Me oleme „imeliselt loodud”

„Ma ... olen nii kardetavalt imeliselt loodud.” (LAUL 139:14, P 1997)

 1. Miks annavad paljud mõtlevad inimesed imelise eluslooduse eest au Jumalale?

MAAILM on täis imelisi looduid. Kuidas nad olemasollu tulid? Mõned arvavad, et võivad intelligentset Loojat kõrvale jättes vastuse leida. Teiste meelest piirab meelevaldne Looja kõrvaleheitmine võimet loodust mõista. Nende arvates on elusolendid liiga keerukad, mitmekesised ja võib öelda ka liiga imelised, et olla tekkinud juhuse läbi. On palju inimesi, sealhulgas ka teadlasi, kelle sõnul näitavad tõendid, et universumil on tark, vägev ja heasoovlik Valmistaja.a

 2. Mis pani Taaveti Jehoovat kiitma?

² Vanaaja Iisraeli kuningas Taavet oli veendunud, et imepärase loomistöö eest tuleb kiita selle Valmistajat. Ehkki Taavet elas kaua aega enne praegust teadusajastut, taipas ta, et teda ümbritseb Jumala võrratu kätetöö. Ainuüksi see, kui Taavet mõtles oma keha peale, pani teda tundma sügavat aukartust Jumala loomisvõime ees. „Ma tänan sind, et olen nii kardetavalt imeliselt loodud,” kirjutas ta. „Imelised on sinu teod, seda tunneb mu hing hästi” (Laul 139:14, P 1997).

3., 4. Miks on meil igaühel oluline mõelda sügavalt Jehoova tegude peale?

³ Taaveti tugeva veendumuse aluseks oli asjade üle sügav järelemõtlemine. Nüüdisajal pakuvad kooli õppekavad ja meedia arvukalt usku hävitavaid teooriaid inimese päritolu kohta. Et meiegi usk oleks samasugune nagu Taavetil, peame asja sügavalt kaaluma. Me ei tohiks lubada teistel meie eest mõelda, eriti kui tegemist on sedavõrd oluliste küsimustega nagu Looja olemasolu ja roll.

⁴ Jehoova tegude peale mõtlemine süvendab tänutunnet tema vastu ja kinnitab, et tema tulevikutõotusi võib usaldada. See jällegi ajendab Jehoovat paremini tundma õppima ja teenima. Seepärast uurigem, kuidas kinnitab nüüdisteadus Taaveti järeldust, et me oleme „imeliselt loodud”.

Meie imepärane füüsiline areng

5., 6. a) Mismoodi saab inimese elu alguse? b) Milline ülesanne on neerudel?

⁵ „Sina valmistasid mu neerud ja kudusid mind mu ema ihus!” (Laul 139:13.) Me kõik saime alguse oma ema kehas ühestainsast rakust, pisemast kui punkt selle lause lõpus. See mikroskoopiline rakk oli tohutu keerukas – see oli nagu väike keemialabor! Rakk kasvas kiiresti. Kahe kuu möödudes olid juba moodustunud suuremad organid, nende seas ka neerud. Pärast sündi olid neerud valmis verd filtreerima – eemaldama mürke ja liigset vett, kuid säilitama kasulikke aineid. Terved neerud filtreerivad veres (mida täiskasvanul on umbes viis liitrit) sisalduva vee iga kolmveerand tunni tagant!

⁶ Neerud aitavad ka hoida mineraalainete tasakaalu veres, samuti selle happesust ja rõhku. Nad täidavad veel palju muid olulisi ülesandeid, näiteks aktiveerivad D-vitamiini, mis on vajalik luustiku korralikuks arenguks, ja toodavad hormooni nimega erütropoetiin, mis stimuleerib luuüdi valmistama punaliblesid. Mis siis imestada, et neere on nimetatud „organismi meisterkeemikuteks”!b

7., 8. a) Kirjelda loote varajast arengut. b) Mis mõttes võib öelda, et arenevat last ’kootakse maa sügavuses’?

⁷ „Mu luud ei olnud varjul sinu eest, kui mind salajas loodi, kui mind maa sügavuses imeliseks kooti!” (Laul 139:15.) Algrakk jagunes, mida tegid ka uued rakud. Peagi rakud diferentseerusid ehk spetsialiseerusid närvi-, lihas-, naha- ja muudeks rakkudeks. Sama tüüpi rakud koondusid, et moodustada kudesid, seejärel organeid. Näiteks kolme nädala vanusel lootel hakkab arenema luustik. Kui loode on kõigest seitsme nädala vanune ning vaid kahe ja poole sentimeetri pikkune, on tal juba olemas täiskasvanu kõigi 206 luu alged, ehkki need pole veel luustunud.

⁸ Säärane hämmastav areng leiab aset inimsilma eest varjatult emaihus otsekui maa sügavuses. Tõepoolest, paljud arengutsükli aspektid on inimestele veel teadmata. Mis näiteks sunnib geene rakus alustama diferentseerumisprotsessi? Teadlased võivad selle lõpuks välja uurida, ent meie Valmistajale Jehoovale on algusest peale kõik teada olnud, nagu Taavet järgnevalt märkis.

9., 10. Mis mõttes on loote arenguetapid kirjutatud Jumala raamatusse?

⁹ „Su silmad nägid mind juba mu eos ja su raamatusse kirjutati kõik päevad, mis olid määratud, ehk küll ühtainustki neist ei olnud olemas!” (Laul 139:16.) Esimene rakk sisaldas kogu informatsiooni terve keha kohta. Selle informatsiooni alusel areneb inimene üheksa kuud enne sündi emaihus ja seejärel paarkümmend aastat kuni täiskasvanuks saamiseni. Selle aja jooksul läbib keha mitu arenguetappi, juhindudes kõiges algrakku programmeeritud infost.

¹⁰ Taavet ei teadnud midagi ei rakkudest ega geenidest ning tal polnud mikroskoopi. Samas järeldas ta õigesti, et tema keha areng annab tunnistust kavandatusest. Taavet võis teada üht-teist loote arengu kohta ning järeldada, et iga arenguetapp toimub vastavalt eelnevale plaanile ja ajakavale. Niisugust kavandatust kirjeldas ta luuleliselt kui Jumala raamatusse kirjutatut.

11. Mis määrab ära inimesele iseloomulikud tunnused?

¹¹ Tänapäeval teatakse, et esivanematelt päritud tunnused, nagu pikkus, näojooned, silma- ja juuksevärv ning palju-palju muid iseloomulikke jooni, on ette määratud geenidega. Igas rakus on kümneid tuhandeid geene ja iga geen kuulub pikka DNA (desoksüribonukleiinhappe) ahelasse. Organismi ehitusjuhised on „kirja pandud” iga inimese DNA keemilisse struktuuri. Alati, kui rakud jagunevad, et moodustada uusi või asendada vanu rakke, annab DNA need juhised edasi, hoides inimest nõnda elus ja säilitades tema välimuse põhijooned. Milline tähelepanuväärne näide meie taevase Valmistaja väe ja tarkuse kohta!

Meie ainulaadne mõistus

12. Milline suur erinevus on loomade ja inimeste vahel?

¹² „Kui kallid on mulle sinu mõtted, oh Jumal! Kui väga suur on nende arv! Kui ma hakkaksin neid ära lugema, oleks neid rohkem kui liiva!” (Laul 139:17, 18a.) Loomadki on imeliselt loodud ning mõnel neist on meeli ja võimeid, mis on üle inimeste omadest. Inimestele andis aga Jumal vaimsed võimed, mis on palju kõrgemad loomade omadest. „Inimesed on küll nii mõneski mõttes teiste liikide sarnased, ent maa eluvormide seas oleme ainulaadsed oma võime poolest kasutada keelt ja mõtelda,” märgitakse ühes õpikus. „Ainulaadne on ka meie sügav huvi iseenda vastu: kuidas me oleme kavandatud? Kuidas me oleme valmistatud?” Nende küsimuste üle juurdles ka Taavet.

13. a) Kuidas sai Taavet mõelda Jumala mõtete peale? b) Mismoodi saame meie Taavetist eeskuju võtta?

¹³ Kõige tähtsam erinevus loomadega võrreldes on inimeste ainulaadne võime mõelda Jumala mõtete peale.c See eriline and tõendab, et me oleme loodud Jumala „näo järgi” (1. Moosese 1:27). Taavet kasutas seda andi hästi. Ta mõtles sügavalt Jumala olemasolu kinnitavatele tõenditele ja tema headele omadustele, mis peegeldusid ümbritsevas maailmas. Lisaks olid Taavetil olemas varajased Pühakirja raamatud, milles Jumal annab teadmisi enda ja oma tegude kohta. Need inspireeritud kirjutised aitasid Taavetil mõista Jumala mõtteid, isiksust ja eesmärki. See, et Taavet mõtiskles Pühakirja, loomistöö ja selle üle, kuidas Jumal temaga tegeleb, ajendas teda oma Valmistajat kiitma.

Mida tähendab usk

14. Miks pole meil Jumalasse uskumiseks vaja teada tema kohta kõike?

¹⁴ Mida enam Taavet loomistöö ja Pühakirja peale mõtles, seda enam taipas ta, et ei küüni mõistma täielikult Jumala tarkust ja võimekust (Laul 139:6). Sama kehtib meie puhul. Me ei mõista kunagi Jumala loomistööst kõike (Koguja 3:11; 8:17). Jumal on aga avaldanud nii Pühakirja kui looduse kaudu piisavalt teadmisi, et mis tahes ajajärgul elavad tõeotsijad saaksid omandada tõenditel põhinevat usku (Roomlastele 1:19, 20; Heebrealastele 11:1, 3).

15. Selgita näite abil, kuidas on omavahel seotud usk ja suhted Jumalaga.

¹⁵ Omada usku tähendab enamat kui vaid tunnistada, et elul ja universumil peab olema intelligentne allikas. See tähendab, et Jehoova Jumalat tuleb usaldada kui isikut – niisugust isikut, kes tahab, et me teda tundma õpiksime ja temaga heades suhetes oleksime (Jakoobuse 4:8). Mõelgem, millist usaldust tunneb laps oma armastava isa vastu. Kui keegi kahtleb skeptiliselt, kas isa ka tegelikult last hädaolukorras aitab, ei suuda ta kahtlejat võib-olla veenda oma isa usaldusväärsuses. Ent kui kogemused on tõendanud lapsele isa head loomust, on ta veendunud, et isa ei jäta teda hätta. Niisamuti kasvab meie usaldus Jehoova vastu, kui õpime teda Pühakirja uurides paremini tundma, paneme tähele tema loomistööd ja kogeme tema abi, kui ta meie palvetele vastab. Seetõttu soovime tema kohta üha uusi teadmisi hankida ja teda isetu armastuse ajel pühendunult ja igavesti kiita. See on parim siht, mis inimesel võib olla (Efeslastele 5:1, 2).

Otsigem juhatust oma Valmistajalt

16. Mida me õpime Taaveti lähedastest suhetest Jehoovaga?

¹⁶ „Oh Jumal, uuri mind ja tunne ära mu süda! Katsu mind läbi ja tunne ära mu muremõtted! Vaata, kas ma olen valuteel ja juhata mind igavesele teele!” (Laul 139:23, 24.) Taavet mõistis, et Jehoova juba tunneb teda läbi ja lõhki – kõik tema mõtted, sõnad ja teod on tema Valmistaja silma ees (Laul 139:1–12; Heebrealastele 4:13). See, et Jumal teda nii lähedaselt tunneb, andis Taavetile kindlustunde, nii nagu väike laps tunneb end turvaliselt armastavate vanemate süles. Taavet pidas kalliks lähedasi suhteid Jehoovaga ja ta püüdis neid suhteid hoida, mõeldes sügavalt Jumala tegudele ja palvetades tema poole. Paljud Taaveti lauludki – sealhulgas Laul 139 – on enamjaolt viisistatud palved. Mõtisklemine ja palvetamine aitavad ka meil Jehoovaga lähedaseks saada.

17. a) Miks soovis Taavet, et Jehoova tema südant uuriks? b) Millist mõju avaldab meie elule see, kuidas me oma vaba tahet kasutame?

¹⁷ Kuna me oleme loodud Jumala näo järgi, on meile antud vaba tahe. Me võime valida, kas teha head või halba. Vabadusega kaasneb ka moraalne vastutus. Taavet ei tahtnud, et teda arvataks õelate hulka (Laul 139:19–22). Ta tahtis hoiduda valusatest eksisammudest. Seega, mõeldes Jehoova ületamatule tarkusele, palus Taavet alandlikult, et Jumal uuriks tema isiksuse sisimaid soppe ja juhataks teda eluteele. Jumala õiged moraalinõuded kehtivad kõigi kohta; seega on meilgi vaja teha õigeid valikuid. Jehoova kutsub meid üles talle kuuletuma. Kui nii teeme, oleme talle meelepärased ja kogeme palju õnnistusi (Johannese 12:50; 1. Timoteosele 4:8). Käies päevast päeva koos Jehoovaga, tunneme sisemist rahu, olgugi et meid võivad olla tabanud muserdavad probleemid (Filiplastele 4:6, 7).

Järgigem oma imelist Valmistajat

18. Mida Taavet järeldas, kui vaatles loomistööd?

¹⁸ Noorena karjatas Taavet tihti väljas lambaid. Lambad sõid, pead maas, rohtu, aga tema tõstis oma silmad üles taeva poole. Õhtupimeduses mõtles Taavet võimsale universumile ja sellele, millele kõigele see osutab. „Taevad jutustavad Jumala au ja taevalaotus kuulutab tema kätetööd!” kirjutas Taavet. „Päev peab päevale kõnet ja öö kuulutab ööle Jumala tarkust!” (Laul 19:2, 3.) Taavet mõistis, et tal on vaja otsida ja järgida Teda, kes on kõik nii võrratult loonud. Meilgi tuleb sedasama teha.

19. Mida võivad nii noored kui vanad õppida sellest, et nad on „imeliselt loodud”?

¹⁹ Taavet on eeskujuks selles, kuidas järgida nõu, mida tema poeg Saalomon hiljem noortele andis: „Mõtle oma Loojale oma nooruspäevil ... Karda Jumalat ja pea tema käske, sest see on iga inimese kohus!” (Koguja 12:1, 13). Taavet sai juba noorena aru, et ta on „imeliselt loodud”. Kuna ta tegutses sellele teadmisele vastavalt, koges ta elu jooksul suuri õnnistusi. Kui meie, nii noored kui vanad, kiidame ja teenime oma Suurt Loojat, on meiegi praegune ja tulevane elu rõõmurohke. Neile, kes jäävad Jehoova ligi ja elavad vastavalt tema õigetele teedele, tõotab Piibel: „Veel vanas eas nad kannavad vilja, on tüsedad ja haljad kuulutama, et Jehoova on õiglane” (Laul 92:15, 16). Ja meil on lootus elada oma Valmistaja imelise kätetöö keskel igavesti.

[Allmärkused]

Kas oskad selgitada?

• Mismoodi kinnitab loote areng, et me oleme „imeliselt loodud”?

• Miks tuleks meil mõelda Jehoova mõtete peale?

• Kuidas on omavahel seotud usk ja suhted Jehoovaga?

[Pildid lk 23]

Lapse areng emaihus kulgeb vastavalt ettekirjutatud plaanile

DNA

[Allikaviide]

Loode: Lennart Nilsson

[Pilt lk 24]

Nii nagu lapsed usaldavad oma armastavat isa, usaldame meie Jehoovat

[Pilt lk 25]

Jehoova kätetöö peale mõtlemine pani Taaveti teda kiitma