Jehoova õnnistab ja kaitseb sõnakuulelikke

„Kes mind kuulab, võib julgesti elada ja olla muretu, kurja kartmata!” (ÕPETUSSÕNAD 1:33)

1., 2. Miks on tähtis olla Jumalale kuulekas? Too näide.

KOHEVAD kollased tibud nokivad usinasti madalas rohus toitu ega tea üldse, et kõrgel nende pea kohal tiirleb kull. Järsku toob kanaema kuuldavale äreva kõrgetoonilise hoiatushüüu ning ajab oma tiivad laiali. Tibud jooksevad tema juurde ning on mõne sekundiga ta tiibade all ohutult peidus. Kulli rünnak on nurjunud.a Mida me sellest õpime? Kuulekus päästab elu!

² See õppetund on eriti oluline tänapäeva kristlastele, sest Saatan teeb praegu kõigest väest pingutusi, et Jumala teenijaid oma saagiks võtta (Ilmutuse 12:9, 12, 17). Tema eesmärk on hävitada meie vaimsus, et me kaotaksime Jehoova heakskiidu ja väljavaate igavesti elada (1. Peetruse 5:8). Kui me aga jääme Jumala ligi ja toimime kärmesti juhatuse järgi, mida saame tema Sõna ja organisatsiooni kaudu, siis võime olla kindlad, et ta kaitseb meid ja hoolitseb meie eest. „Oma tiivasulgedega kaitseb ta sind ja tema tiibade all sa leiad varju,” ütles laulukirjutaja (Laul 91:4).

Sõnakuulmatu rahvas langeb saagiks

 3. Mis oli Iisraeli korduva sõnakuulmatuse tagajärg?

³ Kui iisraellased kuuletusid Jehoovale, võisid nad kogeda pidevalt tema valvsat hoolt. Ent palju kordi jätsid nad maha oma Valmistaja ning pöördusid puust ja kivist jumalate poole – „järgnema tühiseile jumalaile, kes ei too kasu ega päästa” (1. Saamueli 12:21). Pärast sajandeid kestnud mässamist oli rahvas tervikuna nii ära taganenud, et seda ei saanud enam parandada. Seepärast Jeesus ohkas: „Jeruusalemm, Jeruusalemm, kes tapad prohvetid ja viskad kividega surnuks need, kes sinu juurde on läkitatud! Kui mitu korda ma olen tahtnud su lapsi koguda, otsekui kana kogub oma pojakesi tiibade alla, ja teie ei ole tahtnud! Vaata, teie koda jäetakse teil maha!” (Matteuse 23:37, 38).

 4. Kuidas ilmnes meie ajaarvamise 70. aastal, et Jehoova on Jeruusalemma hüljanud?

⁴ See, et Jehoova hülgab ärataganenud Iisraeli, ilmnes valuliselt aastal 70 m.a.j. Sel aastal sööstsid Jeruusalemma kallale Rooma väed, hoides kõrgel oma lippe, millel oli kujutatud kotkast. Nende eesmärk oli panna toime kohutav veresaun. Linna oli paasapühadeks kogunenud palju inimesi. Nende külluslikud ohvrid ei toonud neile Jumala heakskiitu. See tuletas traagiliselt meelde Saamueli sõnu sõnakuulmatule kuningale Saulile: „Ons Jehooval hea meel põletus- ja tapaohvreist samuti kui Jehoova hääle kuulda võtmisest? Vaata, sõnakuulmine on parem kui tapaohver, tähelepanu parem kui jäärade rasv!” (1. Saamueli 15:22).

 5. Millist kuulekust Jehoova nõuab ning kuidas me teame, et sellist kuulekust on võimalik ilmutada?

⁵ Jehoova nõuab küll kuulekust, kuid ta on ka täiesti teadlik ebatäiuslike inimeste piiratusest (Laul 130:3, 4). Ta tahab, et inimesel oleks siiras süda ning et sõnakuulelikkus põhineks usul, armastusel ja mõistlikul kartusel talle mitte meelepaha valmistada (5. Moosese 10:12, 13; Õpetussõnad 16:6; Jesaja 43:10; Miika 6:8; Roomlastele 6:17). Sellist kuulekust on võimalik ilmutada, sest „suur pilv [Kristuse-eelseid] tunnistajaid” jäi laitmatuks, seistes silmitsi kohutavate katsumustega, isegi surmaga (Heebrealastele 11:36, 37; 12:1). Kuidas nad küll Jehoova südant rõõmustasid! (Õpetussõnad 27:11.) Teised aga alustasid ustavatena, kuid ei suutnud sõnakuulelikuks jääda. Üks neist oli muistse Juuda kuningas Joas.

Kuningas, kelle rikkus halb seltskond

6., 7. Milline oli kuningas Joas Joojada eluajal?

⁶ Joas oleks imikueas peaaegu tapetud. Kui Joas sai seitsmeaastaseks, tõi ülempreester Joojada ta julgelt peidust välja ning tegi temast kuninga. Kuna jumalakartlik Joojada oli Joasele isa ja nõuandja eest, siis see noor valitseja „tegi, mis õige oli Jehoova silmis preester Joojada kõigil elupäevil” (2. Ajaraamat 22:10–23:1, 11; 24:1, 2).

⁷ Joase heade tegude hulka kuulus Jehoova templi kordaseadmine. See töö oli „Joasel südame peal”. Ta tuletas ülempreester Joojadale meelde, et Juudamaal ja Jeruusalemmas on vaja parandustööde tarvis raha saamiseks „Moosese seatud” templimaksu koguda. On selge, et Joojadal oli õnnestunud innustada noort kuningat Jumala Seadust uurima ja sellele kuuletuma. Tulemuseks oli see, et töö templis ja templiriistadega viidi kiiresti lõpule (2. Ajaraamat 24:4, 6, 13, 14; 5. Moosese 17:18).

 8. a) Mis oli Joase vaimse allakäigu peamine tegur? b) Mida kuningas oma sõnakuulmatuse tõttu lõpuks tegi?

⁸ Kahjuks ei jäänud Joas Jehoovale kuulekaks. Miks? Jumala Sõna ütleb: „Pärast Joojada surma tulid Juuda vürstid ja kummardasid kuningat; siis kuningas kuulas neid. Ja nad jätsid maha Jehoova, oma vanemate Jumala koja ning teenisid viljakustulpi ja jumalakujusid; siis tabas viha Juudat ja Jeruusalemma selle nende süü pärast.” Juuda vürstide laostav mõju viis kuninga ka selleni, et ta ei võtnud kuulda Jumala prohveteid, näiteks Joojada poega Sakarjat, kes noomis julgelt Joast ja rahvast sõnakuulmatuse pärast. Kahetsuse asemel lasi Joas Sakarja kividega surnuks visata. Kui südametu ja sõnakuulmatu mees oli Joasest küll saanud! Ja kõik vaid selle pärast, et ta oli lasknud end mõjutada halval seltskonnal (2. Ajaraamat 24:17–22; 1. Korintlastele 15:33, EP 97).

 9. Kuidas rõhutab Joase ja vürstide lõplik olukord tõsiasja, et on rumal olla sõnakuulmatu?

⁹ Kuidas käis Joase ja tema kurjadest vürstidest kaaslaste käsi pärast seda, kui nad olid Jehoova hüljanud? „Vähesed mehed” süürlaste sõjaväest tungisid Juudasse ja „hävitasid rahvalt kõik rahvajuhid”. Sissetungijad sundisid kuningat andma ära oma vara ning lisaks veel pühamu kulla ja hõbeda. Joas jäi küll ellu, kuid temast oli saanud murtud ja haige mees. Peagi pärast seda tapsid Joase salasepitsejad tema enda sulaste seast (2. Ajaraamat 24:23–25; 2. Kuningate 12:18, 19). Kui õigeks osutusid küll Jehoova sõnad Iisraelile: „Kui sa ei kuula Jehoova, oma Jumala häält, ei pea hoolsasti kõiki tema käske ja seadlusi, ... siis tulevad su peale kõik need needused ja tabavad sind”! (5. Moosese 28:15.)

Sekretär, kelle päästis tema kuulekus

10., 11. a) Miks oleks hea mõtiskleda nõuande üle, mille Jehoova andis Baarukile? b) Millist nõu Jehoova Baarukile andis?

¹⁰ Kas sa tunned end mõnikord väsinult, kuna vähesed, keda sa kristlikus teenistuses kohtad, ilmutavad mingil määral huvi hea sõnumi vastu? Kas sa kadestad veidi mõnikord jõukaid ja nende ennasthellitavat elustiili? Kui nii, siis mõtiskle Jeremija sekretärile Baarukile ja sellele, millist armastavat nõu Jehoova talle andis.

¹¹ Baaruk oli parajasti üles kirjutamas üht prohvetlikku sõnumit, kui Jehoova talle tähelepanu pööras. Miks? Baaruk hakkas kurtma oma elu pärast ja soovis midagi paremat oma erilisest eesõigusest Jumala teenistuses. Jehoova märkas seda muutust Baaruki suhtumises ja andis talle selgelt, kuid lahkelt nõu: „Sina nõuad enesele suuri asju! Ära nõua! Sest vaata, ma toon õnnetuse kõigele lihale ... Ometi ma annan sulle saagiks su hinge kõigis paigus, kuhu sa lähed!” (Jeremija 36:4; 45:5).

12. Miks ei peaks me nõudma endale praeguses maailmas „suuri asju”?

¹² Kas sa märkad Jehoova sõnades sügavat muret selle tubli mehe Baaruki pärast, kes oli teda Jeremija kõrval nii ustavalt ja julgelt teeninud? Tänapäevagi on Jehoova sügavalt mures nende pärast, kes tunnevad kiusatust otsida selles maailmas nii-öelda paremaid karjamaid. Õnneks on paljud neist Baaruki sarnaselt võtnud kuulda küpsete vaimsete vendade armastavat nõuannet (Luuka 15:4–7). Mõistkem kõik, et neil, kes nõuavad endale selles maailmas „suuri asju”, pole mingit tulevikku. Nad ei leia tõelist õnne, ning mis veelgi halvem – nad kaovad varsti koos maailma ja kõigi selle isekate himudega (Matteuse 6:19, 20; 1. Johannese 2:15–17).

13. Millise õppetunni alandlikkuse kohta annab meile ülestähendus Baarukist?

¹³ Jutustus Baarukist annab meile ka suurepärase õppetunni alandlikkuse kohta. Pane tähele, et Jehoova ei rääkinud Baarukiga otse, vaid Jeremija kaudu, kelle ebatäiuslikkust ja isikupära Baaruk arvatavasti üsna hästi teadis (Jeremija 45:1, 2). Baaruk polnud aga uhke. Ta mõistis alandlikult, et tegelikult tuli see nõuanne Jehoovalt (2. Ajaraamat 26:3, 4, 16; Õpetussõnad 18:12; 19:20). Kui me ’satume mingisse eksitusse’ ning saame Jumala Sõnast vajalikku nõu, siis jäljendagem Baaruki küpsust, vaimset vahetegemisvõimet ja alandlikkust (Galaatlastele 6:1).

14. Miks on hea olla sõnakuulelik oma juhatajaile?

¹⁴ Meie alandlik hoiak on abiks ka nõuandjatele. Heebrealastele 13:17 ütleb: „Olge sõnakuulelikud oma juhatajaile ja alistuge neile; sest nemad valvavad teie hingi nõnda nagu need, kellel tuleb aru anda, et nad teeksid seda rõõmuga ja mitte ohates; sest teil ei oleks sellest kasu.” Kui tihti küll valavad kogudusevanemad oma südame Jehoova ees välja, paludes vajalikku julgust, tarkust ja taktitunnet, et tulla toime selle raske ülesandega, mis kaasneb karjasetööga! ’Pidagem niisugustest meestest lugu’ (1. Korintlastele 16:18).

15. a) Kuidas Jeremija näitas, et ta usaldab Baarukit? b) Millise tasu sai Baaruk alandliku sõnakuulelikkuse eest?

¹⁵ Baaruk kindlasti parandas oma mõtteviisi, sest Jeremija andis talle järgmiseks ühe paljunõudva ülesande – minna templisse ja lugeda valjusti ette kohtusõnum, mida ta oli Jeremija suust kuulnud ja kirja pannud. Kas Baaruk kuuletus? Jah, ta „tegi kõik nõnda, nagu prohvet Jeremija teda oli käskinud”. Tegelikult luges ta sama sõnumi ette isegi Jeruusalemma vürstidele, mis kahtlemata nõudis märkimisväärset julgust (Jeremija 36:1–6, 8, 14, 15). Kui umbes 18 aastat hiljem langes Jeruusalemm babüloonlaste kätte, siis mõtle, kui tänulik võis Baaruk olla ellujäämise eest, kuna ta oli võtnud kuulda Jehoova hoiatust ega nõudnud enam endale „suuri asju” (Jeremija 39:1, 2, 11, 12; 43:6).

Kuulekus piiramise ajal päästis elu

16. Kuidas ilmutas Jehoova kaastunnet Jeruusalemma juutide vastu babüloonlaste piiramise ajal aastal 607 e.m.a?

¹⁶ Jumala kaastunne sõnakuulelike vastu sai veel kord ilmseks siis, kui aastal 607 e.m.a saabus Jeruusalemma lõpp. Piiramise kõrghetkel lausus Jehoova juutidele: „Ma panen teie ette elu tee ja surma tee! Kes jääb sellesse linna, see sureb mõõga läbi ning nälga ja katku; aga kes läheb välja ja alistub teid piiravaile kaldealasile, see jääb elama ja võib pidada oma hinge enesele saagiks!” (Jeremija 21:8, 9). Jeruusalemma elanikud väärisid hävingut, kuid isegi sel otsustaval hetkel ilmutas Jehoova kaastunnet sõnakuulelike vastu.b

17. a) Millisel kahel viisil pandi Jeremija kuulekus katsele, kui Jehoova käskis tal ümberpiiratud juutidele öelda, et need ’põgeneksid kaldealaste juurde’? b) Kuidas meie võime Jeremija julget kuulekust eeskujuks võtta?

¹⁷ Öelda juutidele, et nad peaksid alla andma, nõudis kindlasti ka Jeremijalt kuulekust. Ta oli innukas Jumala nime pärast ega tahtnud, et seda teotavad vaenlased, kes austaksid võidu eest oma elutuid ebajumalaid (Jeremija 50:2, 11; Nutulaulud 2:16). Jeremija ka teadis, et soovitades inimestel alla anda, seadis ta enda elu suurde ohtu. Paljud võisid pidada tema sõnu ju mässumeelseks. Ometi ei tõmbunud ta hirmust tagasi, vaid rääkis sõnakuulelikult Jehoova teadaandeid (Jeremija 38:4, 17, 18). Jeremija sarnaselt kuulutame ka meie ebapopulaarset sõnumit. Sellesama sõnumi pärast põlati Jeesust (Jesaja 53:3; Matteuse 24:9). Ärgem siis kartkem inimesi, vaid kuuletugem nagu Jeremija julgelt Jehoovale, usaldades teda täielikult (Õpetussõnad 29:25).

Kuulekad hoolimata Googi rünnakust

18. Kuidas pannakse Jehoova teenijate sõnakuulelikkus edaspidi proovile?

¹⁸ Varsti hävitatakse Saatana kuri süsteem enneolematus „suures viletsuses” (Matteuse 24:21). Pole kahtlustki, et sel ajal ja enne seda kogeb Jumala rahvas suuri usukatseid ning nende sõnakuulelikkus pannakse proovile. Piibel ütleb, et Saatan, kes on ’Goog Maagoogi maalt’, teeb otsustava rünnaku Jehoova teenijate vastu, koondades jõude, mida on kirjeldatud kui ’rohkearvulist sõjaväge, nagu pilve, mis katab maad’ (Hesekiel 38:2, 14–16). Jehoova rahvas on vähemuses ja relvastamata ning otsib kaitset Jehoova „tiibade” all, mis ta sõnakuulelike kaitsmiseks laiali laotab.

19., 20. a) Miks oli Iisraelil eluliselt tähtis ilmutada Punase mere juures sõnakuulelikkust? b) Kuidas võib palvemeelne mõtisklemine Punase mere loo üle meile tänapäeval kasuks tulla?

¹⁹ See olukord tuletab meile meelde Iisraeli rahva põgenemise Egiptusest. Pärast seda kui Jehoova oli löönud Egiptust kümne laastava nuhtlusega, ei juhtinud ta rahvast Tõotatud Maale mitte lühimat teed pidi, vaid kõigepealt alla Punase mere suunas, kus neid oleks võidud kergesti väljapääsmatusse kohta ajada ja rünnata. Sõjalisest seisukohast vaadatuna võis see tunduda hävitav käik. Kui sa oleksid seal olnud, kas oleksid kuuletunud Jehoova sõnale, mis tuli Moosese kaudu, ja oleksid sammunud täie usaldusega Punase mere poole, teades, et Tõotatud Maa asub hoopis teises suunas? (2. Moosese 14:1–4.)

²0 Kui loeme edasi 2. Moosese raamatu 14. peatükki, siis näeme, et Jehoova päästis oma rahva aukartustäratava jõuga. Kuidas küll sellised jutustused tugevdavad meie usku, kui võtame aega nende uurimiseks ja nende üle mõtisklemiseks! (2. Peetruse 2:9.) Tugev usk omakorda annab meile jõudu kuuletuda Jehoovale isegi sel juhul, kui tema nõudmised paistavad minevat vastuollu inimese mõtlemisega (Õpetussõnad 3:5, 6). Küsigem endalt: „Kas ma püüan kasvatada oma usku nii, et uurin hoolega Piiblit, palvetan, mõtisklen ja käin ka korrapäraselt läbi Jumala rahvaga?” (Heebrealastele 10:24, 25; 12:1–3.)

Kuulekus sisendab lootust

21. Milliseid praegusi ja tulevasi õnnistusi võivad kogeda need, kes kuuletuvad Jehoovale?

²¹ Need, kes on teinud kuuletumise Jehoovale oma eluviisiks, võivad juba praegu kogeda, kuidas täitub kirjakoht Õpetussõnad 1:33: „Kes mind kuulab, võib julgesti elada ja olla muretu, kurja kartmata!” Kui imeliselt need lohutavad sõnad küll peavad paika Jehoova tulevasel kättemaksupäeval! Jeesus ütles oma jüngritele: „Kui see kõik hakkab sündima, siis vaadake üles ja tõstke oma pead, sest teie lunastus läheneb!” (Luuka 21:28). On selge, et ainult Jehoovale kuulekad inimesed võivad usaldusega neid sõnu tähele panna (Matteuse 7:21).

22. a) Miks võib Jehoova rahvas teda usaldada? b) Mida arutatakse järgmises artiklis?

²² Teiseks kinnitab meie usaldust see, et „Issand Jehoova ei tee midagi ilmutamata oma nõu oma sulaseile prohveteile” (Aamos 3:7). Tänapäeval Jehoova ei inspireeri prohveteid, nagu ta seda minevikus tegi. Selle asemel on ta teinud ustavale sulaseklassile ülesandeks anda õigel ajal perele vaimset rooga (Matteuse 24:45–47). Kui tähtis on seepärast olla sõnakuulelik sellele „sulasele”! Nagu näeme järgmisest artiklist, mõjutab selline kuulekus ka meie suhtumist Jeesusesse, kes on „sulase” isand. Tema on see, „keda rahvad võtavad kuulda” (1. Moosese 49:10).

[Allmärkused]

Kas sa mäletad?

• Mis oli Iisraeli korduva sõnakuulmatuse tagajärg?

• Kuidas mõjutasid Joast tema kaaslased nii varajases eas kui ka elu lõpupoole?

• Mida me võime õppida Baarukilt?

• Miks pole Jehoovale kuuletuval rahval põhjust karta, kui selle maailmakorra lõpp läheneb?

[Pilt lk 13]

Joojada juhatusel oli noor Joas Jehoovale kuulekas

[Pilt lk 15]

Halva seltskonna mõjul lasi Joas tappa Jumala prohveti

[Pilt lk 16]

Kas sina oleksid Jehoovale kuuletunud ja olnud tunnistajaks tema aukartustäratavale päästejõule?