Lahke sõna vägi

„Mure mehe südames painutab teda, aga hea [„lahke”, Knox] sõna teeb temale rõõmu!” — Õpetussõnad 12:25.

KA KRISTLASI tabavad raskused. Aeg-ajalt on neil muresid, kuna nad elavad neil „kriitilistel aegadel, millega on raske toime tulla”. — 2. Timoteosele 3:1, NW.

Milliseks õnnistuseks on küll sellisel hädaajal lojaalse sõbra lahked sõnad! „Tõeline sõber armastab igal ajal ja hädas tuleb ilmsiks, kes on vend,” ütleb Piibel. (Õpetussõnad 17:17) Ustavat meest Hiiobit tunti just seesuguse sõbrana. Isegi Eliifas ütles tema kohta: „Su sõnad tõstsid üles komistaja ja sa tegid nõtkuvad põlved tugevaks!” — Iiob 4:4.

Aga kui Hiiob ise vajas julgustust, siis ei lausunud ei Eliifas ega tema kaaslased ühtki lahket sõna. Nad süüdistasid Hiiobit tema raskustes, andes mõista, et see varjab mingit salajast pattu. (Iiob 4:8) The Interpreter’s Bible kommenteerib: „Hiiob vajab just teise inimese südamlikku kaastunnet. Kuid talle saab osaks hoopis terve rida täiesti ’õigeid’ ja laitmatuid religioosseid fraase ning moraalitsevaid banaalsusi.” Hiiob oli Eliifase ja tema kaaslaste kõnet kuuldes sedavõrd endast väljas, et ta hüüatas tahtmatult: „Kui kaua te piinate mu hinge ja jahvatate mind sõnadega?” — Iiob 19:2.

Me ei tohiks mitte kunagi oma kaassulast, kes koos meiega Jumalat teenib, panna oma mõtlematute ja lahkusetute sõnadega ahastusest hüüdma. (Võrdle 5. Moosese 24:15.) Piibli õpetussõna hoiatab: „See, mida sa ütled, võib elu säilitada või selle hävitada; seega pead sa oma sõnade eest vastutust kandma.” — Õpetussõnad 18:21, Today’s English Version.

Tunnustades kõne väge, järgigem apostel Pauluse eeskuju. Kui ta oli Makedoonias, „rääkis [ta] neile . . . tihti julgustusesõnu”. — Apostlite teod 20:2, UT.