Piibliuurimine on tasutoov ja nauditav

„Kui sa seda otsid ..., siis sa ... leiad Jumala tunnetuse!” (ÕPETUSSÕNAD 2:4, 5)

 1. Kuidas võib ajaviitelugemine naudingut pakkuda?

PALJUD inimesed loevad lihtsalt meelelahutuseks. Kui lektüür on kasulik, võib lugemine olla kosutav lõõgastus. Mõnedele kristlastele meeldib lisaks kavakohasele piibliosale lugeda suvaliselt laule, õpetussõnu, evangeeliumilugusid või muid piiblikatkendeid. Nii keele kui ka mõtete ilu pakub neile sügavat naudingut. Teised eelistavad ajaviitelugemiseks Jehoova tunnistajate aastaraamatut, ajakirja „Ärgake!”, „Vahitornis” ilmunud elulugusid või hoopis materjali, mis käsitleb ajalugu, geograafiat või loodusteadusi.

2., 3. a) Mille poolest on sügavad usutõed võrreldavad tahke roaga? b) Mida uurimine nõuab?

² Kui meelelahutuslik lugemine aitab lõõgastuda, siis mingi lektüüri uurimine nõuab vaimset pingutust. Inglise filosoof Francis Bacon kirjutas: „Osa raamatuid on maitsmiseks, osa neelamiseks ning vaid vähesed on mälumiseks ja seedimiseks.” Piibel kuulub kahtlemata viimasesse kategooriasse. Apostel Paulus kirjutas: „Sellest [Kristusest, keda kujutas eelpiltlikult kuningas-preester Melkisedek] oleks meil palju rääkida ning seda on raske sõnadega seletada, sest te olete läinud tuimaks kuulma. Aga täisealiste jaoks on tahke roog, nende jaoks, kelle meeled vilumuse tõttu on harjunud vahet tegema hea ja kurja vahel” (Heebrealastele 5:11, 14). Tahket rooga tuleb mäluda, enne kui see alla neelatakse ja ära seeditakse. Samuti peab sügavate usutõdede üle mõtisklema, enne kui need omaks võetakse ja tallele pannakse.

³ Õppimist on defineeritud kui „teadmiste või arusaamise teadlikku omandamist lugemise, juurdlemise jms. teel”. Seega tähendab uurimine midagi enamat kui vaid pealiskaudset lugemist, mille käigus ehk sõnu alla joonitakse. Uurimine on õppetöö, mis nõuab vaimset pingutust ja tähelepanuvõime kasutamist. See aga ei tähenda, et uurimine ei või olla meeldiv.

Muuda piibliuurimine meeldivaks

 4. Miks võib Jumala Sõna uurimine vastavalt laulukirjutaja sõnadele kosutust ja rõõmu tuua?

⁴ Jumala Sõna lugemine ja uurimine võib olla kosutav ja virgutav. Laulukirjutaja kuulutas: „Jehoova käsuõpetus on laitmatu, see kosutab hinge; Jehoova tunnistus on ustav, see teeb kohtlase targaks! Jehoova korraldused on õiglased, need rõõmustavad südant; Jehoova käsk on selge, see valgustab silmi!” (Laul 19:8, 9). Jehoova käsud ja meeldetuletused kosutavad hinge, suurendavad vaimset heaolu, toovad sisemist rõõmu ja valgustavad meie silmi, andes meile selge pildi Jehoova imelistest eesmärkidest. Kui meeldiv see kõik on!

 5. Mida me võime teha selle heaks, et uurimisest rõõmu leida?

⁵ Kui saavutame mingis töös häid tulemusi, on loomulik, et hakkame seda tööd nautima. Et piibliuurimine võiks rõõmu tuua, tuleb meil värskeid teadmisi kohe ellu rakendada. Jakoobus kirjutas: „Kes vabaduse täiusliku käsu sisse kummardades on vaadanud ja jääb selle juurde, ei ole unustav kuulja, vaid on teo tegija; see on õnnis oma tegemises” (Jakoobuse 1:25). Õpitu kohene ellurakendamine annab rahuldustunde. Samuti võime leida rõõmu, kui teeme uurimistööd eesmärgiga otsida vastuseid küsimustele, mida on esitatud meile kuulutus- ja õpetustööl.

Kiindu Jumala Sõnasse

 6. Kuidas väljendas 119. Laulu kirjutaja oma kiindumust Jumala sõnasse?

⁶ Laulu 119 looja, kes võis olla noor prints Hiskija, oli kiindunud Jehoova sõnasse. Ta ütles luulekeeles: „Sinu määrustest ma tunnen lõbu, ma ei unusta sinu sõna! On ju sinu tunnistused mu rõõmustajad ... Ma tahan ennast lõbustada sinu käskudega, mida ma armastan! Tulgu su halastused minu peale, et ma elaksin, sest sinu käsuõpetus on minu lõbu! Ma igatsen päästet sinult, Jehoova, ja sinu käsuõpetus on mu lõbu!” (Laul 119:16, 24, 47, 77, 174).

7., 8. a) Mida tähendab Jumala Sõnast ’lõbu tunda’, nagu selgitab üks teatmeteos? b) Kuidas me saame näidata, et armastame Jehoova Sõna? c) Kuidas Esra valmistus Jehoova Seadust lugema?

⁷ Seda heebrea sõna, mis on tõlgitud Laulus 119 vastega ’lõbu tundma’, selgitatakse ühes Heebrea Kirjade sõnaraamatus järgmiselt: „Selle kasutamine salmis 16 on seotud kaastekstis esinevate verbidega, mis tähistavad rõõmustamist ... ja mõtisklemist ... Järjestus on niisiis: rõõm, mõtisklemine, vaimustus ... See kombinatsioon võib viidata eesmärgikindlale mõtisklemisele kui abinõule, mille kaudu inimene vaimustub Jahve sõnast. [––] Selle tähenduses kätkeb emotsionaalne element.”a

⁸ Jah, armastus Jehoova Sõna vastu peaks lähtuma meie südamest, emotsioonide asukohast. Me peaksime heal meelel peatuma lõikude juures, mida oleme äsja lugenud. Me peaksime sügavatesse vaimulikesse mõtetesse põhjalikult süvenema. See eeldab vaikset mõtisklemist ja palvetamist. Sarnaselt Esraga on meil tarvis oma südant valmistada Jumala Sõna lugemiseks ja uurimiseks. Temast on kirjutatud: „Esra oli oma südant valmistanud Jehoova käsuõpetust nõudma ja täitma, et õpetada Iisraelis seadust ja õigust” (Esra 7:10). Pane tähele, et Esra valmistas oma südant kolmel eesmärgil: et Jumala Sõna uurida, oma elus rakendada ja teistele õpetada. Me peaksime tema eeskuju järgima.

Piibliuurimine on jumalakummardamise osa

9., 10. a) Mis näitab, et laulukirjutaja tundis Jehoova Sõna vastu suurt huvi? b) Mida tähendab heebrea tegusõna, mis on tõlgitud vastega ’mõtteid mõlgutama’? c) Miks on tähtis pidada Piibli uurimist „üheks jumalakummardamisega seotud toiminguks”?

⁹ Laulukirjutaja sõnad näitavad, et ta tundis suurt huvi Jehoova seaduste, korralduste ja meeldetuletuste vastu. Ta laulis: „Ma mõlgutan mõtteid sinu korralduste üle ja vaatlen sinu teeradu! Ma tõstan oma käed su käskude poole, mida ma armastan, ja mõlgutan meelt su määruste üle! Kuidas ma armastan sinu käsuõpetust! Iga päev mõlgutan ma mõttes seda! Ma olen mõistlikum kui kõik mu õpetajad, sest ma olen mõlgutanud mõttes su tunnistusi!” (Laul 119:15, 48, 97, 99). Mida tähendab selline ’mõtete mõlgutamine’ Jehoova Sõna üle?

¹⁰ Heebrea tegusõna, mis on tõlgitud vastega ’mõtteid mõlgutama’, tähendab ka ’millegi üle järele mõtlema’. „Seda kasutatakse, rääkides Jumala tegude ... ja Jumala sõna ... üle mõtisklemisest. („Theological Wordbook of the Old Testament”.) See sõna osutab sellele, et laulukirjutaja „uuris armastusega” Jumala seadust, see oli talle „üks jumalakummardamisega seotud toiminguid”. Jumala Sõna uurimisse aitab meilgi tõsisemalt suhtuda see, kui peame seda toimingut jumalakummardamise osaks. Niisiis tuleks Piiblit uurida kohusetruult ja palve väele toetudes. Piibliuurimine on meie jumalakummardamise osa, mis aitab meil Jumala teenistuses edeneda.

Kaevu sügavamale Jumala Sõnasse

11. Kuidas ilmutab Jehoova oma rahvale sügavaid usutõdesid?

¹¹ Laulukirjutaja hüüdis hardas imetluses: „Kui suured on sinu teod, Jehoova! Väga sügavad on su mõtted!” (Laul 92:6). Ka apostel Paulus kõneles „Jumala sügavustest” ehk sisurikastest mõtetest, mida Jehoova ilmutab oma rahvale „Vaimu läbi”, mis on tegev ustava ja mõistliku sulaseklassi peal (1. Korintlastele 2:10; Matteuse 24:45). See sulaseklass pakub usinalt vaimset toitu kõikidele: uutele „piima”, „täisealistele” aga „tahket rooga” (Heebrealastele 5:11–14).

12. Too näide „Jumala sügavustest”, mida sulaseklass on selgitanud.

¹² Et „Jumala sügavusi” mõista, on hädavajalik uurida tema Sõna palvemeelselt ning mõtiskleda selle üle. Näiteks on välja antud suurepärast materjali, mis näitab, kuidas Jehoova saab olla ühteaegu õiglane ja halastav. Kui ta ilmutab halastust, ei tähenda see, et ta lahjendab oma õiglust; tegelikult on jumalik halastus Jumala õigluse ja ka armastuse väljendus. Patustanu üle kohut mõistes vaatab Jehoova esmalt, kas ta saab oma Poja lunastusohvri alusel talle halastust osutada. Kui patustanu ei kahetse või ilmutab mässumeelsust, täidab Jumal õigust ilma halastust osutamata. Mõlemal juhul on ta ustav oma ülevatele põhimõtetele (Roomlastele 3:21–26).b ’Oh seda Jumala tarkuse sügavust!’ (Roomlastele 11:33.)

13. Kuidas me saame näidata, et peame kalliks suurt hulka tõdesid, mis on meile juba teatavaks tehtud?

¹³ Me tunneme sarnaselt laulukirjutajaga rõõmu tõsiasjast, et Jehoova jagab meiega paljusid oma mõtteid. Taavet kirjutas: „Kui kallid on mulle sinu mõtted, oh Jumal! Kui väga suur on nende arv! Kui ma hakkaksin neid ära lugema, oleks neid rohkem kui liiva!” (Laul 139:17, 18). Kuigi meie praegused teadmised moodustavad ainult murdosa neist lugematutest mõtetest, mida Jehoova ilmutab meile eelseisva igaviku jooksul, on meile siiski tehtud juba teatavaks suurel hulgal usutõdesid, mida me väga hindame; samuti tahame Jumala Sõna sisu üha põhjalikumalt tundma õppida (Laul 119:160).

Vaja on pingutusi ja tõhusaid töövahendeid

14. Kuidas rõhutavad Õpetussõnad 2:1–6, et Jumala Sõna uurimine nõuab pingutusi?

¹⁴ Piibli süvauurimine nõuab pingutusi. See tõsiasi on väga selgelt näha, kui lugeda tähelepanelikult Õpetussõnu 2:1–6. Pane tähele, milliseid tegusõnu tark kuningas Saalomon kasutas, rõhutamaks pingutuste tähtsust jumalike teadmiste, tarkuse ja vahetegemisvõime omandamisel. Ta kirjutas: „Mu poeg! Kui sa mu sõnad vastu võtad ja mu käsud enesele talletad, lased oma kõrva tarkust tähele panna, pöörad oma südame mõistuse poole, jah, kui sa aru appi kutsud ja tood oma hääle kuuldavale mõistuse heaks, kui sa seda otsid nagu hõbedat ja püüad leida nagu peidetud varandust, siis sa mõistad Jehoova kartust ja leiad Jumala tunnetuse! Sest Jehoova annab tarkuse, tema suust tuleb tunnetus ja mõistus!” (Meie kursiiv.) Niisiis, et uurimine annaks tulemusi, tuleb teostada otsinguid, kaevata, nagu püüaks leida peidetud varandust.

15. Milline Piiblis toodud näide tõstab esile heade uurimismeetodite tähtsust?

¹⁵ Et Piibli uurimine oleks vaimselt rikastav, on tarvis ka häid uurimismeetodeid. Saalomon kirjutas: „Kui raud on nüri ja tera ei ihuta, siis tuleb jõudu pingutada” (Koguja 10:10). Kui töömees kasutab lõikeriista, mis pole terav, või kui ta kasutab seda valesti, siis raiskab ta jõudu ilmaaegu ja tulemus on nigel. Samamoodi võib ka uurimisele pühendatud ajast saada kas rohkem või vähem kasu olenevalt sellest, milliseid uurimismeetodeid kasutada. Väga häid praktilisi soovitusi uurimismeetodite tõhustamiseks on antud „Teokraatliku teenistuskooli juhendi” („Theocratic Ministry School Guidebook”) 7. õppetunnis.c

16. Millised soovitused aitavad meil sügavalt ja keskendunult uurida?

¹⁶ Enne tööle asumist võtab töömees välja vajaminevad töövahendid. Samamoodi peaksime ka meie enne uurima asumist võtma oma isiklikust raamatukogust välja vahendid, mida meil uurimise käigus tarvis läheb. Kuna uurimine on töö, mis nõuab vaimset pingutust, siis on hea pöörata tähelepanu ka õppimisasendile. Kui tahame püsida vaimselt erksana, on ilmselt praktilisem istuda laua või kirjutuslaua taga toolil kui lesida voodis või istuda mugavas tugitoolis. Kui on juba tükk aega keskendunult uuritud, on kasulik end vahepeal veidi sirutada või käia õues värsket õhku hingamas.

17., 18. Too näiteid selle kohta, kuidas uurimise abivahendeid kasutada.

¹⁷ Uurimise tõhustamiseks on meil võimalik kasutada mitmeid oivalisi töövahendeid. Tähtsaim neist on Pühakirja Uue Maailma Tõlge, mis on praegu tervikuna või osaliselt saadaval 37 keeles. Uue Maailma Tõlke standardväljaanne sisaldab ristviiteid ning „Piibli raamatute tabelit”, kus on ära näidatud iga raamatu kirjutaja nimi, kirjutamiskoht ja kaetud ajaperiood. Samuti sisaldab see Piibli sõnade indeksit, lisa ja kaarte. Mõnes keeles on see piiblitõlge saadaval ka suuremas formaadis, mis on tuntud kui Pühakirja Uue Maailma Tõlke viidetega väljaanne. Lisaks eelmainitud joontele sisaldab see hulgaliselt allmärkusi, mis on ka indekseeritud, ja rohkesti muud lisamaterjali. Kas sa kasutad täiel määral „töövahendeid”, mis on välja antud selleks, et võiksid Jumala Sõnas veelgi sügavamale kaevata?

¹⁸ Veel üks väärtuslik piibliuurimise abivahend on kaheköiteline piiblientsüklopeedia „Insight on the Scriptures”. Kui sul on see olemas keeles, mida sa mõistad, peaks see olema sinu uurimistel alaline kaaslane. Sa leiad sealt taustinformatsiooni enamiku Piibli teemade kohta. Väga tõhus abivahend on ka raamat „Kogu Pühakiri on Jumala inspireeritud ja kasulik” („All Scripture Is Inspired of God and Beneficial”). Sellest raamatust tasub vaadata üle vastav osa, kui alustad uue piibliraamatu lugemist, kuna seal on teavet igas piibliraamatus kirjeldatud sündmustiku geograafilise ja ajaloolise tausta kohta ning ka lühiülevaade sisust ja väärtusest meie jaoks. Paljudele trükistele lisandus hiljuti ka arvutivariandis „Vahitorni ühingu raamatukogu” („Watchtower Library”), mis on saadaval üheksas keeles.

19. a) Miks on Jehoova andnud meile suurepäraseid piibliuurimise abivahendeid? b) Mida nõuab sisukas piiblilugemine ja -uurimine?

¹⁹ Jehoova on andnud kõik need töövahendid „ustava ja mõistliku sulase” kaudu, et aidata oma teenijail maa peal ’otsida ja leida Jumala tunnetust’ (Õpetussõnad 2:4, 5). Head uurimisharjumused aitavad meil Jehoovat paremini tundma õppida ja temaga lähedasemaks saada (Laul 63:2–9). Jah, piibliuurimine on töö, kuid see töö võib olla nauditav ja tasutoov. Ent kuna see nõuab aega, võid sa mõelda, kuidas küll seda Piibli lugemise ja isikliku uurimise jaoks piisavalt leida. Seda arutatakse selle artiklisarja viimases osas.

[Allmärkused]

Kordamisküsimused

• Kuidas me võime teha isikliku uurimise kosutavaks ja tasutoovaks?

• Kuidas me võime laulukirjutaja sarnaselt väljendada kiindumust ja huvi Jehoova Sõna vastu?

• Kuidas näitavad Õpetussõnad 2:1–6, et Jumala Sõna uurimine nõuab pingutusi?

• Milliseid suurepäraseid piibliuurimise abivahendeid on Jehoova meile andnud?

[Pilt lk 14]

Rahulik mõtisklemine ja palvetamine aitavad meil kasvatada armastust Jumala Sõna vastu

[Pildid lk 17]

Kas sa kasutad täiel määral ära uurimise abivahendeid, et tungida Jumala Sõna sügavustesse?