Tema süda on toetatud, ta ei karda mitte, kuni ta viimaks parastab [„vaatab võidukalt”, UM] oma vaenlasi!” (Laul 112:6–8.)

Needki, kes on Jumala silmis õiged, ei pääse nende halbade uudiste mõjust, ometi ei tekita see neis halvavat hirmu. Selle asemel on nende süda „kindel” ja „toetatud”, sest nad vaatavad tulevikku kindla lootusega, teades, et Jumala uus õiglane maailm on ligi. Kui neid tababki õnnetus, võivad nad paremini olukorraga hakkama saada, sest nad loodavad Jehoova toetusele.

Pole kahtlustki, et õiged kohtavad lõpu lähenedes aina suurenevat vastupanu. See vihavaen jõuab haripunkti üleilmses rünnakus, kus Kurat-Saatan tegutseb Googina Maagoogi maalt. Siis viimaks võime ’vaadata võidukalt oma vaenlasi’, kellele saab osaks täielik lüüasaamine. Milline läbielamus – näha, kuidas Jehoova nime pühitsemine lõpule viiakse! (Hes. 38:18, 22, 23.)