Miljonid surnud ärkavad taas ellu

MILJONID surnud ärkavad taas ellu — milline südantliigutav lootus! Kas see on realistlik? Mis veenaks sind selles? Et mingit tõotust uskuda, peaksid sa olema kindel, et tõotuse andja just nii soovib ja on võimeline seda täitma. Kes siis tõotab, et miljonid surnud taas ellu ärkavad?

Meie ajaarvamise 31. aasta kevadel kuulutas Jeesus julgesti, et Jehoova Jumal oli andnud talle väe surnuid üles äratada. Jeesus tõotas: „Sest otsekui Isa äratab üles surnuid ja teeb elavaks, nõnda teeb ka Poeg elavaks, keda tahab. Ärge pange seda imeks; sest tuleb tund, mil kõik, kes on haudades [„mälestushaudades”, NW], kuulevad tema [Jeesuse] häält ning tulevad välja.” (Johannese 5:21, 28, 29) Jeesus Kristus tõepoolest tõotas, et miljonid surnud ärkavad jälle ellu maa peale lootuses seal igavesti elada. (Johannese 3:16; 17:3; võrdle Laul 37:29 ja Matteuse 5:5.)a Kuna Jeesus selle tõotuse andis, võib kindlalt oodata, et ta soovib seda täita. Aga kas ta suudab seda täita?

Piibli aruande põhjal polnud ta selle tõotuse andmise hetkeni veel mitte kedagi surnuist üles äratanud. Kuid vaevalt kaks aastat hiljem näitas ta veenvalt, et ta soovib ja ka suudab surnuid üles äratada.

„Laatsarus, tule välja!”

Olukord oli liigutav. Laatsarus oli raskesti haige. Tema kaks õde, Maarja ja Marta, saatsid Jeesusele, kes oli Jordani teisel kaldal, järgmise sõnumi: „Issand, vaata, see, keda sa armastad, on haige!” (Johannese 11:3) Tõepoolest, Jeesus armastas seda peret väga. Ta oli nende kodus Betaanias küllaltki tihti külaliseks olnud. (Luuka 10:38—42; võrdle Luuka 9:58.) Kuid nüüd oli Jeesuse armas sõber väga haige.

Mida lootsid Maarja ja Marta Jeesust tegevat? Nad ei palunud tal Betaaniasse tulla. Kuid nad teadsid, et Jeesus Laatsarust armastas. Ehk sooviks Jeesus haiget sõpra näha? Kahtlemata nad lootsid, et Jeesus parandab ta ime läbi. Oli ju Jeesus oma teenimise selleks perioodiks teinud palju tervendamise imesid, ka vahemaa polnud tema jaoks takistuseks. (Võrdle Matteuse 8:5—13.) Kas ta piirduks oma armsa sõbra puhul vähemaga? Kummaline küll, selle asemel, et kohe Betaaniasse minna, jäi Jeesus veel kaheks päevaks oma asupaika. — Johannese 11:5, 6.

Laatsarus suri mõni aeg pärast sõnumi lähetamist, võib-olla just siis, kui Jeesus sõnumi sai. (Võrdle Johannese 11:3, 6, 17.) Kuid teist sõnumit polnud enam tarvis. Jeesus teadis, millal Laatsarus suri, ja ta soovis asja heaks midagi teha. Rääkides Laatsaruse surmast, ütles ta oma jüngritele: „Laatsarus, meie sõber, magab, aga ma lähen teda unest äratama!” (Johannese 11:11) Jeesus oli juba kaks inimest surnuist üles äratanud, mõlemal juhul üsna varsti pärast nende surma.b Kuid seekord oli olukord teistsugune. Kuni Jeesus Betaaniasse saabus, oli ta armas sõber juba neli päeva surnud. (Johannese 11:17, 39) Kas Jeesus võiks üles äratada kedagi, kes on olnud nii kaua surnud ja kelle keha on juba lagunema hakanud?

Kuulnud, et Jeesus tuleb, jooksis Marta, kes oli energiline naine, talle vastu. (Võrdle Luuka 10:38—42.) Jeesusega kohtumisel ajendas Marta süda teda kohe ütlema: „Issand, kui sa oleksid siin olnud, mu vend ei oleks surnud!” Ta ilmutas usku, öeldes: „Aga nüüdki ma tean, et Jumal sulle annab, mis sa iganes Jumalalt palud!” Liigutatuna ta leinast, kinnitas Jeesus: „Sinu vend tõuseb üles!” Kui Marta tulevasse ülestõusmisse usku ilmutas, ütles Jeesus talle otse: „Mina olen ülestõusmine ja elu; kes minusse usub [„usku üles näitab”, NW], see elab, ehk ta küll sureb!” — Johannese 11:20—25.

Hauakoopa juurde jõudnud, käskis Jeesus sissepääsu ees oleva kivi ära veeretada. Esmalt vaidles Marta vastu: „Issand, ta lehkab juba, sest on juba neljas päev!” Kuid Jeesus kinnitas talle: „Eks ma öelnud sulle: kui sa usuksid, saaksid sa näha Jumala au?” Palvetanud kuuldavalt, käskis ta: „Laatsarus, tule välja!” Jeesuse kutsel tuli Laatsarus välja, kuigi ta oli juba neli päeva surnud! — Johannese 11:38—44.

Kas tõepoolest nii juhtus?

Jutustus Laatsaruse ülesäratamisest esitatakse Johannese evangeeliumis ajaloolise tõsiasjana. Detailid on liiga elavad, et olla ainult allegooria. Kui see jutustus küsitavaks teha, peab küsitavaks tegema kõik Piibli imed, kaasaarvatud ka Jeesus Kristuse ülestõusmise.c Kui eitada Jeesus Kristuse ülestõusmist, tuleb eitada kogu kristlikku usku. — 1. Korintlastele 15:13—15.

Kui sa tegelikult Jumala olemasollu usud, ei peaks sul olema mingeid raskusi näidata üles usku ülestõusmisesse. Toome piltliku näite: inimene võib oma viimase tahte ja testamendi videolindile salvestada ning pärast tema surma võivad sugulased ja sõbrad näha ja kuulda, kui ta selgitab, kuidas tema varandust tuleb kasutada. Sada aastat tagasi ei suudetud taolist asja ettegi kujutada. Tänapäevalgi võib videosalvestuse „ime” ületada nende inimeste arusaamisvõime, kes elavad eraldatud maailma piirkondades. Kui inimesedki suudavad oma seadmetes kasutada Looja poolt antud loodusseadusi, et midagi uuesti näha ja kuulda, kas ei peaks Looja suutma teha palju enamat? Kas pole seega arukas, et Tema, kes elu lõi, suudab inimese surnuist äratada, taastades tema isiksuse ja pannes selle uuestiloodud kehasse?

Laatsaruse elluäratamise ime lisas usku Jeesusesse ja ülestõusmisesse. (Johannese 11:41, 42; 12:9—11, 17—19) Liigutaval kombel näitas see Jehoova ja ta Poja valmisolekut ja soovi teoks teha surnute ülesäratamine.

’Jumal igatseb’

See, kuidas Jeesus Laatsaruse surmale reageeris, toob nähtavale Jumala Poja ühe väga hella omaduse. Sügavad tunded selles olukorras näitavad selgelt ta tugevat soovi äratada üles surnud. Me loeme: „Kui siis Maarja jõudis sinna, kus Jeesus oli, ja teda nägi, heitis ta maha tema jalgade ette ning ütles talle: ’Issand, oleksid sa siin olnud, mu vend ei oleks surnud!’ Kui nüüd Jeesus nägi teda nutvat ja juute, kes temaga olid tulnud, ka nutvat, ärritus ta vaimus ja võpatas. Ja ta ütles: ’Kuhu te olete ta pannud?’ Nad ütlesid temale: ’Issand, tule ja vaata!’ Jeesus nuttis. Siis ütlesid juudid: ’Vaata, kuidas ta teda armastas!’ ” — Johannese 11:32—36.

Jeesuse südamesttulevat kaastunnet näidatakse siin kolme väljendiga: ta „ärritus [„ohkas”, NW]”, „võpatas [„muutus rahutuks”, NW]” ja „nuttis [„oli liigutatud pisarateni”, NW]”. Apostel Johannese poolt kasutatud algkeele sõnad selle liigutava juhtumi edasiandmisel näitavad, kui sügavad olid Jeesuse tunded antud olukorras.

Kreekekeelne sõna, mis on tõlgitud „ohkama”, lähtub verbist embri·maʹo·mai, mis tähendab olla valuliselt või sügavalt liigutatud. Piibliseletaja William Barclay märgib: „Tavalises klassikalises kreeka keeles kasutatakse sõna [em·bri·maʹo·mai] üldiselt hobuse norsatamise kohta. Siin märgib see lihtsalt seda, et Jeesust valdas nii suur tundeliigutus, et tema südamest kerkis tahtmatu ohe.”

„Rahutuks” tõlgitud sõna tuleb kreekakeelsest sõnast ta·rasʹso, mis väljendab ärevust. Thayeri kreeka-inglise Uue Testamendi sõnaraamatu (The New Thayer’s Greek-English Lexicon of the New Testament) järgi tähendab see „põhjustada sisemist rahutust, . . . tuua suurt valu või kurbust”. Väljend „liigutatud pisarateni” tuleneb kreekakeelsest verbist da·krüʹo, mis tähendab „pisaraid valama, vaikselt nutma”. See on vastand Maarja ja kaasasolevate juutide ’nutmisele’, mida mainitakse Johannese 11:33. Seal kasutatud kreekakeelne sõna (mis tuleb sõnast klaiʹo) tähendab kuuldavat või valjuhäälset nutmist.d

Niisiis oli Jeesus sügavalt liigutatud nii oma armsa sõbra Laatsaruse surmast kui ka sellest, et ta nägi Laatsaruse õde nutmas. Jeesuse süda oli niivõrd tulvil kaastunnet, et ta silmad täitusid pisaratega. Tähelepanuvääriv on see, et varem oli Jeesus äratanud surnuist kaks inimest. Sel juhtumil oli tema kindlaks sooviks teha sedasama Laatsarusega. (Johannese 11:11, 23, 25) Hoolimata sellest ta oli „liigutatud pisarateni”. Inimeste elluäratamine ei olnud Jeesusele lihtsalt mingi protseduur. Ta hellad ja sügavad tunded, mis sel puhul ilmnesid, näitasid selgelt, et ta väga ihkab kaotada surma poolt põhjustatud hädad.

Kuna Jeesus on Jehoova Jumala „olemuse kuju”, on meil täiesti õige oodata oma taevaselt Isalt vähemalt sedasama. (Heebrealastele 1:3) Ustav mees Hiiob ütles Jehoova valmisoleku kohta äratada surnuid: „Kui mees sureb, kas ta ärkab jälle ellu? . . . Sa hüüaksid ja ma vastaksin sulle, sa igatseksid oma kätetööd!” (Iiob 14:14, 15) Algkeelne sõna, mis on tõlgitud sõnaga „sa igatseksid”, viitab äärmisele igatsusele ja soovile. (1. Moosese 31:30; Laul 84:3) Kindlasti ootab Jehoova innukalt ülestõusmist.

Kas me tõesti võime uskuda ülestõusmistõotust? Pole kahtlust selles, et Jehoova ja ta Poeg soovivad ja suudavad tõepoolest surnuid üles äratada. Mida see sinu jaoks tähendab? Sa võid loota, et saad tagasi oma surnud armsad omaksed just siin, sellesama maa peal rahuolukorras!

Praegu on see lootus Robertal, keda mainiti eelmises artiklis. Aastaid pärast ema surma aitasid Jehoova tunnistajad tal hoolikalt Piiblit uurida. Ta meenutab: „Nutsin, kui sain teada ülestõusmislootusest. Oli suurepärane kuulda, et ma jälle näen oma ema.” Kui sa südamest igatsed mõnda oma armastatud inimest taas näha, soovid sa kahtlemata saada lisateadmisi sellest hiilgavast lootusest. Selle lootuse paikapidavust käsitletakse selle ajakirja lehekülgedel 18—28 üksikasjalikumalt.

[Allmärkused]

[Pilt lk 5]

See, et Jeesus äratas üles Jairuse tütre, annab aluse uskuda surnute ülesäratamist tulevikus

[Pilt lk 6]

Jeesus oli sügavalt liigutatud Laatsaruse surmast

[Pilt lk 7]

Nende rõõm, kes ülestõusmist pealt näevad, on sama suur nagu Naini lese rõõm siis, kui Jeesus ta poja surnuist üles äratas