Jehoova on meile eluasemeks

1., 2. Kellena on jumalateenijad selles maailmas end tundnud ja milline kodu neil on?

KAS sa tunned end praeguses maailmas koduselt? Kui mitte, siis pole sa ainus. Läbi aegade on need, kes on tõeliselt armastanud Jehoovat, tundnud end selles maailmas nagu võõrad või võõramaalased. Näiteks ustavad jumalateenijad, kes rändasid Kaananimaal ühest laagrikohast teise, „tunnistasid avalikult, et nad on võõrad ja ajutised elanikud sellel maal” (Heebr. 11:13).

² Samamoodi peavad Kristuse võitud järelkäijad, kelle „kodakondsus on taevas”, end praeguses maailmas „võõramaalasteks ja ajutisteks elanikeks” (Filipl. 3:20; 1. Peetr. 2:11). Ka Kristuse „teised lambad” „ei kuulu maailma”, nii nagu Jeesuski ei kuulunud maailma (Joh. 10:16; 17:16). Ent see ei tähenda, et Jumala rahvas on ilma koduta. Vastupidi, meil on kõige turvalisem ja armastavam kodu, mida üldse võib ette kujutada. Seda kodu on võimalik näha oma ususilmadega. Mooses ütles Jehoovale: „Sina oled meile olnud eluasemeks põlvest põlve!” (Laul 90:1). Mis mõttes oli Jehoova eluasemeks oma ustavatele teenijatele muistsel ajal? Mil moel on ta eluasemeks oma rahvale tänapäeval? Ja miks võib öelda, et ta on ainus turvaline eluase tulevikus?

 3. Millise kõnealuse, võrdlusvahendi ja ühise tunnuse me leiame Laulust 90:1?

³ Sarnaselt paljude kõnekujunditega Piiblis on Laulus 90:1 esineval kõnekujundil kolm elementi: kõnealune, võrdlusvahend ja ühine tunnus. Kõnealune on Jehoova. Võrdlusvahend on eluase. Jehooval on sellise paigaga palju ühist. Näiteks pakub Jehoova oma rahvale kaitset. See on kooskõlas tõsiasjaga, et ta on armastuse kehastus (1. Joh. 4:8). Samuti on ta rahu Jumal, kes asetab oma ustavad „julgesti elama” (Laul 4:9). Mõelgem näiteks sellele, kuidas ta hoolitses ustavate patriarhide eest. Alustagem Aabrahamist.

4., 5. Mis mõttes oli Jumal eluasemeks Aabrahamile?

⁴ Võime vaid ette kujutada, mida Aabraham, sel ajal Aabram, tundis, kui Jehoova ütles talle: „Mine omalt maalt, omast sugukonnast ... maale, mille ma sulle näitan!” Kui Aabrahami valdasid muremõtted, siis pole kahtlustki, et need haihtusid pärast järgnevaid Jehoova sõnu: „Ma teen sind suureks rahvaks ja õnnistan sind, ma teen su nime suureks ... Siis ma õnnistan neid, kes sind õnnistavad, panen vande alla need, kes sind neavad” (1. Moos. 12:1—3).

⁵ Nende sõnadega andis Jehoova lubaduse, et ta saab Aabrahamile ja tema järeltulijatele turvaliseks eluasemeks (1. Moos. 26:1—6). Jehoova täitis oma tõotuse. Näiteks hoolitses Jehoova selle eest, et Egiptuse vaarao ja Gerari kuningas Abimelek ei puutuks Saarat ega surmaks Aabrahami. Samamoodi kaitses ta Iisakit ja Rebekat (1. Moos. 12:14—20; 20:1—14; 26:6—11). Piiblis öeldakse: „[Jehoova] ei lasknud ühtki inimest neile liiga teha ja ta nuhtles nende pärast kuningaid: „Ärge puudutage minu võituid ja ärge tehke kurja minu prohvetitele!”” (Laul 105:14, 15.)

 6. Millise korralduse Iisak Jaakobile andis ja mida võis Jaakob mõelda?

⁶ Laulusalmis mainitud prohvetite hulgas on Aabrahami pojapoeg Jaakob. Kui Jaakobil saabus aeg endale naine võtta, ütles tema isa Iisak talle: „Ära võta naist kaananlaste tütreist! Võta kätte, mine Mesopotaamiasse oma emaisa Betueli kotta ja võta sealt enesele naine oma ema venna Laabani tütreist” (1. Moos. 28:1, 2). Jaakob kuuletus varmalt Iisakile. Ta lahkus turvalisest paigast oma pere juurest Kaananimaalt, et reisida, arvatavasti üksinda, sadade kilomeetrite kaugusele Haarani piirkonda (1. Moos. 28:10). Võib-olla arutles ta endamisi, kui kaua ta ära on ning kas onu võtab ta soojalt vastu ja annab talle jumalakartliku naise. Juhul kui sellised küsimused Jaakobit vaevasid, lakkas ta kindlasti muretsemast, kui ta jõudis Luusi, mis asus umbes saja kilomeetri kaugusel Beer-Sebast. Mis Luusis juhtus?

 7. Mismoodi Jumal Jaakobit unenäo kaudu julgustas?

⁷ Luusis ilmutas Jehoova end Jaakobile unenäos ja ütles: „Mina olen sinuga ja hoian sind kõikjal, kuhu sa lähed ning toon sind taas sellele pinnale, sest ma ei jäta sind maha, kuni olen teinud, mis ma sulle olen öelnud!” (1. Moos. 28:15). Need südamlikud sõnad julgustasid ja lohutasid Jaakobit ilmtingimata. Kas sa kujutad ette, kuidas ta asus innukalt teele, oodates huviga, mil viisil Jumal oma lubaduse täidab? Kui sina oled kodunt lahkunud, võib-olla selleks et teenida välismaal, siis arvatavasti mõistad Jaakobi vastakaid tundeid. Ent kahtlemata oled kogenud, kuidas Jehoova on sinu eest hoolitsenud.

8., 9. Kuidas osutus Jehoova eluasemeks Jaakobile ja mida me võime sellest Jehoova kohta õppida?

⁸ Kui Jaakob jõudis Haaranisse, võttis tema onu Laaban ta soojalt vastu ning andis hiljem Lea ja Raaheli talle naisteks. Kuid mõne aja pärast püüdis Laaban Jaakobit ära kasutada, muutes tema palka kümme korda! (1. Moos. 31:41, 42.) Siiski Jaakob talus seda ebaõiglust, olles kindel, et Jehoova hoolitseb tema eest edaspidigi — ja seda Ta ka tegi. Kui Jumal käskis Jaakobil Kaananimaale naasta, siis oli tal „palju pudulojuseid, ümmardajaid ja sulaseid, kaameleid ja eesleid” (1. Moos. 30:43). Jaakob väljendas oma sügavat tänumeelt palves, öeldes: „Mina pole väärt kõiki neid heategusid ja kõike seda truudust, mida sa oma sulasele oled osutanud! Sest kepp käes ma läksin üle selle Jordani, aga nüüd on mul kaks leeri!” (1. Moos. 32:11).

⁹ Kuivõrd tõeseks osutusid Moosese palvesõnad „Issand, sina oled meile olnud eluasemeks põlvest põlve”! (Laul 90:1.) Need sõnad peavad paika ka tänapäeval, kuna Jehoova, „kes pole muutlik nagu pöörduv vari”, on oma ustavatele teenijatele tänini otsekui soe ja turvaline eluase (Jaak. 1:17). Mõelgem sellele, mida see tähendab.

10. Miks me võime olla kindlad, et Jehoova on endiselt oma teenijatele turvaliseks eluasemeks?

¹⁰ Kujutle järgmist olukorda. Sa annad kohtus tunnistust ülemaailmse kuritegeliku organisatsiooni vastu. Selle juht on terase mõistusega ja mõjuvõimas ning ta on julm valetaja ja mõrvar. Kuidas sa end tunneksid, kui astud päeva lõpus kohtusaalist välja? Vaevalt et turvaliselt. Sul oleks põhjust endale kaitset paluda. See stsenaarium näitlikustab Jehoova teenijate olukorda, kes annavad vapralt tunnistust Jehoova poolel ja paljastavad kartmatult tema õela peavaenlase Saatana olemust. (Loe Ilmutus 12:17.) Kuid kas Saatanal on õnnestunud Jumala rahvast vaikima sundida? Ei! Õigupoolest me kuulutame üha rohkematele inimestele üle kogu maailma! Sellel tõsiasjal saab olla ainult üks selgitus: Jehoova on endiselt meie varjupaik ja eluase, eriti neil viimsetel päevadel. (Loe Jesaja 54:14, 17.) Jehoova ei ole meile aga turvaliseks eluasemeks, kui laseme Saatanal end Jehoovast eemale meelitada.

11. Mida me võime patriarhidelt õppida?

¹¹ Mida me veel võime patriarhidelt õppida? Kuigi nad elasid Kaananimaal, püsisid nad lahus sealsetest inimestest, kelle kurje tegusid ja ebamoraalset eluviisi nad vihkasid (1. Moos. 27:46). Nad olid põhimõttekindlad mehed, kes ei vajanud pikka reeglistikku selle kohta, mis on õige ja mis vale. Neile piisas sellest, mida nad teadsid Jehoova ja tema omaduste kohta. Kuna Jehoova oli nende eluase, ei tahtnud nad maailmale lähedalegi minna. Nad hoidsid end sellest nii kaugele kui võimalik. Milline hea eeskuju meile! Kas sina püüad seltskonna ja meelelahutuse valikul ustavaid patriarhe jäljendada? Kahjuks tunnevad mõned koguduseliikmed end Saatana maailmas võrdlemisi koduselt. Kui see kipub ka sinu puhul nii olema, siis palveta selle pärast. Pea meeles, et see maailm kuulub Saatanale. See peegeldab tema külma, egoistlikku vaimu (2. Kor. 4:4; Efesl. 2:1, 2).

12. a) Mil viisil hoolitseb Jehoova oma usupere eest? b) Mida sina tunned, kui mõtled Jumala hoolitsusele ja abile?

¹² Et mitte lasta Saatana sepitsustel end õigelt teelt kõrvale viia, on meil vaja võtta vastu kogu vaimne abi, mida Jehoova annab oma usuperele, neile, kes on temast teinud oma eluaseme. Selle abi hulka kuuluvad koguduse koosolekud, pere piibliõhtu ja „annid inimeste kujul” ehk Jumala ametissemääratud karjased, kes meid eluraskustega maadlemisel julgustavad ja toetavad (Efesl. 4:8—12). Vend George Gangas, kes oli palju aastaid juhtiva kogu liige, kirjutas: „[Jumala rahva] seas olles tajun, et olen kodus oma perekonna keskel, vaimses paradiisis.” Kas sina tunned samamoodi?

13. Mida tähtsat me võime õppida tekstist Heebrealastele 11:13?

¹³ Veel üks asi, mis patriarhide juures jäljendamist väärib, on see, et nad julgesid ümbritsevatest inimestest erineda. Nagu esimeses lõigus öeldi, nad „tunnistasid avalikult, et nad on võõrad ja ajutised elanikud sellel maal” (Heebr. 11:13). Kas sa oled kindlalt otsustanud teistest erineda? Peab möönma, et see pole alati kerge. Kuid Jumala abiga ja usukaaslaste toetusel on see sul võimalik. Pea meeles, et sa pole üksi. Kõigil, kes tahavad teenida Jehoovat, tuleb võitlust pidada (Efesl. 6:12). Ent me võime selle võitluse võita, kui usaldame Jehoovat ja teeme kõik selleks, et temast saaks meie turvaline eluase.

14. Millist „linna” Jehoova teenijad ootasid?

¹⁴ Samuti tuleks meil hoida oma silmad tasul nii nagu Aabrahamgi (2. Kor. 4:18). Apostel Paulus kirjutas, et Aabraham „ootas linna, millel on tõelised alused ning mille ehitaja ja valmistaja on Jumal” (Heebr. 11:10). Selleks „linnaks” oli Messia kuningriik. Aabrahamil muidugi tuli seda „linna” oodata. Kuid mõnes mõttes ei pea meie seda ootama. See valitseb praegu taevas. Lisaks on küllaldaselt tõendeid, et peagi hakkab see valitsema kogu maa üle. Kas Messia kuningriik on reaalne sinule? Kas see mõjutab sinu ellusuhtumist, prioriteete ja seda, mismoodi sa suhtud praegusesse maailma? (Loe 2. Peetruse 3:11, 12.)

15. Mis ootab ees neid, kes loodavad praeguse maailma peale?

¹⁵ Enne Saatana maailma lõppu muutuvad „sünnitusvalud” tugevamaks (Matt. 24:7, 8). Kindlasti halveneb olukord suure viletsuse ajal. Infrastruktuure tabab kollaps ja inimesed on hirmul oma elu pärast (Hab. 3:16, 17). Suures meeleheites nad nii-öelda otsivad varju „koobastest ja mägede kaljudest” (Ilm. 6:15—17). Kuid ükski sõnasõnaline koobas ega mäesarnane poliit- või äriorganisatsioon ei paku neile mingit kaitset.

16. Kuidas meil tuleks suhtuda kogudusse ja miks?

¹⁶ Seevastu Jehoova rahva liikmed tunnevad end siis kaitstuna, kuna nende eluasemeks on Jumal Jehoova. Nad võivad öelda sedasama, mis prohvet Habakuk: „Ometi rõõmutsen mina Jehoovas, hõiskan oma pääste Jumalas!” (Hab. 3:18). Mil moel saab Jehoova oma teenijatele eluasemeks sel tormilisel perioodil? Seda näitab aeg. Kuid ühes võime olla kindlad: just nagu iisraellased Egiptusest väljumise ajal, nii jääb ka „suur rahvahulk” organiseerituks ja paneb tähele Jumala juhatust. (Ilm. 7:9; loe 2. Moosese 13:18a.) See juhatus tuleb teokraatlikult, tõenäoliselt koguduse kaudu. Tuhandetel kogudustel üle kogu maailma paistab olevat seos kaitsvate „kambritega”, mida on mainitud prohvetiennustuses Jesaja 26:20. (Loe.) Kas sa pead koguduse koosolekuid tähtsaks? Kas tegutsed viivitamata juhatuse järgi, mida Jehoova koguduse kaudu annab? (Heebr. 13:17.)

17. Miks võib öelda, et Jehoova on eluasemeks ka neile ustavatele, kes on surnud?

¹⁷ Jehoova jääb eluasemeks ka neile ustavatele, kes surevad enne suurt viletsust. Miks võib nii öelda? Kaua aega pärast ustavate patriarhide surma ütles Jehoova Moosesele: „Mina olen . . . Aabrahami Jumal, Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal!” (2. Moos. 3:6.) Pärast nende sõnade tsiteerimist lausus Jeesus: „Tema pole mitte surnute, vaid elavate Jumal, sest nad kõik on tema jaoks elavad” (Luuka 20:38). Jah, Jehoova silmis on kõik, kes surid ustavana, sama hästi kui elus; nende ülestõusmine on kindel (Kog. 7:1).

18. Millisel erilisel viisil on Jehoova oma rahvale eluasemeks uues maailmas?

¹⁸ Eesootavas uues maailmas on Jehoova oma rahvale eluasemeks ühel erilisel viisil. Ilmutuse 21:3 ütleb: „Vaata, Jumala telk on inimeste juures, ja tema asub nende juurde elama.” Alguses elab Jehoova koos oma maiste alamatega selles mõttes, et teda esindab Kristus Jeesus. Kui tuhat aastat täis saab ja Jeesus on täitnud Jumala eesmärgi maa suhtes, annab ta kuningriigi üle oma isale (1. Kor. 15:28). Pärast seda ei vaja täiusesse viidud inimkond enam, et Jeesus oleks nende eestkostja; Jehoova ise on nendega. Milline imeline väljavaade! Seni aga püüdkem jäljendada vana aja ustavaid ja tehkem Jehoova oma eluasemeks.