Jehoova väärib igavest kiitust
„Kogu päeva jooksul ma õnnistan sind ja kiidan su nime ikka ja igavesti.” — LAUL 145:2, NW.
1. Miks oli Taavetil Jehoova kiitmiseks palju põhjusi?
JEHOOVA lojaalsel sulasel Taavetil oli palju põhjusi Jumalat kiita. See vanaaja Iisraeli hästituntud kuningas tundis Jehoova suurust ja headust ning mõistis, et Tema kuningavõim on igavene. Kõigekõrgem väärib kiitust selle eest, et ta rahuldab kõigi elavate olevuste soovid ja osutab oma ustavatele sulastele halastust.
2. a) Kuidas on Laul 145 koostatud? b) Milliseid küsimusi me vaatleme?
2 Taavet väljendas Jumalale sellist kiitust 145. Laulus. Selle akrostihhoni iga salm algab heebrea tähestiku järjekorrale vastava tähega, kuigi üks täht (nun) on vahele jäetud. See tähestikuline järjekord võis meelespidamisel abiks olla. Laul 145 ülistab Jehoovat näiteks selliste sõnadega: „Kogu päeva jooksul ma õnnistan sind ja kiidan su nime ikka ja igavesti.” (Laul 145:2, NW) Aga kuidas võib see laul mõjutada meid? Mida võib see teha meie vahekorra heaks Jumalaga? Selle teadasaamiseks vaadelgem esmalt salme 1 kuni 10.
Jehoova suurus on läbiuurimatu
3. Mida me Taaveti sarnaselt ’oma Jumalale ja Kuningale’ võlgneme ja mispärast?
3 Taavet oli kuningas, aga ta tunnustas, et Jehoova suveräänsus on temast kõrgem, öeldes: „Ma tõstan sind kõrgeks, mu Jumal, sa kuningas! Ja ma tänan [„õnnistan”, NW] su nime ikka ja igavesti!” (Laul 145:1) Jehoova tunnistajad tõstavad kõrgeks Jumala nime ja kiidavad teda kogu maailmas ühesuguse austusega. Sellises tegevuses osalemine rikastab meie elu. Me võlgneme Jehoovale, ’oma Jumalale ja Kuningale’, kuulekuse ja allumise nagu Taavet. Ja miks ka mitte? Tema on „igaviku Kuningas”. (Ilmutuse 15:3, NW) Pealegi annab Jeesus Kristus, Suurem Taavet, kes 1914. aastast alates valitseb taevasel Siioni mäel, meile suurepärase eeskuju allumises Jehoovale, Igavesele Kuningale.
4. Kuidas me võime ’õnnistada Jumala nime’?
4 Taavet ütles, et ta ’õnnistab Jumala nime’. Kuidas on see tühisel inimesel võimalik? Kedagi õnnistada tähendab peale kõige muu ka temast head rääkida. Jumala nime õnnistamine näitab, et meil on tema ja ta püha nime Jehoova vastu tugev armastus. Me kunagi ei kaeba Jumala üle, ei otsi temas iialgi süüd ega kahtle tema headuses. Ainult siis, kui meil on selline suhtumine ja me oleme Jehoovale pühendunud ning säilitame laitmatuse tema ristitud tunnistajatena, võime öelda koos Taavetiga, et me ’õnnistame Jumala nime igavesti’. Kui me püsime Jumala armastuses, siis me saame igavese elu kingi ja seega oleme võimelised kiitma Jehoovat igavesti. — Juuda 20, 21.
5. Millist mõju peaks meile avaldama soov õnnistada Jehoovat „kogu päeva jooksul”?
5 Kui me oma Eluandjat tõeliselt armastame, siis ütleme koos Taavetiga: „Kogu päeva jooksul ma õnnistan sind ja kiidan su nime ikka ja igavesti.” (Laul 145:2, NW) Kui tühi võiks olla päev, kui me ei õnnistaks Jumalat! Ärgem olgem kunagi nii hõivatud või materiaalsete asjade pärast mures, et jätaksime iga päev oma taevasest Isast head rääkimata või tema poole palvetamata. Jeesus andis mõista, et me peaksime palvetama iga päev, kui ta eeskujupalves ütles: „Meie igapäevane leib anna meile iga päev.” (Luuka 11:3) Paljud, kes on täisaegses teenistuses, kiidavad Jumalat iga päev kristlikus teenimises osalemisega. Kuid ükskõik, millised on meie olukorrad, peaks meie süda meid siiski ajendama iga päev mingil viisil Jumalat kiitma. Ja mõtle vaid! Jehoovale pühendunud tunnistajatena, kellel on igavese elu lootus, on meil suurepärane väljavaade kiita tema nime igavesti. — Johannese 17:3.
6. Miks Jehoova on „kõrgeks kiidetav”?
6 Meil on kindlasti põhjust kiita Jumalat kogu päeva jooksul, sest Taavet lisas: „Suur on Jehoova ja kõrgeks kiidetav, tema suurus on uurimatu.” (Laul 145:3) Jehoova on nii suur, et teda ei saa kellegagi võrrelda, ja tema suveräänsus on absoluutne. Babüloni kuningas Nebukadnetsar pidi tunnustama: „Ega ole seda, kes võiks lüüa [Jumala] käe peale ja öelda temale: ’Mis sa teed?’ ” (Taaniel 4:31, 32) Jehoova on „kardetavam kui kõik muud jumalad”. (Laul 96:4) Ei ole ime, et ta on „kõrgeks kiidetav”. Ükski kiidusõna ei ole Jehoova kiitmiseks liiga kõrge! Ta väärib piiramatut, igavest kiitust.
7. Mis tõestab, et Jumala „suurus on uurimatu”?
7 Jehoova „suurus on uurimatu”. Sõltumata sellest, kui suur ta on kehaliselt, seisneb tema suurus selles, missugune Jumal ta on. Jah, asjad, mis ta on loonud, on meile mõistmiseks liiga imepärased ja me ise oleme „imeliselt tehtud”. (Laul 139:14, NW; Iiob 9:10; 37:5) Pealegi, kui suurejooneliselt Jehoova Jumal käitub! Ta peab oma tõotustest ustavalt kinni ja ilmutab armastavalt oma eesmärgid. Kuid siiski ei saa me iialgi Jumala kohta kõike teada. Igaviku kestel me oleme võimelised oma teadmisi temast, ta loomistööst ja eesmärkidest suurendama. — Roomlastele 11:33—36.
Ülista Jehoova tegusid
8. a) Kuidas on ’rahvapõlv rahvapõlvele’ ülistanud Jehoova tegusid? b) Kuidas meie lapsed tõenäoliselt Jehoova kummardamisele vaatavad, kui me õpetame neile Jehoova töid ja tegusid? c) Mida on võitud jäänus kui rõõmus „rahvapõlv” teinud?
8 Meie läbiuurimatult suure Jumala kiituseks võib nii palju öelda, et see ajendas Taavetit lausuma: „Rahvapõlv ülistab rahvapõlvele sinu tegusid, ja nad kuulutavad sinu suurt vägevust [„suuri vägevaid tegusid, ” NW]!” (Laul 145:4) Pidevalt järgnevad rahvapõlved on ülistanud Jehoova töid ja jutustanud tema vägevatest tegudest. Milline eesõigus on rääkida neid asju neile, kellega me viime läbi koduseid piibliuurimisi! Näiteks võime neile rääkida, et Jumal on loonud kõik asjad. (1. Moosese 1:1—2:25; Ilmutuse 4:11) Me võime jutustada tema vägevatest tegudest, kui ta vabastas iisraellased Egiptuse orjusest, aitas neil võita kaananlastest vaenlasi, hoidis neid genotsiidi eest vanas Pärsias ja palju muud. (2. Moosese 13:8—10; Kohtumõistjate 4:15; Ester 9:15—17) Ja kas me ei ole ajendatud jutustama Jehoova töödest ja tegudest oma lastele? Kui me anname oma järglastele sellist õpetust ja nad näevad meid rõõmsalt Jumalat teenimas, siis nad tõenäoliselt vaatavad tema kummardamisele nagu meeldivale asjale ja kasvavad üles ’rõõmuga Jehoovast nagu kindlast linnast’. (Nehemja 8:10; Laul 78:1—4) Vaimuga võitud jäänus moodustab ühe rõõmsa Jehoova tunnistajate „rahvapõlve”, kes ülistab Jumala tegusid ’suurele rahvahulgale’, osale sellest rahvapõlvest, kes pärib maise Paradiisi. — Ilmutuse 7:9.
9. Milles me võime kindlad olla, kui me Jumala tööle ja vägevatele tegudele mõtleme?
9 Kui mõtleme Jumala töödele ja vägevatele tegudele, siis me veendume veel rohkem, et „Jehoova ei jäta maha oma rahvast oma suure nime pärast”. (1. Saamueli 12:22; Laul 94:14) Kui me seisame katsumuste, eluraskuste ja tagakiusamise ees, siis võime olla rahulikud ja kindlad, et „Jumala rahu” hoiab meie südameid ja vaimujõudu. (Filiplastele 4:6, 7, NW) Kui sobiv on jutustada teistele meie armastavast taevasest Isast, kes meid kaitseb!
10. Mis kuulub Jehoova „imepäraste tegude” hulka ja kuidas me nende üle mõtisklemisest kasu saame?
10 Me peaksime võtma aega Jehoova tegude ja majesteetlikkuse üle mõtisklemiseks, sest Taavet lisas: „Sinu võimsuse [„väärikuse”, NW] toredat hiilgust ja su imeasju [„imepäraseid tegusid”, NW] tahan ma meeles mõlgutada!” (Laul 145:5) Jumala väärikus on kartustsisendav ja võrratu. (Iiob 37:22; Laul 148:13) Niisiis tegi Taavet Jehoova väärikuse toreda hiilguse oma huviasjaks. Samuti tundis laulik huvi Jumala „imepäraste tegude” vastu. Need hõlmavad Jumala õiguse ülesnäitamist patuseid hävitades ja jumalakartlikke säilitades nagu Veeuputuse ajal. (1. Moosese 7:20—24; 2. Peetruse 2:9) Selliste asjade üle mõtisklemine tugevdab meie vahekorda Jehoovaga ja teeb meid võimeliseks rääkima teistele tema väärikusest ja imepärastest tegudest. Neljakümne päeva jooksul kõrbes sai Jeesus kinnitust kiusatuste vastu, mõtiskledes asjade üle, millele avatud taevas oli tema tähelepanu juhtinud. (Matteuse 3:13—4:11) Seejärel ta rääkis teistele Jehoova väärikusest ja imepärastest tegudest.
11. a) Miks Jeeriko elanike peale oli langenud kartus? b) Millises vaimus Jehoova tunnistajad Jumala „kartustsisendavatest tegudest” ja tema „suurusest” räägivad?
11 Kui räägime Jumala väärikusest ja tegudest, siis me ergutame ka teisi neist rääkima. Taavet ütles: „Ja nemad räägivad üles su vägevaid [„kartustsisendavaid”, NW] tegusid, mis kardetavad, ja su suurust tahan ma jutustada.” (Laul 145:6, VP) Raahab rääkis hirmust, mis langes Jeeriko elanike peale, kui nad kuulsid, kuidas Jehoova oli päästnud iisraellased Punase mere ääres ja andnud neile võidu kahe emorlaste kuninga üle. Jeerikos pidi olema neist „kartustsisendavatest tegudest” palju räägitud. (Joosua 2:9—11) Ja kindlasti on ka eelseisev „suur viletsus” kartustsisendav. (Matteuse 24:21) Aga sellised asjad, mis on Jumalast võõrdunud inimestele kardetavad, sisendavad õiglastesse südametesse „Jehoova kartust”, tervet aukartust tema ees. (Õpetussõnad 1:7) Jehoova tunnistajad räägivad aukartlikus vaimus Jumala väe avaldustest. Muidugi on suur Imede Kordasaatja võitute ja nende maiste kaaslaste hulgas peamine kõneaine! Ja isegi tagakiusamine ei takista neid nendest asjadest ja Jehoova „suurusest” teistele rääkimast. — Apostlite teod 4:18—31; 5:29.
Kiitke Jehoovat tema headuse eest
12. Kuidas Jehoova headus paneb meie rõõmu ’üle keema’?
12 Jumal väärib kiitust mitte üksnes oma suuruse, vaid samuti oma headuse ja õigluse eest. Taavet ütleb nii: „Su suure headuse mälestust kuulutatagu [„ülekeevalt”, NW] ja su õiguse [„õigluse”, NW] üle hõisatagu!” (Laul 145:7) Jehoova headus on nii suur, et me räägime sellest „ülekeevalt” rõõmsate väljenditega. Heebrea keeles tähendab see väljendus allikast purskavat vett. Nii me võime väljendada ülekeevalt Jumalale tänulikku ülistust nagu vulisev oja. (Õpetussõnad 18:4) Oma suureks vaimseks kahjuks unustas Iisrael Jehoova headuse. (Laul 106:13—43) Aga laskem endi südamest voolata sellist tänulikkust, et ka teised meelt parandavad, kui nad on teada saanud, kui hea on Jehoova oma pühendunud tunnistajate vastu. — Roomlastele 2:4.
13. Millist mõju peaksid Jumala õiguse ja õigluse avaldused meile avaldama?
13 Ajendagu Jumala õiguse ja õigluse avaldused ka meid rõõmsalt hõiskama. Kui me tunneme selliselt, siis ei otsi me esmalt üksnes Jumala Kuningriiki, vaid ka tema õiglust. Me tahame alati, et meie käitumine kiidaks Jehoovat. Jah, me oleme korrapärased Kuningriigi kuulutajad, kellel on Jumala teenimisel rohkesti tööd. Ärgem jäägem Jehoova ülistamisel iialgi haudvaikseks. — Matteuse 6:33; 1. Korintlastele 15:58; Heebrealastele 10:23.
Jehoova on halastav
14. Millised tõendid on olemas, et Jehoova on „armuline ja halastaja”?
14 Tsiteerides teisi kiitustväärivaid Jumala omadusi, ütles Taavet: „Armuline ja halastaja on Jehoova, pika meelega [„pikaldane vihale”, NW] ja suur heldusest!” (Laul 145:8) Jumal on armuline selles, et ta on läbinisti hea ja heldekäeline. (Matteuse 19:17; Jakoobuse 1:5) Ta teeb head isegi neile, kes teda ei teeni. (Apostlite teod 14:14—17) Jehoova on ka halastav, kaastundlik, „tal on meeles, et oleme põrm”. Ta ei põlga murtud südant ega tee meile vastavalt meie pattudele, vaid ta on palju halastavam kui kõige armastavamgi inimisa. (Laul 51:19; 103:10—14) Muidugi on tema suurimaks halastuse näitajaks see, et ta saatis oma armastatud Poja meie eest surema, nii et me saaksime Jumalaga lepitatud ja tõeliselt maitseksime tema armulikkust! — Roomlastele 5:6—11.
15. Miks võib öelda, et Jehoova Jumal on „pikaldane vihale” ja „suur heldusest”?
15 Meie taevane Isa on pikaldane vihale. Ta ei päästa valla pimedat raevu. Jehoova on ka „suur heldusest”. Siin tähendab see heebreakeelne väljendus lahkust, mis tuleneb armastusest ja mis seob end mingi objektiga. Ta teeb seda niikaua, kuni tema eesmärk selle objekti suhtes on täide viidud. Alternatiivne tõlge on „lojaalne armastus”. Muuhulgas on Jumala heldust ehk lojaalset armastust ilmutatud tegudes, milles ta vabastab, varjab, kaitseb, toob kergendust hädades ja katab patud lunastusega. (Laul 6:5; 25:7; 31:17, 22; 40:12; 61:8; 119:88, 159; 143:12; Johannese 3:16) Fakt, et Jehoova ei toonud Harmagedooni kohe pärast ’sõda taevas’, annab paljudele võimaluse pääste saamiseks, mis on suur Jumala helduse väljendus. — Ilmutuse 12:7—12; 2. Peetruse 3:15.
16. Kuidas Jehoova on olnud ’hea kõigile’?
16 Jumala halastust silmas pidades võib öelda, et ta on suuremeelne. Taavet ütles: „Hea on Jehoova kõigile ja tema halastus on üle kõigi tema tegude!” (Laul 145:9) Jah, Jumal oli iisraellaste vastu hea. Mis sellesse puutub, siis „tema laseb oma päikest tõusta kurjade ja heade üle ja laseb vihma sadada õigete ja ülekohtuste peale”. (Matteuse 5:43—45) Eedenis Jehoova tõotas anda „seemne”, kes oleks õnnistuseks. Hiljem ta ütles Aabrahamile: „Sinu seemne abil õnnistavad endid kindlasti kõik maailma rahvad.” (1. Moosese 3:15; 22:18, NW) Ja Jumala headus on sel ’lõpuajal’ nii suur, et igaüks võib ’tulla ja võtta eluvett ilma hinnata’. (Taaniel 12:4; Ilmutuse 22:17) Jehoova on valmis tegema head kõikidele intelligentsetele loodolestele ja tema headus peaks meid talle veelgi lähemale tõmbama.
17. Mis mõttes on Jehoova halastus „üle kõigi tema tegude”?
17 Jehoova „halastus on üle kõigi tema tegude” selles, et ta varustab rohke toiduga inimesi ja loomi. Tema on See, „kes annab kõigele lihale roa”. (Laul 136:25; 147:9) Jumal ei austa rikkaid ega põlga rõhutuid, ei ülenda kõrkisid ega põlga alandlikke, ei ülenda rumalaid ega alanda tarku. Seda teevad patused inimesed, aga mitte meie halastav taevane Isa. (Laul 102:18; Sefanja 3:11, 12; Koguja 10:5—7) Ja kui suur on Jumala halastus, headus ja heldus, et ta on teinud võimalikuks pääste oma armastatud Poja lunastusohvri kaudu! — 1. Johannese 4:9, 10.
Lojaalsed õnnistavad Jehoovat
18. a) Kuidas Jumala tööd teda „tänavad”? b) Millal peaksime olema ajendatud Jehoovat tänama?
18 Jumal väärib kõigist ilmakaartest tulevat kiitust. Taavet väljendas seda niiviisi: „Sind ülistavad, Jehoova, kõik sinu teod, ja su vagad [„lojaalsed”, NW] tänavad sind!” (Laul 145:10) Jumala loomistööd „tänavad” teda, nagu hästiehitatud maja austab selle ehitajat ja kaunis vaas osavat pottseppa. (Võrdle Heebrealastele 3:4; Jesaja 29:16; 64:8.) Jehoova loomistööd on nii imepärased, et need on ajendanud ingleid ja inimesi teda kiitma. Jumala inglitest pojad hõiskasid heakskiitvalt, kui ta rajas maa. (Iiob 38:4—7) Taavet ütles, et „taevad jutustavad Jumala au ja taevalaotus kuulutab tema kätetööd”. (Laul 19:2—7) Me võime õigustatult tänada Jehoovat, kui näeme pistrikku taeva all lendamas või gaselli rohelisel künkal hüplemas. (Iiob 39:26, NW; Ülemlaul 2:17) Kiitus on sünnis ka siis, kui me kogume viljasaaki või naudime koos sõpradega ühist söömaaega. (Laul 72:16; Õpetussõnad 15:17) Meie imepäraselt kavandatud keha võib samuti ergutada meid väljendama Jumalale tänulikku kiitust. — Laul 139:14—16.
19. Kes on „lojaalsed” ja mida nad teevad?
19 Tänapäeval õnnistavad Jehoovat maa peal tema vaimuga võitud „lojaalsed”. Nad räägivad temast head ja igatsevad näha tema tahet sündimas maa peal, nagu see sünnib taevas. (Matteuse 6:9, 10) Kui võitud räägivad teistele Jumala imepärastest töödest, osutab sellele vastukaja pidevalt kasvav suur rahvahulk. Koos võitud lojaalsetega teenivad nad innukalt Kuningriigi kuulutajatena. Kas ka sind ajendab tänutunne selles Jumala kiitmise töös korrapäraselt osalema?
20. a) Kuidas Jehoova nimi pühitsetakse? b) Milliseid küsimusi tuleb Laul 145 suhtes veel arutleda?
20 Jehoova tunnistajatena me oleme Jumala kiitmisel Taaveti sarnased. Meie jaoks on Jehoova püha nime pühitsemine ja selle kiitmine elulise tähtsusega asjad. Kuna Jumala nimi pühitsetakse Jumala Kuningriigi läbi, siis on Piibli õpetus Kuningriigist üks silmapaistev joon selles heas sõnumis, mida me kuulutame. Kas Laul 145 annab selles asjas vaimset selgust? Mida selle laulu ülejäänud osa arutlemine meile veel ilmutab? Millisel muul viisil see tõestab, et Jehoova väärib igavest kiitust?
Millised on sinu kommentaarid?
◻ Kuidas me võime õnnistada Jehoova nime?
◻ Millised on mõningad Jumala kiitusväärsed teod?
◻ Kuidas me tegutseme, kui hindame Jehoova headust?
◻ Kuidas on Jumal oma halastust ilmutanud?
[Pilt lk 12]
Kas sa jutustad oma lastele Jehoova vägevatest tegudest, nagu seda tegid jumalakartlikud vanemad vanaaja Iisraelis?
[Pilt lk 15]
Nagu hästiehitatud maja austab selle ehitajat, nii kiidavad Jehoova loomistööd Teda