhtuda, see tooks ju kuningale kahju” (Ester 7:4, UM). Ester rääkis probleemist avameelselt, kuid lisas, et ta ei oleks sõnakestki lausunud, kui nad oleksid üksnes orjusse müüdud. Ent genotsiidist lihtsalt ei saanud ta vaikida, see oleks kuningale liiga kalliks maksma läinud.

19. Mida me võime õppida Estri veenmisoskusest?

¹⁹ Me võime Estrilt veenmisoskuse kohta nii mõndagi õppida. Kui sul tuleb rääkida mõnest tõsisest probleemist, olgu siis lähedase inimese või mõne autoriteetse isikuga, võib sind suuresti aidata see, kui oled kannatlik, lugupidav ja aus (Õpet. 16:21, 23).

20., 21. a) Mil moel paljastas Ester Haamani ja kuidas kuningas sellele reageeris? b) Mida Haaman tegi, kui tema argpükslik salaplaan ilmsiks tuli?

²⁰ Ahasveros nõudis: „Kes see on ja kus see on, kes on julgenud nõnda teha?” Kujutle Estrit osutamas Haamanile ja lausumas: „Vaenlane ja vihamees on see kuri Haaman!” See süüdistus oli nagu välk selgest taevast. Haaman tardus hirmust. Võime kujutleda, kuidas äkiline monarh näost punaseks läks, kui ta mõistis, et tema usaldusmees oli kavalusega meelitanud teda välja andma määrust, mis pidi surma saatma tema armastatud naise. Kuningas tormas palee aeda, et end koguda (Ester 7:5—7).

²¹ Haaman aga, kelle argpükslik salaplaan oli ilmsiks tulnud, laskus kuninganna jalge ette. Kui kuningas aiast naasis ja nägi Haamanit Estri lamamisasemel naist anumas, süüdistas ta raevunult Haamanit, et see püüab kuningannat kuninga enda kojas ära vägistada. Sellega oli Haamanile surmaotsus langetatud. Tema nägu kaeti ja ta viidi minema. Üks õukonnaametnik rääkis kuningale kõrgest postist, mille Haaman oli lasknud Mordokai jaoks püstitada. Seepeale andis Ahasveros käsu Haamani enda surnukeha selle külge riputada (Ester 7:8—10).

22. Kuidas õpetab Estri näide meile seda, et me ei peaks eales heitma meelt, muutuma küüniliseks või kaotama usku?

²² Praeguses ebaõiglust täis maailmas on kerge hakata mõtlema, et õiglus ei pääse kunagi võidule. Kas oled sinagi vahel nii mõelnud? Ester ei heitnud meelt, ei muutunud küüniliseks ega kaotanud usku. Kui saabus õige aeg, seisis ta julgelt õigluse eest ning usaldas ülejäänu Jehoova hoolde. Olgem meie samasugused. Jehoova pole muutunud, ta on seesama, kes Estri päevil. Ta suudab ka praegu juhtida asjade käiku nii, et õelad ja salalikud langevad omaenda kaevatud auku, nagu juhtus Haamaniga. (Loe Laul 7:12—17.)

23. a) Kuidas tasus kuningas Mordokaile ja Estrile? b) Kuidas täitus Jaakobi ennustus, mille ta oli surivoodil Benjamini kohta öelnud? (Vaata kasti „Täitunud prohvetiennustus”.)

²³ Viimaks sai kuningas teada, kes Mordokai tegelikult oli: ta polnud lihtsalt truu alam, kes oli kaitsnud teda mõrva ohvriks langemast, vaid ka Estri kasuisa. Ahasveros tegi Mordokai Haamani asemel kõrgeimaks riigiametnikuks. Haamani koja koos hiigelsuure varandusega andis kuningas Estrile, kes pani selle üle Mordokai (Ester 8:1, 2).

24., 25. a) Miks ei saanud Ester kergendatult hingata, pärast seda kui Haamani salaplaan paljastati? b) Kuidas Ester taas kord oma elu kaalule pani?

²⁴ Kas nüüd, kus Ester ja Mordokai olid väljaspool ohtu, võis kuninganna kergendatult hingata? Ei, sest ta ei mõelnud ainult iseendale. Haamani määrus kõigi juutide tapmiseks oli parasjagu teel impeeriumi igasse nurka. Haaman oli heitnud liisku ehk puuri — mis oli arvatavasti mingi maagiline tava —, otsustamaks, millal oleks parim aeg see verine rünnak teoks teha (Ester 9:24—26). See päev oli alles kuude kaugusel, kuid lähenes kiiresti. Kas genotsiidi saaks veel ära hoida?

²⁵ Isetult pani Ester jälle oma elu kaalule, minnes taas kord ilma kutsumata kuninga ette. Sel korral nuttis ta oma rahva eest ja palus abikaasal see julm määrus tühistada. Kuid Pärsia monarhi nimel välja antud määrusi ei saanud tühistada (Taan. 6:13, 16). Seepärast andis kuningas Estrile ja Mordokaile volituse kehtestada uued määrused. Nii läks teele teine teadaanne, mis lubas juutidel end kaitsta. Käskjalad kappasid ratsudel üle impeeriumi, viies juutidele rõõmusõnumit, mis sütitas paljude südames lootuse (Ester 8:3—16). Võib kujutleda, kuidas juudid selle hiiglasliku impeeriumi aladel end relvastasid ja võitluseks valmistusid, mida nad ilma selle uue määruseta poleks teha saanud. Kuid mis peamine, kas „vägede Jehoova” on oma rahvaga? (1. Saam. 17:45.)

26., 27. a) Kui suur ja täielik oli võit, mille Jehoova oma rahvale vaenlaste üle andis? b) Milline prohvetiennustus täitus, kui Haamani pojad hukati?

²⁶ Kui otsustav päev lõpuks kätte jõudis, oli Jumala rahvas selleks valmis. Isegi paljud Pärsia ametnikud hoidsid juutide poole, kuna fakt, et kuninga parem käsi on nüüd juut Mordokai, oli saanud teatavaks kogu impeeriumis. Jehoova andis oma rahvale suure võidu. Sellega, et vaenlased said täielikult lüüa, kaitses ta oma rahvast kohutava kättemaksu eest (Ester 9:1—6).a

²⁷ Seni, kuni Haamani kümme poega olid elus, polnud Mordokai positsioon Haamani koja üle kindel. Seega tapeti nemadki (Ester 9:7—10). Nõnda täitus üks Piibli prohvetiennustus. Nimelt oli Jumal ette kuulutanud, et amalekid kui tema rahva armutud vaenlased hävitatakse viimseni (5. Moos. 25:17—19). Võimalik, et Haamani kümme poega olidki selle äraneetud rahva viimased esindajad.

28., 29. a) Miks Jehoova tahtis, et Ester ja tema rahvas osaleksid sõjapidamises? b) Mis mõttes on Ester meile võrratu eeskuju?

²⁸ Estri noorust arvestades lasus tema õlul raske koorem — tema osalusel anti välja sõjapidamist ja hukkamist puudutavad kuninglikud määrused. See polnud talle kindlasti kerge. Ent Jehoova tahe oli, et tema rahvas ei häviks. Pidi ju Iisraeli rahva seast tulema tõotatud Messias, kogu inimkonna ainus lootus (1. Moos. 22:18). Kui Messias Jeesus maa peal oli, keelas ta oma järelkäijatel relva kätte võtta ja tänapäeva jumalateenijad järgivad seda käsku (Matt. 26:52).

²⁹ Kuid vaimses mõttes peavad kristlased ometi sõda, sest Saatan püüab jõulisemalt kui eales varem hävitada meie usku Jumal Jehoovasse. (Loe 2. Korintlastele 10:3, 4.) Meil on põhjust Estri võrratu eeskuju eest tänulikud olla. Olgu meil samasugune usk nagu temal: toimigem targalt ja kannatlikult, kui meil on vaja kedagi veenda, olgem julged ning astugem isetult välja Jumala rahva eest.