„Olgu sul rõõm Jehoovast”

„Olgu sul rõõm Jehoovast; siis ta annab sinule, mida su süda kutsub!” (LAUL 37:4)

1., 2. Kes on tõelise õnne Allikas ja kuidas kuningas Taavet sellele tõsiasjale tähelepanu juhib?

„ÕNNELIKUD on need, kes on teadlikud oma vaimsetest vajadustest, ... õnnelikud on halastajad, ... õnnelikud on rahutegijad.” Need ja veel kuus väljendit õnnelike inimeste kohta on tähelepanuväärseks sissejuhatuseks Jeesuse kuulsale mäejutlusele, mille tähendas üles evangeeliumikirjutaja Matteus (Matteuse 5:3–11, UM). Jeesuse sõnad kinnitavad meile, et õnn pole kättesaamatu.

² Üks vaimulik laul, mille kirjutajaks oli muistse Iisraeli kuningas Taavet, juhib tähelepanu tõelise õnne Allikale Jehoovale. „Olgu sul rõõm Jehoovast,” ütles Taavet, „siis ta annab sinule, mida su süda kutsub!” (Laul 37:4). Aga kuidas võib Jehoova ja tema isiksuse paljude tahkude tundmine olla rõõmuks? Kuidas aitab mõtisklemine selle üle, mida ta oma eesmärgi teostamiseks on teinud ja veel teeb, meil saada, mida „süda kutsub”? Laulu 37 salmide 1–11 hoolikas uurimine vastab neile küsimustele.

„Ära kadesta”

3., 4. Millist nõu annab Taavet, nagu on kirjas Laul 37:1, ja miks on tark seda tänapäeval kuulda võtta?

³ Me elame „rasketel aegadel” ning kurjust on palju. Oleme näinud, kuidas täituvad apostel Pauluse sõnad: „Kurjad inimesed ja petised lähevad ikka pahemaks, eksitades teisi ja eksides” (2. Timoteosele 3:1, 13). Kui kergesti võib küll kurjade inimeste näiline edu ja jõukus meid mõjutada! See võib meie meelerahu häirida ja seega meie vaimset nägemist ähmastada. Pangem tähele, kuidas Laulu 37 avasõnad hoiatavad selle ohu eest: „Ära ärritu kurjadest; ära kadesta neid, kes teevad ülekohut.”

⁴ Iga päev meedia lausa pommitab meid teadetega ülekohtustest tegudest. Ebaausad ärimehed tulevad pettusest puhtalt välja. Kurjategijad kasutavad ära kaitsetuid inimesi. Mõrvareid ei leita või neid ei karistata. Kõik sellised õiguseväänamised võivad tekitada viha ja rikkuda meelerahu. Võime isegi tunda kadedust kurjade inimeste näilise edu pärast. Aga kas ärritumine parandaks olukorda? Kas selliste inimeste näiliste eeliste kadestamine muudaks midagi nende elus? Muidugi mitte. Tegelikult pole mingit põhjust ärrituda. Miks?

 5. Miks võrreldakse kurje inimesi rohuga?

⁵ Laulik vastab: „Sest need niidetakse peagi nagu hein ja nad närtsivad nagu haljas rohi!” (Laul 37:2). Haljas rohi on küll ilus, aga rohulibled närtsivad ja surevad peagi. Nii juhtub ka kurjade inimestega. Nende näiline heaolu ei ole püsiv. Kui nad surevad, pole nende ebaausalt saadud varandusest neile mingit abi. Õiglus seatakse lõpuks jalule. „Patu palk on surm,” kirjutas Paulus (Roomlastele 6:23). Kõik, kes teevad kurja või käituvad muul moel ebaõiglaselt, saavad kätte oma „palga” ja ongi kõik. Milline tulutu eluviis! (Laul 37:35, 36; 49:17, 18.)

 6. Millise õppetunni saame Laulust 37:1, 2?

⁶ Kas siis peaksime laskma kurjade inimeste üürikesel heaolul end häirida? Kahe esimese salmi õppetund Laulust 37L 37:1–2 on ilmselge: ärgu juhtigu nende edu meid kõrvale valitud teelt teenida Jehoovat. Keskendugem hoopis vaimsetele õnnistustele ja eesmärkidele (Õpetussõnad 23:17).

„Looda Jehoova peale ja tee head”

 7. Miks on põhjust loota Jehoovale?

⁷ „Looda Jehoova peale ja tee head,” rõhutab laulukirjutaja (Laul 37:3a). Kui oleme murede või kahtluste küüsis, on meil vaja kindlalt loota Jehoovale. Tema pakub täielikku vaimset turvalisust. Mooses kirjutas, et me võime elada „Kõigekõrgema kaitse all” ja viibida „Kõigeväelise varju all” (Laul 91:1). Kui selles maailmas kasvav seadusetus meid rahutuks teeb, tuleb meil üha enam toetuda Jehoovale. Näiteks, kui vääname jala välja, siis toetume rõõmuga sõbra käsivarrele. Samamoodi vajame Jehoova tuge, kui tahame oma eluteel talle ustavaks jääda (Jesaja 50:10).

 8. Kuidas aitab kristlik teenistus meil mitte kaotada meelerahu kurjade inimeste heakäekäigu pärast?

⁸ Üks abinõu, et meie meelerahu poleks häiritud kurjade inimeste heakäekäigust, on see, kui otsime lambasarnaseid inimesi ja aitame neil saada täpseid teadmisi Jehoova eesmärgist. Kurjuse kasvades on meil vaja keskenduda teiste aitamisele. „Ärge unustage head teha ja osadust pidada [„teistega jagada”, UM],” lausus apostel Paulus, „sest sellised ohvrid on Jumala meele järgi.” Suurim heategu on jagada teistele suurepärast head sõnumit Jumala Kuningriigist. Meie avalik kuulutustöö on tõepoolest „kiitusohver” (Heebrealastele 13:15, 16; Galaatlastele 6:10).

 9. Selgita Taaveti sõnu „ela oma maal”.

⁹ „Ela oma maal ja pea ustavust!” jätkab Taavet (Laul 37:3b). Taaveti ajal tähendas see „maa” Tõotatud Maad, territooriumi, mille Jehoova oli andnud Iisraelile. Saalomoni valitsusajal ulatusid selle piirid põhjas Daanist kuni lõunas asuva Beer-Sebani. See oli Iisraeli rahva elupaik (1. Kuningate 5:5). Tänapäeval, ükskõik kus me ka ei ela, ootame igatsusega aega, mil kogu meie planeedist saab paradiis uues õiglases maailmas. Seni aga elame vaimses turvapaigas (Jesaja 65:13, 14).

10. Mis on tulemus, kui ’peame ustavust’?

¹⁰ Mis on tulemus, kui ’peame ustavust’? Inspireeritud õpetussõna tuletab meelde: „Ustav mees saab suure õnnistuse” (Õpetussõnad 28:20). Kui jätkame ustavalt hea sõnumi kuulutamist seal, kus iganes me elame, ja neile, kellele vähegi saame, toob see kindlasti tasu Jehoovalt. Frank ja tema naine Rose alustasid 40 aastat tagasi pioneerteenistust ühes Põhja-Šotimaa linnas. Need vähesed, kes olid seal varem tõe vastu huvi tundnud, polnud enam huvitatud. See pioneeridest abielupaar ei lasknud end sellest heidutada, vaid hakkas kuulutama ja õpetama, et aidata inimestel Jeesuse jüngriteks saada. Nüüd on selles linnas tubli kogudus. Jehoova on selle abielupaari ustavust tõesti õnnistanud. „Suurim õnnistus on tegelikult see, et oleme ikka tões ja Jehoovale kasulikud,” selgitab Frank tagasihoidlikult. Jah, kui me oleme ustavad, saame rikkalikult õnnistusi ja peame neid kalliks.

„Olgu sul rõõm Jehoovast”

11., 12. a) Kuidas me võime tunda „rõõmu Jehoovast”? b) Millise eesmärgi võiksime seada isiklikus uurimises ja mis on tõenäoliselt selle tulemus?

¹¹ Et võiksime Jehoovaga üha lähedasemaks saada ja ikka tema peale loota, on meil vaja tunda „rõõmu Jehoovast” (Laul 37:4a). Mida on tarvis selleks teha? Selle asemel et tegeleda ainult oma probleemidega, isegi kui need on rasked, pöörame põhitähelepanu Jehoovale. Näiteks tuleb meil võtta aega tema Sõna lugemiseks (Laul 1:1, 2). Kas Piibli lugemine valmistab sulle rõõmu? Kui sinu eesmärgiks on saada rohkem teadmisi Jehoovast, siis kindlasti valmistab. Kas sa võiksid pärast mingi osa lugemist peatuda ja küsida endalt: mida ma võin loetust Jehoova kohta õppida? Piiblit lugedes on kasulik hoida märkmikku või paberit käepärast. Iga kord, kui loetu tähenduse üle mõtisklemiseks peatud, pane kirja fraas, mis meenutas sulle üht Jumala kallitest omadustest. Ühes teises laulus ütles Taavet: „Olgu su meele pärast mu suu kõned ja mu südame mõtlemised sinu ees, Jehoova, mu kalju ja mu lunastaja!” (Laul 19:15). Kui pöörame sel moel Jumala Sõnale hoolsalt tähelepanu, on see „meele pärast” Jehoovale ja toob rõõmu meilegi.

¹² Kuidas uurimisest ja mõtisklemisest rõõmu leida? Võime seada eesmärgiks saada võimalikult palju teadmisi Jehoova ja tema teguviiside kohta. Näiteks raamatutes „Suurim inimene, kes kunagi on elanud” ja „Tule Jehoova ligi”a leidub palju informatsiooni, mille üle tänumeeles mõtiskleda. Taavet kinnitab õiglastele inimestele, et Jehoova omakorda ’annab neile, mida nende süda kutsub’ (Laul 37:4b). Veendununa selles kirjutas ka apostel Johannes: „See on see julge avameelsus, mis meil on tema ees, et kui me midagi palume tema tahtmist mööda, ta kuuleb meid. Ja kui me teame, et ta meid kuuleb kõiges, mida me palume, siis me ka teame, et meil on käes need palved, mis me temalt oleme palunud” (1. Johannese 5:14, 15).

13. Kuidas on Kuningriigi kuulutustöö viimastel aastatel paljudes maades laienenud?

¹³ Meile, kes oleme otsustanud jääda Jumala ees laitmatuks, valmistab suurimat heameelt näha Jehoova suveräänsuse õigeksmõistmist (Õpetussõnad 27:11). Kas meie südamed ei täitu rõõmuga, kui kuuleme, kui suure eduga teevad vennad kuulutustööd maades, kus valitses varem totalitaarne või diktaatorlik kord? Me jälgime suure huviga, milliseid võimalusi veel kuulutustööks avaneb enne praeguse maailmakorra lõppu. Paljud lääneriikides elavad Jehoova teenijad kuulutavad agaralt üliõpilastele, pagulastele ja teistele, kes elavad ajutiselt riikides, kus on usuvabadus. Soovime siiralt, et need inimesed laseksid koju pöördudes tõevalgusel paista ka näiliselt läbitungimatus pimeduses (Matteuse 5:14–16).

„Veereta Jehoova peale oma tee”

14. Mis näitab, et Jehoovale võib loota?

¹⁴ Millist kergendust toob küll teadmine, et me võime lahti saada oma muredest ja kõigest, mis tundub rõhuva koormana! Kuidas? „Veereta Jehoova peale oma tee ja looda tema peale,” sõnas Taavet, „küll ta toimetab kõik hästi!” (Laul 37:5). Meie kogudustest võib leida küllaldaselt tõendeid selle kohta, et Jehoova on usaldusväärne tugi (Laul 55:23). Täisajalised teenijad, nii pioneerid, reisivad ülevaatajad, misjonärid kui ka Peetelis teenivad vabatahtlikud, võivad kõik kinnitada, et Jehoova hoolitsusele tasub loota. Kas sa võiksid rääkida täisajaliste teenijatega, keda sa tunned, ja küsida, kuidas on Jehoova neid aidanud? Kahtlemata kuuled palju kogemusi, mis näitavad, kuidas isegi raskel ajal ei ole Jehoova käsi olnud kunagi lühike. Ta annab alati kõike eluks hädavajalikku (Laul 37:25; Matteuse 6:25–34).

15. Mil viisil särab Jumala rahva õiglus?

¹⁵ Kui usaldame kindlalt Jehoovat ja loodame kõhklemata temale, kogeme, kuidas täituvad lauliku edasised sõnad: „Ta toob esile su õiguse nagu valguse ja su õigluse nagu lõuna selguse!” (Laul 37:6). Sageli luuakse meist Jehoova tunnistajatest vale pilt. Kuid Jehoova avab tõemeelsete inimeste silmad, nii et nad näevad, et meie kuulutustöö ajendiks on armastus Jehoova ja ligimeste vastu. Samas ei jää meie õiglane käitumine varjule, kuigi vastased püüavad sellest vale muljet jätta. Jehoova toetab meid mis tahes vastupanu ja tagakiusamise korral. Selle tulemusena särab Jumala rahva õiglus nagu päike lõunaajal (1. Peetruse 2:12).

„Ole vait ... ja oota”

16., 17. Mida on praegu aeg teha vastavalt Laulule 37:7 ja miks?

¹⁶ Laulukirjutaja sõnab järgmisena: „Ole vait Jehoova ees ja oota teda; ära ärritu sellest, kelle tee õnnestub, ega mehest, kes teeb kavalusi!” (Laul 37:7). Taavet rõhutab vajadust oodata kannatlikult, kuni Jehoova hakkab tegutsema. Kuigi selle maailmakorra lõpp ei ole veel tulnud, pole põhjust hädaldada. Kas pole tõsi, et Jehoova on ilmutanud rohkem halastust ja kannatlikkust, kui me algul arvasime? Kas meiegi võiksime nüüd näidata, et ootame kannatlikult, olles hõivatud hea sõnumi kuulutamisega enne lõppu? (Markuse 13:10.) Praegu on aeg vältida tormakaid tegusid, mis võiksid meilt röövida rõõmu ja vaimse turvalisuse. Praegu on aeg kindlamalt kui kunagi varem vastu seista moraalselt laostavale mõjule, mida avaldab Saatana maailm. Nüüd on aeg jääda moraalselt puhtaks ning mitte kuidagi seada ohtu oma head nime Jehoova ees. Peletagem eemale ebamoraalsed mõtted ja hoidugem sündsusetult käitumast vastassoost ja tegelikult isegi samast soost inimestega (Koloslastele 3:5).

¹⁷ Taavet annab nõu: „Hoidu meelepahast ja hülga viha, ära ärritu; sellest tuleb vaid paha! Sest kurjad hävitatakse; aga kes Jehoovat ootavad, need pärivad maa!” (Laul 37:8, 9). Võime kindlustundega oodata aega – mis on juba väga ligidal –, mil Jehoova hävitab maalt kõlbeliselt rikutud inimesed ja nende tegude tagajärjed.

„Natuke aega”

18., 19. Millist julgustust pakub Laul 37:10?

¹⁸ „Natuke aega, ja õelat ei ole enam; sa vahid tema aset, aga teda pole kuskil!” (Laul 37:10.) Kuidas need sõnad meid küll julgustavad nüüd, kui lähenemas on selle maailmakorra lõpp ja jõudmas haripunkti see hädaderohke aeg, mil inimkond on püüdnud ilma Jehoovata hakkama saada! Kõik inimeste loodud valitsusvormid on haletsusväärselt läbi kukkunud. Nüüd on lähenemas aeg, mil kehtestatakse taas tõeline teokraatia ehk Jumala valitsus, Jehoova Kuningriik, mida juhib Jeesus Kristus. See asub juhtima kogu maailma ja kõrvaldab kõik Jumala Kuningriigi vastased (Taaniel 2:44).

¹⁹ Uues maailmas Jumala Kuningriigi alluvuses ei leiaks isegi otsides ühtegi „õelat”. Igaüks, kes siis Jehoova vastu mässab, kõrvaldatakse kiiresti. Seal ei ole mitte kedagi, kes ründab tema suveräänsust või kes ei alistu tema seatud autoriteedile. Kõigil inimestel on ühesugune soov Jehoovale meeldida. Milline turvalisus sellega küll kaasneb – ei ole lukke, riive ega midagi, mis heidaks varju üleüldisele usaldusele ja õnnele! (Jesaja 65:20; Miika 4:4; 2. Peetruse 3:13.)

20., 21. a) Kes on Laulus 37:11 mainitud „alandlikud” ja kus nad leiavad „suure rahu”? b) Milliseid õnnistusi me kogeme, kui jäljendame Suuremat Taavetit?

²⁰ Siis „alandlikud pärivad maa” (Laul 37:11a). Kes on need „alandlikud”? Sõna, mis on tõlgitud vastega „alandlik”, tuleneb verbist tähendusega „vaevama, alanduma, alandama”. Jah, „alandlikud” on need, kes ootavad tagasihoidlikult, et Jehoova heastaks neile osaks saanud ebaõigluse. Nad „tunnevad rõõmu suurest rahust” (Laul 37:11b). Juba praegu leiame tõelise kristliku koguduse kaudu suure rahu vaimses paradiisis.

²¹ Kuigi hädad pole veel kuhugi kadunud, saame olla üksteisele toeks ja lohutada masendunuid. Selle tulemusena valitseb Jehoova rahva liikmete seas tõeline sisemine rahu. Karjasteks määratud vennad kannavad armastavalt hoolt meie vaimsete ja mõnikord isegi füüsiliste vajaduste eest, aidates meil taluda kannatusi, mida kogeme õigluse pärast (1. Tessalooniklastele 2:7, 11, 12; 1. Peetruse 5:2, 3). Niisugune rahu on väga hinnaline! Meil on ka lootus elada igavesti rahurikkas paradiisis, mis saabub peagi. Seega, jäljendagem Suuremat Taavetit, Kristus Jeesust, keda innukus ajendas teenima Jehoovat ustavalt kuni lõpuni (1. Peetruse 2:21). Seda tehes oleme õnnelikud, kiites meie Jumalat Jehoovat, kellest tunneme ülimat rõõmu.

[Allmärkus]

Kas sa oskad vastata?

• Mida võisime õppida Laulust 37:1, 2?

• Kuidas saame tunda „rõõmu Jehoovast”?

• Mis näitab, et Jehoovale võib loota?

[Pilt lk 9]

Kristlased ei kadesta ülekohtutegijaid

[Pilt lk 10]

„Looda Jehoova peale ja tee head”

[Pilt lk 11]

Olgu sul rõõm õppida Jehoova kohta nii palju kui võimalik

[Pilt lk 12]

„Alandlikud pärivad maa”