Karda Jehoovat, palve Kuuljat
„Sina kuuled palvet, sinu juurde tuleb kõik liha!” — LAUL 65:3, NW.
1. Miks me peaksime oletama, et ka Jehooval on nõuded neile, kes soovivad temale palvega läheneda?
JEHOOVA JUMAL on „igaviku Kuningas”. Ta on ka ’palve Kuulja’, kelle juurde „tuleb kõik liha”. (Ilmutuse 15:3; Laul 65:3, NW) Aga kuidas nad peaksid tema juurde tulema? Näiteks maised kuningad kirjutavad ette isegi riietuse ja käitumisviisi neile, keda lubatakse nende juurde ilmuda. Siis me peaksime kindlasti oletama, et ka Igavesel Kuningal on nõuded, mida peavad täitma need, kes soovivad tulla tema ette anuva palve ja tänuga. — Filiplastele 4:6, 7.
2. Millised palvesse puutuvad küsimused esile kerkivad?
2 Mida nõuab Igaviku Kuningas neilt, kes temale palves lähenevad? Kes võib palvetada ja keda kuuldakse? Ja mida nad võivad paluda?
Igavesele Kuningale lähenemine
3. Milliseid näiteid võib tuua esimeste Jumala teenijate palvetest ja kas nad lähenesid temale vahendaja kaudu?
3 Enne, kui Aadam, kes oli „Jumala poeg”, patustas, oli ta ilmselt igaviku Kuningaga suhtlemises. (Luuka 3:38; 1. Moosese 1:26—28) Kui Aadama poeg Aabel „oma pudulojuste esimesest soost” Jumalale ohvri tõi, siis kahtlemata kaasnesid selle ohvriga alandlik palve ja ülistus. (1. Moosese 4:2—4) Noa, Aabraham, Iisak ja Jaakob ehitasid altareid ja lähenesid oma ohvritega Jehoovale palvemeelselt. (1. Moosese 8:18—22; 12:7, 8; 13:3, 4, 18; 22:9—14; 26:23—25; 33:18—20; 35:1, 3, 7) Saalomoni, Esra ning Jumala poolt inspireeritud laulikute palved näitavad, et iisraellased lähenesid Jumalale ilma vahendajata. — 1. Kuningate 8:22—24; Esra 9:5, 6; Laul 6:2, 3; 43:1; 55:2; 61:2; 72:1; 80:2; 143:1.
4. a) Missugune uus Jumalale palvega lähenemine seati sisse esimesel sajandil? b) Miks on eriti kohane, et palve esitatakse Jeesuse nimel?
4 Meie ajaarvamise esimesel sajandil seati sisse uus palves Jumalale lähenemise viis. See toimus tema Poja Jeesus Kristuse kaudu, kes inimkonda eriliselt armastas. Enne inimeseks saamist teenis Jeesus rõõmuga „meister-töötegijana” ja tundis rõõmu inimlastest. (Õpetussõnad 8:30, 31, NW) Inimesena maa peal olles aitas Jeesus, täis armastust, ebatäiuslikke inimesi vaimselt, tegi terveks haigeid ja äratas üles isegi surnuid. (Matteuse 9:35—38; Luuka 8:1—3, 49—56) Mis üle kõige, Jeesus ’andis oma hinge lunaks paljude eest’. (Matteuse 20:28) Kui kohane on siis küll see, et need, kes lunastushinnast tahavad kasu saada, läheneksid Jumalale tema kaudu, kes inimkonda nii palju armastab! See on nüüd Igavesele Kuningale lähenemiseks ainus tee, sest Jeesus ise ütles: „Ükski ei saa Isa juurde muidu kui minu kaudu,” ja „mida te iganes Isalt palute, seda ta annab teile minu nimel!” (Johannese 14:6; 16:23) Paluda midagi Jeesuse nimel tähendab seda, et me tunnustame teda kui teed palve Kuuljale lähenemiseks.
5. Kuidas Jumal suhtub inimmaailmasse ja mis mõju on sellel palvele?
5 Me peaks eriti hindama armastust, mida Jehoova ilmutas lunastushinna muretsemisega. Jeesus ütles: „Sest nõnda on Jumal maailma [inimkonda] armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub [„usku üles näitab”, NW], ei saaks hukka, vaid et temal oleks igavene elu!” (Johannese 3:16) Jumala armastuse sügavus on hästi väljendatud lauliku sõnades: „Otsekui taevas on maast kõrgel, nõnda on tema heldus võimas nende vastu, kes teda kardavad! Nii kaugel kui ida on läänest, nii kaugele viib ta meist meie üleastumised! Otsekui isa laste peale halastab, nõnda halastab Jehoova nende peale, kes teda kardavad! Sest ta teab, millist tegu me oleme; tal on meeles, et oleme põrm!” (Laul 103:11—14) Kui julgustav on teada, et Jehoova pühendunud tunnistajate palved tõusevad üles armastava Isa ette tema Poja kaudu!
Piiratud eesõigus
6. Millise suhtumisega peab Jehoovale palves lähenema?
6 Inimkuningad ei luba igaühel ette teatamata kuninglikku paleesse siseneda. Kuninga jutule pääsemine on piiratud eesõigus. Nii on ka igaviku Kuningale esitatud palvega. Muidugi võivad need, kes lähenevad temale Jeesus Kristuse kaudu ja kes õigesti hindavad Jumala aulist majesteetlikkust, loota, et neid kuulda võetakse. Igavesele Kuningale peab lähenema aupakliku ja austava suhtumisega. Ja need, kes soovivad, et neid kuulda võetaks, peavad ilmutama „Jehoova kartust”. — Õpetussõnad 1:7.
7. Mis on „Jehoova kartus”?
7 Mis on „Jehoova kartus”? See on sügav aupaklikkus Jumala ees koos terve kartusega temale mitte meeldida. See aukartus tuleneb suurest ja sügavast tänutundest tema armastava lahkuse ja headuse eest. (Laul 106:1, NW) See hõlmab tema tunnustamist igaviku Kuningana, kellel on õigus ja võim karistada isegi surmaga igaüht, kes temale ei kuuletu. Inimesed, kes ilmutavad Jehoova kartust, võivad teda paluda lootuses, et ta neid kuuleb.
8. Miks Jumal võtab kuulda nende palveid, kes teda kardavad?
8 Loomulikult ei vasta Jumal nende inimeste palvetele, kes on õelad, ustavusetud ja iseendi meelest õiged. (Õpetussõnad 15:29; Jesaja 1:15; Luuka 18:9—14) Aga neid, kes Jehoovat kardavad, võetakse kuulda, sest nad peavad kinni tema õigetest normidest. Kuid nad on teinud veel rohkem. Need, kes kardavad Jehoovat, on palves pühendunud Jumalale ja sümboliseerinud seda veeristimisega. Niiviisi on neil palvetamiseks piiramatu eesõigus.
9, 10. Kas ristimata inimesed võivad paluda lootuses, et neid kuuldakse?
9 Kui inimene soovib, et Jumal teda kuuleks, siis peab ta väljendama oma palvemeelseid tundeid, mis on kooskõlas Jumala tahtega. Jah, ta peab olema siiras, kuid nõutakse veel enamat. „Ilma usuta on võimatu olla [Jumalale] meelepärane,” kirjutas apostel Paulus, „sest kes Jumala juurde tuleb, peab uskuma, et tema on olemas ja et ta annab palga neile, kes teda otsivad [„pidevalt ja tõsimeelselt otsivad”, NW].” (Heebrealastele 11:6) Kas võib siis ristimata inimesi julgustada palvetama lootusega, et neid kuuldakse?
10 Kuningas Saalomon oli teadlik, et palve on piiratud eesõigus, ja ta palus, et Jehoova kuuleks ainult neid võõramaalasi, kes palvetasid Jumala templi poole Jeruusalemas. (1. Kuningate 8:41—43) Sajandeid hiljem mittejuudi võõramaalane Korneelius „palus alati Jumalat” nagu vaga mees. Kui Korneelius oli saanud täpsed teadmised, siis ta pühendus Jumalale, kes andis temale püha vaimu. Seejärel ristiti Korneelius ja teised mittejuudid. (Apostlite teod 10:1—44) Tänapäeval võib igaüht, kes teeb edusamme pühendumise suunas, ergutada palvetama. Aga selle kohta, kes siiralt ei uuri Pühakirja ega tunne palve kohta kehtivaid Jumala nõudeid ja ei ole veel ilmutanud Jumalale meelepärast hoiakut, ei saa öelda, et ta Jehoovat kardab, teda usub või teda pidevalt ja tõsimeelselt otsib. Selline inimene ei saa esitada Jumalale vastuvõetavaid palveid.
11. Mis on juhtunud mõningatega, kes olid pühendumise suunas edusamme teinud, ja mida nad peaks endilt küsima?
11 Mõningad, kes olid pühendumisele viival teel juba edusamme teinud, võivad hiljem tagasi tõmbuda. Kui neil ei ole südames Jumala vastu küllaldast armastust, et temale piiramatult pühenduda, siis nad peaks endilt küsima, kas neil on veel alles imepärane eesõigus palveteks. Ilmselt neil seda ei ole, sest need, kes Jumalale lähenevad, peavad pidevalt ja tõsimeelselt otsima nii teda kui ka õiglust ja alandlikkust. (Sefanja 2:3) Igaüks, kes tõsiselt kardab Jehoovat, on usklik, kes pühendub Jumalale ja sümboliseerib seda ristimisega. (Apostlite teod 8:13; 18:8) Ja ainult ristitud usklikel on piiramatu eesõigus läheneda palves Igavesele Kuningale.
„Palvetage püha vaimu abil”
12. Millal võib ütelda, et inimene „palvetab püha vaimu abil”?
12 Kui inimene on Jumalale pühendunud ja seda ristimisega sümboliseerinud, siis võib ta ’palvetada püha vaimu abil’. Selle kohta kirjutas Juuda: „Aga teie, armsad, rajage endid oma pühimale usule ja palvetage Pühas Vaimus [„püha vaimu abil”, NW], ja hoidke endid Jumala armastuses ja oodake meie Issanda Jeesuse Kristuse halastust igaveseks eluks.” (Juuda 20, 21) Inimene palvetab püha vaimu abil siis, kui ta palub Jumala vaimu või aktiivse jõu mõju all ja kooskõlas Tema Sõnas öelduga. Pühakiri, mis on kirjutatud Jehoova vaimust inspireeritult, näitab meile, kuidas palvetada ja mida me peaks paluma. Näiteks, me võime kindlasti paluda, et Jumal annaks meile oma püha vaimu. (Luuka 11:13) Kui me palvetame püha vaimu abil, siis meie palved ilmutavad sellist südameseisundit, mida Jehoova armastab.
13. Millest me püha vaimu abil palvetades hoidume ja millist Jeesuse nõuannet me seega ellu rakendame?
13 Püha vaimu abil palvetades ei ole meie palved täis ülespuhutud sõnu. Nad ei koosne kindlakskujunenud sõnastusest, mida mehhaaniliselt korratakse. Ei, nad ei sisalda tegelikult mõttetuid kiituspalvusi ega ebasiiraid ülistusväljendusi. Sedaliiki palveid on täis kogu ristiusumaailm ja teised Suure Babüloni, valereligiooni maailmavõimu osad. Aga tõelised kristlased panevad tähele Jeesuse nõuannet: „Kui te palvetate, siis ärge olge nagu silmakirjatsejad; sest need armastavad palvetada kogudusekodades ja tänavate nurkadel, et nad paistaksid inimestele silma . . . Aga kui te palvetate, siis ärge palju lobisege [„mõttetult korrake”, Byington], nõnda nagu paganad, sest nad arvavad [vääralt], et neid kuuldakse nende paljude sõnade tõttu. Ärge siis saage nende sarnaseks.” — Matteuse 6:5—8.
14. Missuguseid mõistlikke sõnu on mõningad palve kohta öelnud?
14 Peale Jeesuse ja nende, kes Piibli kirjutasid, on ka teised väljendanud palve kohta mõistvaid sõnu. Näiteks inglise kirjanik John Bunyan (1628—1688) ütles: „Palve on siiras, mõistlik, südamlik hinge väljavalamine Jumalale Kristuse kaudu püha vaimu väe ja abiga, palumine nende asjade eest, mida Jumal on tõotanud.” Puritaanlik vaimulik Thomas Brooks (1608—1680) täheldas: „Jumal ei vaata meie palvetele retoorilisest seisukohast, see tähendab, kui elegantsed nad võivad olla; ega geomeetrilisest seisukohast, kui pikad nad on; ega vaata nende arvule, kui palju neid on; ei nende loogikale, kui kavakindlad nad võivad olla; vaid ta vaatab nende siirusele.” Neile kommentaaridele võib lisada Bunyani märkuse: „On parem, kui palves on süda sõnadeta kui sõnad südameta.” Aga kui me oleme siirad ja vastame Jumala nõuetele, kuidas me võime siis kindlad olla, et igaviku Kuningas meie palveid kuuleb?
Mitte kunagi tagasi lükatud
15. Mida Jeesuse sõnad Luuka 11:5—8 kokkuvõttes väljendavad?
15 Jumal Jehoova ei jäta oma pühendunud sulaste palveid kunagi tähele panemata. See sai selgitatud Jeesuse südantsoojendavate sõnadega, kui tema jüngrid palve kohta temalt juhiseid küsisid. Ta ütles muuseas: „Kellel teie seast on sõber ja ta läheks südaöösel ta juurde ja ütleks temale: sõber, laena mulle kolm leiba, sest mu sõber on teelt tulnud mu juurde ja mul ei ole, mida talle ette paneksin! Kas tema peaks toast vastama ning ütlema: ära tee mulle tüli, uks on juba lukus ja mu lapsukesed on minuga voodis; ma ei või üles tõusta sulle andma!? Ma ütlen teile, kui ta üles ei tõuseks ja talle ei annaks, sellepärast et ta on tema sõber, siis tõuseks ta ometi üles tema pealekäimise pärast ning annaks talle, niipalju kui talle vaja.” (Luuka 11:1, 5—8) Mis oli selle tähendamissõna tuum?
16. Mida Jeesus tahab, et me palve suhtes teeksime?
16 Jeesus kindlasti ei mõtelnud, et Jehoova ei ole valmis meid aitama. Pigem tahab Kristus, et me kindlalt usaldaks Jumalat ja armastaks teda küllaldaselt, nii et me ei lakkaks teda palumast. Seepärast Jeesus jätkas: „Mina ütlen teile: paluge [„pidevalt”, NW], siis antakse teile; otsige [„pidevalt”, NW], siis te leiate; koputage [„pidevalt”, NW], siis avatakse teile. Sest igaüks, kes palub, see saab, ja kes otsib, see leiab, ja kes koputab, sellele avatakse.” (Luuka 11:9, 10) Me peaks kindlasti pidevalt palvetama, kui meid taga kiusatakse, kui me mingi sügavasti juurdunud isikliku nõrkuse pärast rusutud oleme või kui meil on mõni teine katse. Jehoova on alati valmis oma ustavaid sulaseid aitama. Ta ei ütle meile mitte kunagi: „Ära tee mulle tüli.”
17, 18. a) Kuidas Jeesus meid julgustas, et me paluksime püha vaimu, ja mis tema sõnade jõudu suurendab? b) Kuidas Jeesus maise isa tegevust Jumala tegudega võrdles?
17 Selleks, et nautida Jumalaga lähedast vahekorda, me vajame tema püha vaimu ehk aktiivset jõudu. Seepärast Jeesus jätkas: „Ent missugune isa on teie seas, kellelt poeg palub kala, et ta annaks sellele kala asemel mao? Või kui ta palub muna, ta annaks talle skorpioni? Kui nüüd teie, kes olete kurjad, märkate anda häid ande oma lastele, kui palju enam Isa taevast annab Püha Vaimu neile, kes teda paluvad.” (Luuka 11:11—13) Matteuse 7:9—11 räägib sellest, et isa, kellelt leiba palutakse, ei anna selle asemel kivi. Jeesuse sõnadel on veel rohkem kaalu, kui me mõistame, et vanal ajal oli Piiblis kirjeldatud maades leival lapiku ja ümmarguse kivi suurus ja kuju. Mõned maoliigid sarnanesid teatud kaladega ja on olemas üks väike valge skorpion, mis on mõnevõrra muna sarnane. Aga milline isa annaks oma lapsele, kui see leiba, kala või muna palub, kivi, mao või skorpioni?
18 Järgnevalt võrdles Jeesus maise isa käitumist sellega, kuidas Jumal suhtub Tema kummardajatest koosneva perekonna liikmetesse. Kui meie, kes me päritud patususe pärast rohkem või vähem kurjad oleme, oma lastele häid ande anname, kui palju enam me peaks siis ootama, et meie taevane Isa annaks oma suurepärast püha vaimu andi oma lojaalsetele sulastele, kes seda alandlikult paluvad!
19. a) Mida lasevad mõista Jeesuse sõnad Luuka 11:11—13 ja Matteuse 7:9—11? b) Kuidas me vaatame oma katsetele, kui meid juhib püha vaim?
19 Jeesuse sõnad lasevad mõista, et me peaksime paluma Jumalalt rohkem Tema püha vaimu. Kui see meid juhib, siis me ei ’nurise ega ole oma osaga elus rahulolematud’ ning ei vaata katsetele ja pettumustele kui sellele, mis meile tegelikult kahju teeb. (Juuda 16, NW) On ju õige, et „inimesel, naisest sündinul, on lühikesed elupäevad ja palju tüli”, ja paljud ei ole elanud nii kaua, et nad oleksid näinud oma probleemide või südamevalu lõppu. (Iiob 14:1) Aga ärgem kunagi vaadakem oma katsetele nagu kividele, madudele ja skorpionidele, mida oleks meile mingil viisil andnud palve Kuulja. Tema on armastuse kehastus ja ta ei kiusa kedagi kurjaga. Pigem annab ta meile igat ’head andi ja täiuslikku annetust’. Lõppkokkuvõttes teeb ta kõik asjad õigesti kõigile, kes teda armastavad ja kardavad. (Jakoobuse 1:12—17; 1. Johannese 4:8) Need, kes on aastaid käinud tões, teavad oma kogemustest, et mõned nende kõige raskemad katsed on palve ja usu abil neile kasuks tulnud ning on kasvatanud nende elus Jumala vaimu vilju. (3. Johannese 4) Ja kuidas me oleksimegi võinud paremini õppida oma sõltuvust taevasest Isast ja saada abi, et arendada vaimu vilju, nagu armastus, rõõm, rahu, pikkmeel, lahkus, headus, usk, tasadus ja enesevalitsemine? — Galaatlastele 5:22, 23, NW.
20. Millist mõju peaks avaldama meile Jeesuse sõnad, mis on kirja pandud Luuka 11:5—13?
20 Luuka 11:5—13 üleskirjutatud Jeesuse sõnad annavad meile õnnistusrikka kinnituse Jehoova armastusest ja hellast hoolitsusest. See peaks täitma meie südamed kõige sügavama tänutunde ja armastusega. See peaks tugevdama meie usku ja suurendama meie soovi tulla sageli Igavese Kuninga jalajäri ette ja viibida tema armastavas läheduses. Pealegi kinnitavad Jeesuse sõnad, et meid ei lükata ära ega saadeta tühjalt tagasi. Meie taevasel Isal on väga hea meel, kui me oma koormad tema peale heidame. (Laul 55:23; 121:1—3) Ja kui me tema ustavate, pühendunud sulastena palume temalt püha vaimu, siis ta annab seda meile rikkalikult. Ta on meie armastav Jumal ja me võime tänulikult uskuda, et ta on meie palvete Kuulja.
Kas sul on meeles?
◻ Kelle kaudu me peame palves Jumala poole pöörduma ja miks?
◻ Kuidas palve on piiratud eesõigus?
◻ Mida tähendab ’püha vaimu abil palvetamine’?
◻ Kuidas sa Pühakirja alusel tõestad, et ustavate ja ristitud Jehoova tunnistajate palveid kuuldakse?
[Pildid lk 14]
Nagu maised isad oma lastele häid ande annavad, nii annab ka Jehoova püha vaimu neile, kes seda temalt paluvad