Kas sa igatsed teenida veelgi rohkem?

„OLIN Jehoova peale pahane,” ütleb Laura. „Ma palvetasin ja palvetasin, et ta aitaks meil lahendada rahalised raskused, nii et võiksin jätkata pioneerteenistust — kuid tulemusteta. Pidin lõpuks pioneeride ridadest lahkuma. Pean ka möönma, et olin kade nende peale, kes võisid jätkata.”

Mõtle ka Michaeli peale, kes on Jehoova tunnistajate koguduses teenistusabiline. Ta püüdis saavutada ülevaataja ametit (1. Timoteosele 3:1). Kui aastad möödusid ja tema igatsus ei täitunud, tundis ta nii suurt kibestumust, et ei tahtnudki enam seda eesõigust saada. „Ma lihtsalt ei tahtnud seda pettumusvalu rohkem tunda,” ütleb ta.

Kas ka sina oled midagi taolist kogenud? Kas sa oled pidanud loobuma mõnest hinnalisest teokraatlikust eesõigusest? Näiteks, kas sul on tulnud lõpetada pioneeri ehk täisajalise Kuningriigi kuulutajana teenimine? Või igatsed sa mõningate koguduse kohustuste järele, mis on usaldatud teistele? Võid isegi väga soovida teenida Beetelis või misjonärina, kuid sinu olukorrad ei võimalda seda.

„Pikk ootus teeb südame haigeks,” teatab Õpetussõnade raamat (Õpetussõnad 13:12). Nii võib juhtuda eriti siis, kui teised saavad just selle eesõiguse, mida sina lootsid endale saada. Kas Jumala Sõna annab sügavat tarkust, lohutust ja lootust inimesele, kes tunneb sellist pettumust? Jah, annab. Tegelikult väljendab Laul 84 seda, mida tundis üks Jehoova sulane, kellel samuti ei täitunud Jehoova teenistuses kõik soovid.

Hindav leviit

Laulu 84 koostasid Korahi pojad, leviidid, kes teenisid Jehoova templis ja hindasid väga oma teenistuseesõigusi. „Kui armsad on sinu hooned, Jehoova Sebaot!” hüüdis neist üks. „Jehoova õuesid igatseb ja ihaldab mu hing; mu süda ja mu ihu hüüavad rõõmsasti elava Jumala poole!” (Laul 84:2, 3).

Sellel leviidil oli nii suur igatsus teenida Jehoova templis, et isegi tavaline Jeruusalemma viiva tee äärne maastik näis talle kütkestavana. „Nutu [„baakapuude”, UT] orust läbi käies,” ütleb ta, „teevad nad selle allikate maaks” (Laul 84:7). Jah, see tavaliselt kuiv piirkond oli tema jaoks nagu veerikas maa.

Kuna laulik oli leviit, kes polnud preester, võis ta templis teenida vaid nädal aega iga poole aasta tagant (1. Ajaraamat 24:1—19; 2. Ajaraamat 23:8; Luuka 1:5, 8, 9). Ülejäänud aja veetis ta oma kodus, ühes leviitidele määratud linnas. Seepärast ta laulis: „Lind on ju enesele aseme ja pääsuke enesele pesa leidnud, kuhu ta paneb oma pojad: sinu altarid, Jehoova Sebaot, mu kuningas ja mu Jumal!” (Laul 84:4). Kui õnnelik oleks olnud see leviit, kui tal oleks sarnaselt nende lindudega templis palju püsivam asukoht olnud!

Leviidil olnuks kerge anda maad kibestumusele, kuna ta ei saanud templis sagedamini teenida. Siiski oli ta rõõmus, et võis niigi palju teenida, ning kindlasti mõistis ta, et kogu südamest tulev andumus Jehoovale on pingutusi väärt. Mis aitas sellel ustaval leviidil oma teenistuseesõigustega rahul olla?

Õpi olema rahul

„Üks päev sinu õuedes on parem kui muid tuhat,” ütleb see leviit. „Ma seisan pigemini läve juures oma Jumala kojas kui viibin õelate majades!” (Laul 84:11). Ta mõistis, et isegi üks päev Jehoova kojas on hindamatu eesõigus. Ning leviit sai templis teenida kaugelt rohkem kui vaid ühe päeva. Rahulolu oma eesõigustega pani teda rõõmust laulma.

Kuidas on lood meiega? Kas peame meile osaks saanud õnnistusi meeles või kaldume unustama seda, mis meil Jehoova teenistuses juba on? Jehoova on usaldanud oma rahva liikmetele väga palju eesõigusi ja kohustusi, kuna nad on temale andunud. Need hõlmavad ülevaataja, karjataja, õpetaja vastutusrikkaid kohustusi ja mitmesuguseid täisajalise teenistuse vorme. Kuid need sisaldavad ka teisi hinnalisi asju, mis on seotud Jehoova kummardamisega.

Mõtle näiteks kristlikule teenistusele. Apostel Paulus võrdleb meie eesõigust kuulutada head sõnumit „aardega saviriistades” (2. Korintlastele 4:7). Kas sina pead seda teenistust hindamatuks aardeks? Jeesus Kristus, kes oli Kuningriigi kuulutamise töö esirinnas, pidas seda hindamatuks aardeks, andes meile sellega eeskuju (Matteuse 4:17). „Et meil on niisugune amet .., siis me ei lähe araks,” ütles Paulus (2. Korintlastele 4:1).

Ka kristlikud koosolekud on püha korraldus, millesse ei tohiks ükskõikselt suhtuda. Koosolekutel saame eluliselt tähtsaid juhendeid ning rõõmu vajalikust kaaslusest. Koosolekutel võime ka avalikult väljendada oma usku ja lootust, tehes korrapäraselt kommentaare ning osaledes programmis ka muul moel (Heebrealastele 10:23—25). Meie koosolekud on tõesti korraldus, mida tuleb pidada hinnaliseks!

Michael, keda mainiti varem, pidas neid õnnistusi väga väärtuslikuks ja hindas neid sügavalt. Kuid pettumustunne, mis tulenes sellest, et ta ei saanud teenida kogudusevanemana, kahandas mõningaks ajaks tema hindamist nende õnnistuste vastu. Kuid keskendades uuesti oma tähelepanu õnnistustele, sai ta tagasi tasakaalu ning ootas kannatlikult Jehoovat.

Selle asemel et olla rahulolematu mõne eesõiguse puudumise pärast, teeme hästi, kui vaatame sarnaselt laulikuga uuesti läbi viisid, kuidas Jehoova meid õnnistab.a Kui meil ei õnnestu näha palju, peame vaatama uuesti, paludes Jehoovat, et ta avaks meie silmad nägema eesõigusi ja viise, kuidas ta meid õnnistab ning oma kiituseks kasutab (Õpetussõnad 10:22).

Tähtis on mõista ka seda, et eriliste eesõiguste, nagu näiteks ülevaatajaameti puhul tuleb täita ka erilisi nõudeid (1. Timoteosele 3:1—7; Tiitusele 1:5—9). Seega peame end läbi uurima, et näha neid valdkondi, milles on vaja paraneda, ning teha siis paranemiseks tõsiseid pingutusi (1. Timoteosele 4:12—15).

Ära heida meelt

Kui me ei saa mõnda teenistuseesõigust, ei peaks me järeldama, et Jehoova armastab rohkem neid, kellel on need eesõigused, ja et ta ei taha meile head teha. Kindlasti ei peaks me kadedusest ajendatuna eeldama, et teised on ärateenimatult saanud oma eesõigused inimeste soosingu tõttu, mitte aga teokraatliku määramise kaudu. Selliste mõtete mõlgutamine võib viia kadeduse, võistlemise või isegi kõigele käega löömiseni (1. Korintlastele 3:3; Jakoobuse 3:14—16).

Laura, keda mainiti alguses, ei andnud alla. Lõpuks hakkas ta oma viha- ja kadedustunde vastu võitlema. Laura palus korduvalt, et Jumal aitaks tal üle saada negatiivsest suhtumisest sellesse, et ta ei saa pioneer olla. Samuti otsis ta abi võimekatelt meestelt koguduses ning sai taas kinnitust Jumala armastusest. „Jehoova andis mulle meelerahu,” ütles ta. „Kuigi me ei saa praegu abikaasaga pioneerid olla, peame kalliks seda aega, mil olime pioneerid, ning ammutame jõudu tolle aja kogemustest. Aitame ka oma täiskasvanud poega pioneeritöös.” Tundes rahulolu, suudab Laura nüüd ’olla rõõmus rõõmsatega’, nendega, kes on pioneerteenistuses (Roomlastele 12:15).

Püstita eesmärke, mida on võimalik saavutada

Oma praeguste teenistuseesõigustega rahul olemine ei tähenda seda, et me ei püstita enam endale uusi teokraatlikke eesmärke. Arutledes taevase ülestõusmise üle, rääkis Paulus, et ta ’sirutub sinnapoole, mis on ees’. Samuti ütles ta: „Kuhu oleme jõudnud, sealt käigem sama teed!” (Filiplastele 3:13—16). Teokraatlikud eesmärgid võivad aidata meil ettepoole sirutuda. Kuid tähtis on see, et meie eesmärgid oleksid realistlikud.

Realistlikud eesmärgid on mõistlikud ja neid on võimalik saavutada (Filiplastele 4:5, UM). See aga ei tähenda seda, et eesmärk, mille saavutamiseks tuleb aastaid ränka tööd teha, oleks ebarealistlik. Sellise pikaajalise eesmärgi võib saavutada järk-järgult, seades mitmeid vahepealseid eesmärke ehk samme. Need võivad olla vaimse edenemise verstapostideks. Iga sammu edukas sooritamine annab pettumustunde asemel rahulolutunde kogu teeks.

Säilita tasakaal

Siiski on tähtis aru saada, et mõningad eesõigused võivad olla meie olukordade ja piirangute tõttu saavutamatud. Selliste eesmärkide püstitamine viib ainult pettumustunde ning frustratsioonini. Need eesmärgid tuleks vähemalt mõneks ajaks kõrvale heita. Seda pole raske teha, kui palume jumalikku rahulolu ning teeme Jehoova tahte täitmise oma peamiseks mureks. Kui püüame saada eesõigusi, on tähtsaim Jehoova au, mitte meie isiklike saavutuste tunnustamine (Laul 16:5, 6; Matteuse 6:33). Piibel ütleb meile kohaselt: „Veereta oma tööd Jehoova peale, siis su kavatsused lähevad korda!” (Õpetussõnad 16:3).

Vaadeldes 84. Laulu, võime näha, et laulik ilmutas teenistuseesõigustesse sellist suhtumist ning Jehoova õnnistas teda rikkalikult. Pealegi toob see laul Jehoova rahvale kasu meie päevini.

Kui sa loodad palvemeelselt Jehoova peale, võid sa oma igatsuse lisaeesõiguste järele tasakaalustada rahuloluga, mida sa tunned olemasolevatest eesõigustest. Ära lase kunagi soovil teha rohkem röövida sinult hindamist selle vastu, mis sul praegu on, ja rõõmu teenida Jehoovat igavesti. Looda Jehoova peale, sest see toob õnne, nagu on näha leviidi sõnadest: „Jehoova Sebaot, õnnis on inimene, kes sinu peale loodab!” (Laul 84:13).

[Allmärkus]

[Kast lk 11]

Eesmärgid, mida võiksime endale seada

Lugeda Piiblit iga päev (Joosua 1:8; Matteuse 4:4).

Parandada Pühakirja abil oma tajumisvõimet (Heebrealastele 5:14).

Arendada Jumalaga lähedasemaid suhteid (Laul 73:28).

Arendada igat vaimu vilja (Galaatlastele 5:22, 23).

Parandada oma palvete kvaliteeti (Filiplastele 4:6, 7).

Saada kuulutus- ja õpetustöös efektiivsemaks (1. Timoteosele 4:15, 16).

Lugeda läbi iga „Vahitorni” ja „Ärgake!” number ning nende üle mõtiskleda (Laul 49:4).

[Pildid lk 9]

Püstitades isiklikke eesmärke, pane Jumala tahte täitmine esikohale