Eraldatud rõõmsateks kiitjateks kogu maailmas
„Halleluuja! Kiitke, Jehoova sulased, kiitke Jehoova nime!” (LAUL 113:1)
1., 2. a) Kes väärib meie entusiastlikku kiitust kooskõlas Lauluga 113:1—3? b) Mida oleks kohane küsida?
JEHOOVA JUMAL, taeva ja maa Suur Looja, on kogu igaviku kestel Universumi Suverään. Ta väärib täielikult meie entusiastlikku kiitust. Sellepärast antakse meile Laulus 113:1—3 käsk: „Halleluuja! Kiitke, Jehoova sulased, kiitke Jehoova nime! Jehoova nimi olgu tänatud nüüd ja igavesti! Päikesetõusust loojakuni olgu kiidetud Jehoova nimi!”
2 Meie kui Jumala tunnistajad oleme seda tehes väga rõõmsad. Kui tore, et varsti täidab Jehoova Jumal kogu maa selle rõõmuküllase kiituslauluga, mida me tänapäeval laulame! (Laul 22:28.) Kas sinu häält on kuulda selles suures ülemaailmses kooris? Kui on, siis peaks sind küll väga õnnelikuks tegema see, et sa oled eraldunud sellest lahkmeelsest, rõõmutust maailmast.
3. a) Mis teeb Jehoova rahva eriliseks ja ainulaadseks? b) Mil viisil me oleme eraldunud?
3 See, et me kiidame üksmeelselt Jehoovat, teeb meid kindlasti eriliseks ja ainulaadseks. Me räägime ja õpetame kooskõlaliselt ning kasutame ühesuguseid meetodeid, kuulutades ’Jehoova suurt headust’ (Laul 145:7). Jah, Jehoovale pühendunud rahvana me oleme eraldatud teenima oma Jumalat Jehoovat. Jumal käskis oma muistsel pühendunud rahval, iisraellastel, püsida lahus neid ümbritsevatest rahvastest ja rüvetamatuna nende rahvaste tavadest (2. Moosese 34:12—16). Ta andis oma rahvale seadused, et aidata seda nõuet täita. Ka tänapäeval on Jehoova andnud meile oma Püha Sõna Piibli. Selle õpetused näitavad meile, kuidas me võime sellest maailmast lahus püsida (2. Korintlastele 6:17; 2. Timoteosele 3:16, 17). Meie pole eraldunud sel kombel, et elame kloostris nagu Suure Baabüloni mungad ja nunnad. Jeesuse Kristuse eeskuju järgides me kiidame Jehoovat avalikult.
Jäljenda Jehoova Ülemkiitjat
4. Millist eeskuju andis Jeesus Jehoova kiitmises?
4 Jeesus ei kaldunud mitte kunagi kõrvale oma eesmärgist kiita Jehoovat. See eristas teda maailmast. Ta kiitis Jumala püha nime sünagoogides ja Jeruusalemma templis. Jeesus kuulutas Jehoova tõdesid avalikult kõikjal, kuhu iganes kogunesid rahvahulgad, olgu mäeveerul või merekaldal. Ta teatas: „Ma ülistan sind [„avalikult”, UM], Isa, taeva ja maa Issand” (Matteuse 11:25). Isegi Pontius Pilatuse ees olles tunnistas Jeesus: „Ma olen selleks sündinud ja selleks tulnud maailma, et ma tõele tunnistust annaksin” (Johannese 18:37). Jeesus mõistis oma töö tähtsust. Ükskõik kus Jeesus ka ei olnud, andis ta tunnistust Jehoovast ja kiitis teda avalikult.
5. Kelle kohta käib Laul 22:23 ja milline peaks olema meie suhtumine?
5 Me leiame Laulust 22:23 järgmise prohvetliku ütluse Jehoova Ülemkiitja kohta: „Ma tahan su nime kuulutada oma vendadele, keset kogudust ma tahan kiita sind!” Heebrealastele 2:11, 12 kasutab apostel Paulus seda salmi seoses Issanda Jeesuse ja nendega, keda Jehoova Jumal on pühitsenud taevase au jaoks. Nagu tema, nii ei häbene ka nemad kiita Jehoova nime koguduse keskel. Kas ka meil on samasugune meelelaad, kui me käime oma koguduse koosolekutel? Kui me koosolekutest nii oma mõistuse kui häälega entusiastlikult osa võtame, toob see Jehoovale kiitust. Kuid kas sellega meie rõõmus kiitus piirdubki?
6. Millise ülesande andis Jeesus oma jüngritele ja kuidas toovad valguse armastajad Jumalale austust?
6 Teksti Matteuse 5:14—16 järgi tegi Issand Jeesus oma järelkäijatele ülesandeks lasta oma valgust paista, et ka teised hakkaksid Jehoovat kiitma. Ta ütles: „Teie olete maailma valgus. [——] Paistku teie valgus inimeste ees, et nad näeksid teie häid tegusid ja annaksid au teie Isale, kes on taevas.” Need, kes armastavad valgust, toovad Jumalale austust. Kas nad teevad seda ainult sel viisil, et räägivad ja teevad häid, inimsõbralikke asju? Ei, nad teevad seda sellega, kui toovad Jehoovale üheskoos austust. Tõepoolest, valguse armastajad pühenduvad Jumalale ja saavad tema rõõmsateks kiitjateks. Kas sina oled selle õnneliku sammu juba astunud?
Rõõm Jehoova kiitmisest
7. Miks on Jehoova kiitjad nii rõõmsad ja millist rõõmu kogesid nad 33. aasta nelipühil?
7 Miks on Jehoova kiitjad nii rõõmsad? Sellepärast, et rõõm on üks Jumala püha vaimu viljadest. Galaatlastele 5:22 toodud loetelus nimetatakse seda kohe pärast armastust. Jeesuse jüngrid, kes elasid 1. sajandil, ilmutasid seda Jehoova vaimu vilja. Nelipühapäeval 33. aastal, kui Jumal valas välja oma vaimu umbes 120 Jeesuse jüngri peale, hakkasid nad kõik mitmesugustes keeltes Jehoovat kiitma. Paljude rahvaste hulgast Jeruusalemma tulnud jumalakartlikud juudid olid ’kohkunud ja hämmastunud’. Nad hüüdsid: „Me kuuleme neid rääkivat meie omis keeltes Jumala suuri asju” (Apostlite teod 2:1—11). Milliseid tulemusi andis see Jehoova kiitmine paljudes keeltes? Umbes 3000 juuti ja juudi proselüüti võttis vastu Messiaga seonduva Kuningriigi hea sõnumi. Nad ristiti, nad said püha vaimu ja ühinesid innukalt Jeesuse jüngritega Jehoova rõõmsas kiitmises (Apostlite teod 2:37—42). Milline õnnistus see küll oli!
8. Mida tegid kristlased pärast nelipühi sellist, mis kasvatas nende rõõmu?
8 Jutustus jätkub: „Nad viibisid iga päev ühel meelel pühakojas ja murdsid leiba kodasid mööda ja võtsid toidust ilutsemise ja siira südamega, kiites Jumalat ja leides armastust kõige rahva juures. Aga Issand lisas iga päev nende ühendusele juurde neid, kes päästeti” (Apostlite teod 2:46, 47). Kas neid tegi väga rõõmsaks vaid see, et nad said koos olla ja toitu süüa? Ei, peamiselt valmistas neile rõõmu see, et nad võisid iga päev Jehoova Jumalat kiita. Ja nende rõõmu tegi veel suuremaks see, kui nad nägid, kuidas tuhanded inimesed nende päästesõnumile vastukaja osutavad. Tänapäeval on meil samasugune olukord.
Rõõmsad kiitjad kõigi rahvaste hulgas
9. a) Millal ja kuidas hakkas Jumal andma kõigist rahvastest inimestele võimalust kuulda head sõnumit? b) Miks valati püha vaim välja Korneeliuse ja tema kaaslaste peale juba enne, kui nad ristiti?
9 Jehoova ei tahtnud, et tema sulaste valgustkiirgav tegevus piirduks vaid ühe rahvaga. Seega andis ta alates aastast 36 m.a.j. kõigist rahvastest inimestele võimaluse head sõnumit kuulda. Jumala juhtimisel läks Peetrus Kaisareasse mittejuudist väepealiku juurde. Seal leidis ta eest Korneeliuse koos lähedaste sõprade ja perekonnaga. Kui nad olid tähelepanelikult Peetruse sõnu kuulanud, uskusid nad südamest Jeesusesse. Kust me seda teame? Sellest, et Jumala püha vaim tuli nende mittejuutidest usklike peale. Tavaliselt andis Jumal oma vaimu anni alles pärast ristimist, kuid sel korral ilmutas Jehoova oma soosingut neile mittejuutidele juba enne, kui nad vee alla kasteti. Kui Jehoova poleks seda teinud, ei oleks Peetrus võinud kindel olla, et sellest alates tunnistab Jumal oma sulastena ka mittejuute ja et nad on kõlblikud veeristimiseks (Apostlite teod 10:34, 35, 47, 48).
10. Mida oli juba muistsetel aegadel ennustatud selle kohta, et kõik rahvad hakkavad Jehoovat kiitma?
10 Juba muistsetest aegadest alates ennustas Jehoova, et teda hakkavad kiitma kõigist rahvastest inimesed. Pidi tulema aeg, mil tal on rõõmsaid kiitjaid kõigis maades. Selle tõestuseks tsiteeris apostel Paulus prohvetiennustusi Heebrea Kirjadest. Ta ütles paljurahvuselisele kristlaste kogudusele Roomas: „Võtke vastu üksteist, nõnda nagu ka Kristus teid on vastu võtnud Jumala austuseks. Sest ma ütlen, et Jeesus Kristus sai ümberlõikamise sulaseks Jumala tõe pärast, et kinnitada isadele antud tõotused, aga et paganad [„rahvad”, UM] ülistavad Jumalat tema halastuse pärast, nõnda nagu on kirjutatud [Laulus 18:50]: „Sellepärast ma tahan sind ülistada paganate seas ja laulda kiitust su nimele!” Ja taas ütleb tema [5. Moosese 32:43]: „Olge rõõmsad, paganad, ühes tema rahvaga!” Ja veel [Laulus 117:1]: „Kiitke Issandat, kõik paganad, ja ülistage teda, kõik rahvad!”” (Roomlastele 15:7—11, meie kursiiv).
11. Kuidas on Jumal aidanud kõigist rahvustest inimestel tema tõdesid teada saada ja millised on olnud selle tulemused?
11 Inimesed ei saa ühtsuses Jehoovat kiita, kui nad ei pane oma lootust Jeesusele Kristusele, kelle Jumal on määranud valitsema kõigist rahvustest inimeste üle. Et aidata neil mõista oma tõdesid, mis viivad igavesse ellu, on Jumal pannud käima rahvusvahelise õppeprogrammi. Ta annab juhatust ustava orjaklassi kaudu (Matteuse 24:45—47). Milliseid tulemusi see annab? Üle viie miljoni rõõmsa hääle laulab Jehoovale kiitust rohkem kui 230 maal. Lisaks neile ilmutavad selle vastu huvi veel miljonid teisedki. Vaata, kui palju oli neid, kes käisid 1996. aastal mälestusõhtul: 12921933. See on suurepärane!
Ennustus rõõmsate kiitjate suurest hulgast
12. Millist innustavat nägemust nägi apostel Johannes ja milline on see kõik tegelikkuses?
12 Apostel Johannes nägi nägemuses kõigist rahvahõimudest „suurt hulka rahvast” (Ilmutuse 7:9). Millise teemaga kiituslaulu see suur rahvahulk koos Jumala võitud jäänusega laulab? Johannes lausub meile: „Õnnistus [„pääste me võlgneme”, UM] meie Jumalale, kes aujärjel istub, ja Tallele!” (Ilmutuse 7:10). Seda kuulutatakse julgelt kõigis maailma paikades. Otsekui palmioksi lehvitades tervitame ühtselt Jumalat kui Universumi Suverääni ning tunnistame taeva ja maa ees rõõmsalt, et „me võlgneme” oma pääste temale ja ta Pojale Tallele, Jeesusele Kristusele. Apostel Johannes oli kindlasti erutatud, kui ta nägi seda innustavat nägemust suurest rahvahulgast. Ja millist erutust tunneme veel meie tänapäeval, kui näeme, et on tegelikkuseks saanud see, mida nägi Johannes, ning et oleme koguni osa sellest!
13. Mis eristab Jehoova rahvast maailmast?
13 Jehoova sulastena me kanname uhkusega tema nime (Jesaja 43:10, 12). Meid eristab maailmast see, et me oleme Jehoova tunnistajad. Millist rõõmu küll valmistab see, et me kanname Jumala ainulaadset nime ja et meie elu eesmärk on teha tema jumalikku tööd! Jehoova suurejooneline eesmärk pühitseda oma püha nime ja mõista Kuningriigi kaudu õigeks oma kõikehõlmav suveräänsus on andnud meie elule mõtte. Ta on aidanud meil leida endale koha tema jumalikus eesmärgis, mis on seotud tema nime ja Kuningriigiga. Ta on seda teinud kolmel viisil.
Meile on usaldatud tõde
14., 15. a) Milline on üks viis, kuidas Jehoova on aidanud meil leida koha tema jumalikus eesmärgis, mis tal on seoses oma nime ja Kuningriigiga? b) Kuidas erineb aastal 1914 rajatud Kuningriik sellest, mis kukutati aastal 607 e.m.a.?
14 Kõigepealt on Jehoova usaldanud oma rahva kätte tõe. Kõige põnevusttekitavam ilmutus on see, et tema Kuningriik hakkas valitsema aastal 1914 (Ilmutuse 12:10). See taevane valitsus erineb eelpiltlikust kuningriigist Jeruusalemmas, kus troonil istusid Taaveti soost kuningad. See kuningriik kukutati ja alates aastast 607 e.m.a. alistati Jeruusalemm täielikult paganlike maailmariikide valitsusele. Uus Kuningriik, mille Jehoova rajas aastal 1914, on taevane valitsus, mis allub alati ainult Jehoovale ja mida ei hävitata (Taaniel 2:44). See Kuningriik erineb esimesest ka valitsuse poolest. Kuidas? Ilmutuse 11:15 vastab: „Siis sündisid suured hääled taevas ning ütlesid: „Maailma valitsus [„kuningriik”, UM] on saanud meie Issanda ja tema Kristuse omaks, ja tema valitseb ajastute ajastuteni”” (Ilmutuse 11:15, meie kursiiv).
15 ’Meie Issanda ja tema Kristuse kuningriik’ valitseb kogu inimmaailma üle. See on Jehoova suveräänsuse uus väljendusvorm, millesse kuulub tema Messiast Poeg Jeesus koos oma 144000 vennaga, kellest enamik on nüüd juba taevasesse auhiilgusesse üles äratatud, ja see pole abstraktne, midagi teoreetilist, mille üle ehk õpetlastel meeldib väidelda. Ei, see taevane Kuningriik on reaalne valitsus. Meie õnnelik väljavaade elada tänu sellele valitsusele igavesti täiuslikkuses annab meile külluslikult põhjusi alati rõõmus olla. Kuna Jehoova on usaldanud meile oma Sõna kohta selliseid tõdesid, ajendab see meid sellest alati head rääkima (Laul 56:11). Kas sina teed seda korrapäraselt, rääkides kõigile, et Jumala Messia Kuningriik on juba praegu taevas valitsemas?
Abiks on püha vaim ja ülemaailmne vennaskond
16., 17. Millised on teine ja kolmas viis, kuidas Jehoova on aidanud meil leida koha tema jumalikus eesmärgis?
16 Teine viis, kuidas Jumal aitab meil tema jumalikus eesmärgis koha leida, on see, et ta annab meile oma püha vaimu, mis aitab meil oma elus kaunist vilja kanda ja tema heakskiidu pälvida (Galaatlastele 5:22, 23). Pealegi kirjutas Paulus võitud kristlastele: „Meie [oleme] saanud .. Vaimu, kes on Jumalast, et teaksime, mis Jumal meile armust on andnud” (1. Korintlastele 2:12). Kuna me tegutseme kooskõlas Jehoova vaimuga, võime kõik teada ja mõista seda head, mida ta praegu meile heldekäeliselt on andnud: tema tõotusi, seadusi, põhimõtteid ja palju muud. (Võrdle Matteuse 13:11.)
17 Kolmandaks aitab Jumal meid sellega, et meil on ülemaailmne vennaskond ja Jehoova meeldivad organisatsioonilised korraldused tema kummardamiseks. Apostel Peetrus rääkis sellest, kui ta õhutas meid ’armastama kogu vennaskonda’ (1. Peetruse 2:17, UM). Meie armastav rahvusvaheline vendade ja õdede pere aitab meil teenida Jehoovat suure südamerõõmuga, nagu käsib Laul 100:2: „Teenige Jehoovat rõõmuga, tulge tema palge ette hõiskamisega!” Salm 4 lisab: „Tulge sisse ta väravaist tänuga, tema õuedesse kiitusega; ülistage teda ja andke tänu ta nimele!” Seega me võime rõõmu tunda, oleme siis avalikul kuulutustööl või oma koosolekutel. Millise rahu ja julgeoleku me oleme küll leidnud Jehoova vaimse templi kaunites õuedes!
Kiida rõõmsalt Jehoovat!
18. Miks me võime Jehoovat kiites rõõmustada, kuigi meid kiusatakse taga ja meid vaevavad muudki raskused?
18 Ükskõik millised rasked olukorrad, tagakiusamine või muud probleemid meid ka ei vaevaks, tundkem rõõmu sellest, et me oleme Jehoova kummardamiskojas (Jesaja 2:2, 3). Pea meeles, et rõõm on südame omadus. Meie algkristlastest vennad ja õed olid rõõmsad Jehoova kiitjad, kuigi neile sai osaks palju raskusi ja õnnetusi (Heebrealastele 10:34). Meie kaasusklikud tänapäeval on täpselt nagu nemad (Matteuse 5:10—12).
19. a) Millised korduvad üleskutsed innustavad meid Jehoovat kiitma? b) Millest sõltub meie igavene elu ja milline on meie kindel otsus?
19 Kõik, kes me teenime Jehoovat, vastame meeleldi Piibli üleskutsele kiita teda. Ilmutusraamatus katkestab Jumalale esitatavaid kiitusväljendusi korduvalt hüüatus: „Halleluuja [„Kiitke Jaahi”, UM]!” (Ilmutuse 19:1—6). Laulus 150 kästakse meil kuues salmis 13 korda Jehoovat kiita. See on üleüldine üleskutse kogu loodule, et see rõõmsalt üheskoos Jehoovale kiituslaulu laulaks. Meie igavene elu sõltub sellest, kas me ühineme selle suurepärase halleluujat laulva kooriga! Jah, ainsad inimesed, kes jäävad igavesti elama, on need, kes lakkamatult Jehoovat kiidavad. Sellepärast me püsime lõpu lähenedes otsusekindlalt tema lojaalse ülemaailmse koguduse ligi. Siis võime loota, et näeme, kuidas täituvad lõplikult Laulu 150 viimased sõnad: „Kõik, kellel on eluõhku, kiitku Jehoovat! Halleluuja!”
Kuidas sa vastaksid?
◻ Mis teeb Jehoova rahva eriliseks ja ainulaadseks?
◻ Miks on Jehoova sulased nii rõõmsad?
◻ Mis eristab meid maailmast?
◻ Millisel kolmel viisil on Jumal aidanud meil leida koha tema jumalikus eesmärgis?
[Pilt lk 17]
Ükskõik kus Jeesus ka ei olnud, andis ta tunnistust Jehoovast ja kiitis teda avalikult