Lojaalsus — millise hinnaga?
„Lojaalsele sa osutad lojaalsust.” — LAUL 18:26, NW.
1, 2. a) Mis on lojaalsus ja kuidas selle erinevad tahud mõjutavad meie elu? b) Miks me peaksime vaatlema meie silmapaistvat Eeskuju Jehoovat?
USTAVUS, teenistuskohuse täitmine, armastus, tänuvõlg ja allumine. Mis on neil sõnadel ühist? Need on lojaalsuse erinevad tahud. Lojaalsus on Jumala omadus, mis tuleneb südamesttulevast andumisest. Tänapäeval on siiski palju inimesi, kes ei pea lojaalsust küllalt tähtsaks. Ustavus abikaasa vastu, tänuvõlg vanemate perekonnaliikmete suhtes, töölise allumine tööandjale — kõigesse suhtutakse hooletult ja tehakse tihti kompromisse. Ja mis juhtub siis, kui ühele osutatud lojaalsus on vastuolus lojaalsusega teise suhtes? Hiljuti kaotas Inglismaal üks raamatupidaja oma töökoha, kui ta oli maksuinspektorile oma firma finantsolukorrast tõepärased andmed esitanud.
2 Lojaalsusest ainult rääkida on ju kerge. Aga ehtne lojaalsus peab ennast toetama tegudega, milles ei ole kartusest põhjendatud kompromisse. Ebatäiuslike inimestena jääb meil sellest sageli puudu. Seepärast on meil kohane vaadelda selle eeskuju, kelle lojaalsust ei saa küsitavaks pidada — Jumal Jehoova eeskuju.
Eeskujulik lojaalsus
3. Kuidas Jehoova on olnud lojaalne oma eesmärgi suhtes, mis on avaldatud 1. Moosese 3:15?
3 Kui Aadam patustas, siis Jehoova väljendas selgesti oma eesmärgi lunastada inimpere, kes ei olnud veel sündinud. Selle aluseks oli tema armastus inimloodu vastu. (Johannese 3:16) Seatud ajal sai Jeesus Kristus, 1. Moosese 3:15 tõotusega ettekuulutatud seeme, lunastusohvriks, ja on mõeldamatu, et Jehoova oleks oma väljendatud eesmärgist taganenud. Kui me Jeesuse lunastusohvri vastu võtame, siis ei pane meie usk meid pettuma. — Roomlastele 9:33.
4. Kuidas oli Jehoova lojaalne Jeesusele ja millise tulemusega?
4 Jehoova lojaalsus Jeesuse vastu oli tema Pojale maa peal viibimise ajal suureks kinnituseks. Jeesus teadis, et ta peab surema, ja ta oli kindlalt otsustanud oma Jumalale lõpuni lojaalseks jääda. Pärast ristimist ja püha vaimuga võidmist ilmutati temale ta inimeseks saamisele eelnenud olemasolu kohta põhjalikumaid teadmisi. Sel ööl, kui ta ära anti, ta palus, et tema taevane Isa ’austaks teda enese juures selle auga, mis tal oli enne maailma olemasolu’. (Johannese 17:5) Kuidas võis see võimalik olla? Ainult sellega, et Jehoova ei jätnud oma lojaalset Poega hauda ega lasknud tal näha kõdunemist. Jehoova äratas ta surmast üles surematusele, täites niiviisi lojaalselt prohvetliku tõotuse, mis on kirja pandud Laulus 16:10: „Sina ei jäta mu hinge surmavalla kätte.” — Apostlite teod 2:24—31; 13:35; Ilmutuse 1:18.
5. Millised teised lojaalsed teod on seotud Jehoova tõotustega Jeesusele?
5 Jeesus teadis pärast ülestõusmist ka seda, et ta võis kindlasti loota Jehoova sõnadele ’panna vaenlased tema jalgealuseks järiks’. (Laul 110:1) See aeg saabus 1914. aastal, „rahvastele määratud aegade” lõpul Kuningriigi rajamisega taevas. Jeesusele tõotatud ülemvõim tema vaenlaste üle algas Saatana ja tema deemonite taevast väljaheitmisega. See saavutab kõrgpunkti, kui need vaenlased tuhandeks aastaks sügavikku heidetakse ning kui „ilmamaa kuningad ja nende sõjaväed” on hävitatud. — Luuka 21:24, NW; Ilmutuse 12:7—12; 19:19; 20:1—3.
6. Millise kindla lootuse on Jumal meile andnud ja kuidas me võime näidata, et me seda hindame?
6 Laulik soovitas tungivalt: „Oota Jehoovat ja hoia tema teed, siis ta ülendab sind, et sa pärid maa.” (Laul 37:34) Me võime olla kindlad, et Jehoova peab oma sõna ka edaspidi ja päästab mehi, naisi ja lapsi, kes ’hoiavad tema teed’, kaitstes neid läbi selle kurja maailma lõpu. Algupärases heebrea keeles väljendab see fraas nii usinust kui ka ustavust Jehoova teenimisel. Seepärast ei ole nüüd aeg väsida või meile antud teenimiseesõigustest loobuda. Nüüd on aeg meie Jumala ja tema Kuningriigi lojaalses teenistuses pingutusi teha. (Jesaja 35:3, 4) On häid eeskujusid, mis meid julgustavad. Vaadelgem neist mõningaid.
Patriarhid peegeldavad lojaalsust
7, 8. a) Millised tööülesanded andis Jehoova Noale ja tema perekonnale? b) Kuidas Noa pere osutus vääriliseks, et saada Jumala kaitset ülemaailmse veeuputuse ajal?
7 Kui Jehooval oli eesmärgiks hävitada kuri inimühiskond veeuputusega, tegi ta Noaga, kes oli patriarhaalne perekonnapea, lepingu tema perekonna säilitamiseks ja elu jätkamiseks maa peal. (1. Moosese 6:18) Noa oli tänulik väljavaate eest, et Jumal teda kaitseb. Aga tema ja ta pere pidid tõestama, et nad seda väärivad. Kuidas? Tehes seda, mis Jehoova oli käskinud. Esmalt oli nende ees määratu suur ülesanne — ehitada laev. Kui see oli lõpule viidud, siis pidi Noa sinna paigutama loomariigi esindajad ja küllaldaselt toitu nende pikaajaliseks ülalpidamiseks. Kuid see ei olnud veel kõik. Pika ettevalmistusaja kestel tegi Noa kõik, mida suutis, viies läbi enneolematu kuulutustöö ja hoiatades Jumala poolt tuleva kohtumõistmise eest. — 1. Moosese 6. ja 7. peatükk; 2. Peetruse 2:5.
8 Piibel ütleb meile, et „Noa tegi kõik. Nõnda nagu Jumal teda käskis, nõnda ta tegi”. (1. Moosese 6:22; 7:5) Noa ja tema pere olid oma ülesannete täitmisel lojaalsed. Nende ohvrimeelne vaim ajendas neid oma aega kasulikult rakendama, kuid nende ülesanne oli vaevanõudev ja kuulutamine raske. Kuna nad ei sünnitanud enne Veeuputust lapsi, siis oli Noa poegadel ja nende naistel võimalik keskenduda määratud tööle ja endi tegevust koordineerida. See katastroofiline Veeuputus tegi kurjale maailmale õiglase lõpu. Ellu jäid ainult Noa, tema naine ja nende kolm poega ning kolm miniat. Me võime rõõmsad olla, et nad olid lojaalsed Jumalale ja tema juhistele, sest igaüks meist põlvneb otseselt Noast kas Seemi, Haami või Jaafeti kaudu. — 1. Moosese 5:32; 1. Peetruse 3:20.
9. a) Kuidas Jehoova poolt Aabrahamile antud katse pani proovile ka tema lojaalsuse? b) Kuidas ilmutas sel puhul oma lojaalsust Iisak?
9 Kui Aabraham valmistus ohverdama Iisakit, tegutses ta usus ja kuulekuses Jehoova käsule. Milline suur lojaalsuse katse see temale oli! Kuid Jehoova peatas Aabrahami käe, öeldes: „Sest nüüd ma tean, et sa kardad Jumalat ega keela mulle oma ainust poega!” Me teeme siiski hästi, kui me eelneva üle järele mõtleme. Kolmepäevase teekonna ajal Morija mäele oli Aabrahamil kindlasti küllalt aega kõike kaaluda ja oma meelt muuta. Aga kuidas oli Iisakiga, kes kandis ohverdamiseks vajalikke puid ja lubas siis oma käed ja jalad kinni siduda? Ta ei kõhelnud alluda oma isale Aabrahamile ega seadnud kahtluse alla seda osa, mida ta pidi etendama, kuigi oli ilmne, et tema lojaalne hoiak oleks võinud maksta talle elu. — 1. Moosese 22:1—18; Heebrealastele 11:17.
Kristlik lojaalsus
10, 11. Milliseid lojaalsuse eeskujusid andsid esimesed kristlased?
10 Jehoova on alati tegutsenud tõeliselt lojaalselt. „Võtke nüüd Jumal enestele eeskujuks,” soovitas apostel Paulus tungivalt. (Efeslastele 5:1, 2) Nii nagu reageerisid patriarhid, peaksid reageerima ka kristlased. Esimesed kristlased andsid lojaalse kummardamisega hea eeskuju, nagu seda näitab järgmine kogemus.
11 Rooma keiser Constantius I, keiser Constantinuse isa, pidas Jeesus Kristuse järelkäijatest ilmselt sügavalt lugu. Nende kristlaste lojaalsuse proovimiseks, kes teenisid tema palees, ütles ta neile, et nad võivad jääda tema teenistusse ainult siis, kui nad on nõus ohverdama ebajumalatele. Neile öeldi, et keeldumine viib nende vallandamiseni ja tema poolt tuleva kättemaksuni. Selle lihtsa võttega tahtis Constantius kindlaks teha neid, kes oma lojaalsuse suhtes iialgi kompromissi ei tee. Kõik, kes Jumalale ja tema põhimõtetele lojaalseks osutusid, jäeti keisri teenistusse, mõnedest said isegi usaldatavad nõuandjad. Jumala käsule ebalojaalsed vallandati häbistamisega.
12. Kuidas peaksid kristlikud ülevaatajad lojaalsust ilmutama ja miks on see koguduse heaoluks tingimata vajalik?
12 Kuigi lojaalsus peab iseloomustama kõigi kristlaste elu, on seda siiski eriti mainitud Tiitusele 1:8 (NW) nende omaduste loetelus, mis peavad olema kristlikul ülevaatajal. William Barclay ütleb, et hoʹsi·os, kreeka sõna, mis on siin tõlgitud „lojaalne”, kirjeldab „meest, kes kuuletub igavestele seadustele, mis olid ja on enne igasuguseid inimeste tehtud seadusi”. On tingimata vajalik, et kogudusevanematel oleks Jumala seadustele kuuletumises selline lojaalne hoiak. See õige eeskuju aitab kogudusel kasvada ja olla küllalt tugev, et minna vastu katsetele ja survele, mis võivad ohustada teda kas tervikuna või tema üksikliikmeid. (1. Peetruse 5:3) Ametissemääratud vanematel on karja ees suur vastutus mitte kunagi lojaalsuses Jehoovale kompromissi teha, sest kogudust on manitsetud ’järgima nende usku’. — Heebrealastele 13:7.
Lojaalsus — millise hinnaga?
13. Mida on mõeldud aksioomiga „igal inimesel on oma hind” ja millised näited näivad seda kinnitavat?
13 „Igal inimesel on oma hind” — see on aksioom, mis omistatakse Sir Robert Walpole’ile, kes oli Briti peaminister 18. sajandil. See väljendab väheste sõnadega seda fakti, et ajaloo kestel on lojaalsust isikliku kasu saamiseks sageli müüdud. Vaadelgem piiblitõlkijat William Tyndale’i, kes pidas Henry Phillipsit eksikombel oma lojaalseks sõbraks. Aastal 1535 reetis Phillips ebalojaalselt Tyndale’i tema vaenlastele, mille tagajärjeks oli Tyndale’i kohene vangistamine ja enneaegne surm. Üks ajaloolane ütleb, et Phillips oli tõenäoliselt kas Inglise kuninga või Inglise katoliiklaste agent, kellele tema „juudatöö eest hästi maksti”. See ajaloolane vihjas muidugi Juudas Iskariotile, kes sai Jeesus Kristuse reetmise palgaks 30 hõbetükki. Meie ei peaks neist näidetest siiski järeldama, et inimese lojaalsuse „hind” oleks alati raha. Nii see ei ole.
14. Kuidas oli Joosepi lojaalsus Jehoovale katsele pandud ja millise tulemusega?
14 Kui Pootifari naine peale käis, et Joosep ’tema juures magaks’, oli Joosepi lojaalsus Jehoovale katsele pandud. Mida ta teeks? Joosepil oli küsimuse all olevatest põhimõtetest selge arusaamine ja ta jooksis majast välja, olles kindlalt otsustanud mitte iialgi „teha seda suurt kurja ja pattu oma Jumala vastu”. Väljavaade saada seksuaalset mõnu ei suutnud murda Joosepi lojaalsust tema Jumalale, Jehoovale. — 1. Moosese 39:7—9.
15. Kuidas oli Absalom ebalojaalne ja millise tulemusega?
15 On veel teisi ohtusid; auahnus võib lojaalsust salaja kahjustada. See motiiv põhjustas Absalomi mässu oma isa, kuningas Taaveti vastu. Absalom püüdis kavalate intriigidega rahvast enda poole meelitada. Lõpuks tõi ta oma isa lojaalsete toetajate vastu sõjaväe. Tema surm Joabi käe läbi tegi lõpu Absalomi ebalojaalsusele oma isa Taaveti vastu. Aga millist hinda tuli tal maksta katse eest kukutada teokraatlik kord! — 2. Saamueli 15:1—12; 18:6—17.
Lojaalsus, millel ei ole hinda
16. Mida 2. Korintlastele 11:3 meile Saatana motiivide kohta ilmutab?
16 Kuigi Saatan väidab, et igaühel on oma hind, ja see oli õige Absalomi puhul, ei olnud see ometi õige Joosepi puhul ja Jehoova lojaalsete kummardajate puhul ei ole see kunagi õige olnud. Saatan püüab siiski kõikvõimalike pakkumistega meid lojaalsusest oma Looja vastu loobuma panna. Apostel Paulus väljendas oma kartust, et „nõnda nagu madu pettis Eevat oma kavalusega”, nii võivad meiegi mõtted saada rikutud ja meid meie lojaalsuses Jehoovale ja tema kummardamises kompromissiteele eksitada. — 2. Korintlastele 11:3.
17. Mille vastu on mõningad oma hindamatu teenistuseesõiguse ära müünud?
17 On väga sobiv, kui me endilt küsime: „Kas on olemas mingisugune hind, mille vastu mina võiksin vahetada oma Looja lojaalse kummardamise eesõiguse?” Kahjuks ei ole mõned, kes olid Jehoova pühendunud sulased, talitanud nii nagu Joosep ja nad on nõustunud isegi madala hinnaga. Isegi mõned kogudusevanemad on oma hindamatud püha teenistuse eesõigused ajutiste amoraalsete meeleliste lõbude nautimise eest ära müünud. Mõned, kes nii on toiminud — olgu nad siis vanemad või mitte — on taastamatult kaotanud perekonna ühtsuse, armastuse ja koguduse lugupidamise ning Jehoova heakskiidu — Tema heakskiidu, kes võib meile lojaalseks jäämiseks ja Saatana kiusatustele vastuseismiseks jõudu anda. — Jesaja 12:2; Filiplastele 4:13.
18. Miks on tähtis tähele panna 1. Timoteosele 6:9, 10 antud hoiatust?
18 Teised, kes püüavad oma auahnete ilmalike taotlustega edasi jõuda, „on iseendile valmistanud palju torkavat valu”, kuigi Piibel selle eest selgesti hoiatab. (1. Timoteosele 6:9, 10) Deemas, üks Pauluse poolt mainitud kristlane, sai sel põhjusel kas ajutiselt või jäädavalt kaotuse osaliseks. (2. Timoteosele 4:10) Jehoovale lojaalsuse osutamise arvel tehtud kompromissidel on alati hukatuslikud tagajärjed. „Jumal ei anna ennast pilgata, sest mis inimene külvab, seda ta ka lõikab!” — Galaatlastele 6:7.
19, 20. a) Millised on mõningad ohud, mis on seotud telesaadete liigse vaatamisega? b) Millise eeskuju andis ühe tunnistaja perekond?
19 Mõnikord esineb hinna pakkumine väga salakavalalt. Näiteks ütleb üks teade Ühendriikidest, et paljud perekonnad veedavad umbes poole sellest ajast, mis nad kodus on, telesaateid vaadates ja eriti on noored sellele väga andunud. Kui kristlane toidab oma mõistust peamiselt televisiooniga, mis näitab seksi ja vägivalda, siis võib ta peagi oma kristlikele põhimõtetele kahju teha. See võib teda kergesti teha ebalojaalseks ja Jehoovast võõrdunuks. Selline halb seltsing rikub ära kasulikud harjumused. (1. Korintlastele 15:33) Meie ei tohi unustada, et Pühakiri manitseb meid võtma aega Jehoova Sõna uurimiseks ja selle üle mõtisklemiseks. Kas ei oleks parem see ülearune aeg, mis on veedetud teleri ees, et lõõgastuda, välja vahetada aja vastu, mida saab kasutada nende teadmiste omandamiseks, mis viivad Jehoova lojaalse kummardaja igavesse ellu? Paljud, kes on tänapäeval tulnud tõe tundmisele, on pidanud tegema selles asjas oma mõtteviisis suuri korrektiive. — 1. Timoteosele 4:15, 16; 2. Timoteosele 2:15.
20 Takashi on üks Jaapani ärimees, kes elab Inglismaal. Tal oli harjumuseks enamikul õhtutel koos oma perega veeta kolm või neli tundi telesaateid vaadates. Pärast seda, kui tema ja ta naine kolm aastat tagasi ristiti, tegi ta otsuse, et isiklikul ja perekondlikul piibliuurimisel peab olema esikoht. Vähendades oma telesaadete vaatamise aega keskmiselt ainult 15 või 30 minutini päevas, tegi ta oma perekonnas hea algatuse. Kuigi Takashi peab kasutama uurimiseks kahte Piiblit, ühte inglis- ja teist jaapanikeelset, on tema vaimne kasvamine olnud kiire ja praegu ta teenib teenistusabilisena ühes inglise keelt rääkivas koguduses. Tema naine on abipioneer. „Et meie kahe poja vaimset meelsust kaitsta,” ütles ta, „selleks me vaatame iga päev hoolega järele, mida me naisega lubame neil telerist vaadata.” Selline enesedistsipliin tasub ennast ära.
21. Mida me Saatana taktikate kohta teame ja kuidas me võime ennast kaitsta?
21 Me võime kindlad olla selles: Saatan tunneb meie nõrkusi võib-olla paremini kui me neid ise tunnemegi. Kui ta püüab meid kompromissile viia või meie allumist Jehoovale nõrgendada, siis ei põrka ta millegi ees tagasi. (Võrdle Matteuse 4:8, 9.) Kuidas me saame ennast kaitsta? Me saame seda teha, mõeldes pidevalt oma pühendumisele ja arendades rõõmuga oma võimeid teiste inimeste vaimsete vajaduste teenimisel. Jehoova lojaalsete sulastena me peame olema tema teenistuses pidevalt hõivatud ja meid peab kogu aeg juhtima tema püha Sõna. See aitab meid meie kindlas otsuses, et ükski hind, mida Saatan iganes pakub, ei saa kõigutada meie lojaalsust Jumalale. — Laul 119:14—16.
Kuidas sa vastad?
◻ Kuidas Jehoova ja Jeesus on lojaalsust ilmutanud?
◻ Millised on teised piibellikud lojaalsuse eeskujud?
◻ Mida võib Saatan meile pakkuda või mida ta võib-olla püüab teha?
◻ Kuidas me võime ennast tugevdada, et Jehoova kummardamisel lojaalseks jääda?