Loodu jutustab Jumala au!
„Taevad jutustavad Jumala au ja taevalaotus kuulutab tema kätetööd!” (LAUL 19:2)
1., 2. a) Miks ei saa inimesed Jumala auhiilgust otseselt näha? b) Kuidas 24 vanemat Jumalale au annavad?
„SA EI tohi näha mu palet, sest ükski inimene ei või mind näha ja jääda elama!” (2. Moosese 33:20.) Nii hoiatas Jehoova Moosest. Kuna inimesed on valmistatud luust ja lihast, ei saa nad Jumala auhiilgust vaadates ellu jääda. Apostel Johannesele anti aga imeline nägemus sellest, kuidas Jehoova on oma aulisel troonil (Ilmutuse 4:1–3).
2 Erinevalt inimestest suudavad lojaalsed vaimolendid Jehoova palet vaadata. Nende hulka kuuluvad „kakskümmend neli vanemat” Johannese taevasest nägemusest, kes kujutavad 144 000 võitut (Ilmutuse 4:4; 14:1–3). Kuidas nad Jumala auhiilguse nägemisele reageerivad? Vastavalt kirjakohale Ilmutuse 4:11 kuulutavad nad: „Sina, meie Issand ja Jumal, oled väärt võtma austust ja au ja väge, sest sina oled loonud kõik asjad, ja sinu tahte läbi on need olemas ja on loodud!”
Miks „ei saa vabanduda”?
3., 4. a) Miks pole usk Jumalasse ebateaduslik? b) Miks mõned usu Jumalasse kõrvale heidavad?
3 Kas sa tunned endas sisemist soovi Jumalat austada? Valdav osa inimestest seda ei tunne ja paljud isegi eitavad Jumala olemasolu. Üks astronoom näiteks kirjutas: „Kas see oli Jumal, kes olukorda sekkus ja nii ettenägelikult meie heaoluks kosmose kavandas? ... Meeliülendav mõte. Kahjuks ma arvan, et see on vaid petlik kujutelm. ... Jumal pole asja seletus.”
4 Teaduslik uurimine on piiratud – see võib rajaneda ainult sellel, mida inimesed suudavad vaadelda või uurida. Ehk teisisõnu, see on vaid teooria, oletamine. Kuna „Jumal on Vaim”, ei saa teda teaduslike meetodite abil otseselt uurida (Johannese 4:24). Seepärast pole Jumala eitamine põhjendatud vaid sellega, et see on ebateaduslik. Teadlane Vincent Wigglesworth Cambridge’i ülikoolist märkis, et ka teaduslik meetod on „religioosne lähenemine”. Kuidas nii? „See toetub kindlale usule, et loodusnähtused alluvad „loodusseadustele”.” Kui keegi keeldub uskumast Jumalat, siis kas ta tegelikult lihtsalt ei vaheta üht laadi usku teise vastu? Mõned ei usu Jumalasse lihtsalt sellepärast, et nad keelduvad sihilikult tõde vastu võtmast. Laulukirjutaja kirjutas: „Õel oma üleolevuses ei püüa midagi otsida; kõik tema mõtted on: ’Jumalat ei ole.’ ” (Laul 10:4, UM).
5. Miks ei saa endid vabandada need, kes Jumalat ei usu?
5 Jumalat ei pea pimesi uskuma, sest tema olemasolu kohta on võimsaid tõendeid (Heebrealastele 11:1). Astronoom Allan Sandage sõnas: „Minu arust on täiesti ebatõenäoline, et [universumi] selline korrapära võis tekkida kaosest. See kord peab olema kuskilt alguse saanud. Jumal on minu jaoks müsteerium, ent samas on ta ka selgitus elu olemasolu kohta, selle kohta, miks on kõik olemas.” Apostel Paulus ütles Rooma kristlastele, et Jumala „nähtamatut olu, nii tema igavest väge kui jumalikku olemist, nähakse, kui neid pannakse tähele, tema tegudes maailma loomisest alates, nii et nad [uskmatud] ei saa vabanduda” (Roomlastele 1:20). „Maailma loomisest alates” – eriti alates ajast, mil loodi intelligentsed inimesed, kes võivad Jumala olemasolu mõista, on olnud ilmne, et on olemas tohutult võimas Looja, Jumal, kes on väärt andumust. Need, kes ei tunnusta Jumala au, ei saa endid vabandada. Milliseid tõendeid loodu meile aga esitab?
Universum jutustab Jumala au
6., 7. a) Kuidas jutustavad taevad Jumala au? b) Miks on taevad pannud paika ’mõõdulindid’?
6 Eelmainitud küsimusele vastab Laul 19:2: „Taevad jutustavad Jumala au ja taevalaotus kuulutab tema kätetööd!” Taavet mõistis, et tähed ja planeedid, mis läbi „taevalaotuse” ehk atmosfääri säravad, tõendavad vaieldamatult aulise Jumala olemasolu. Taavet jätkab: „Päev peab [„hoovab”, P 1940] päevale kõnet ja öö kuulutab ööle Jumala tarkust!” (Laul 19:3). Päevast päeva ja ööst öösse ilmneb taevas Jumala tarkus ja loomisjõud. Sellest otsekui „hoovab” Jumalat kiitev kõne.
7 Seda, et taevad annavad Jumalale au, on aga vaja mõista. „Ei ole kõnet ega sõnu, kuulmata on nende hääl” (UT 1989). Ometigi on taevalaotuse vaikne tunnistus võimas. „Üle kogu ilmamaa käib nende kõla [„ulatub nende mõõdulint”, UM], maailma otsani nende sõna.” (Laul 19:4, 5.) Taevad on otsekui pannud paika ’mõõdulindid’, olemaks kindlad, et nende vaikne tunnistus on jõudnud igasse maailma nurka.
8., 9. Millised on mõned tähelepanuväärsed faktid Päikese kohta?
8 Edasi kirjeldab Taavet üht teist Jehoova loomisimet: „Neisse [taevaisse] on ta püstitanud telgi päikesele! Ja see tuleb välja nagu peig oma kambrist, ta on rõõmus nagu kangelane [„vägev mees”, P 1945] jooksmas oma rada! Ühes taeva otsas on ta lähtekoht ja selle teises otsas on ta pöördepunkt, nõnda et midagi ei jää varjule ta kuumuse eest!” (Laul 19:5–7).
9 Teiste tähtedega võrreldes on Päike keskmise suurusega. Ometi on see täht tähelepanuväärne. Päikse ümber tiirlevad planeedid näivad selle kõrval kääbustena. Ühe allika andmeil on Päikese mass umbes 330 000 korda suurem Maa massist ehk 99,9 protsenti kogu meie Päikesesüsteemi massist! Päikese gravitatsioonijõud hoiab Maad 150 miljoni kilomeetri kaugusel orbiidil – ei lase sel kaugemale minna ega tõmba seda enda sisse. Meie planeedini jõuab vaid umbes pool miljardikku Päikese energiast, ent see on piisav elu alalhoidmiseks.
10. a) Kuidas läheb päike „telki” ja väljub sellest? b) Mis mõttes päike jookseb nagu „vägev mees”?
10 Laulukirjutaja räägib päikesest piltlikus keeles, kujutades seda „vägeva mehena”, kes jookseb päeva jooksul silmapiiri ühest otsast teise ja magab öösel „telgis”. Kui see võimas täht maa pealt vaadates silmapiiri taha kaob, siis tundub, et ta läheb otsekui „telki” puhkama. Hommikul päike justkui hüppab välja, sädeledes ’nagu peig oma kambrist tulles’. Karjasena oli Taavet kogenud äärmiselt külmi öid (1. Moosese 31:40). Ta mäletas, kuidas hommikused päiksekiired soojendasid kiiresti teda ja maapinda tema ümber. Oli selge, et päike polnud väsinud oma „teekonnast” idast läände. Ta oli nagu „vägev mees” – valmis oma reisi kordama.
Aukartustäratavad tähed ja galaktikad
11., 12. a) Mida tähelepanuväärset on Piibli ütluses, et tähti on „nagu liiva mere ääres”? b) Kui tohutult suur võib olla universum?
11 Taavet võis ilma teleskoobita näha vaid mõnda tuhandet tähte. Ühe hiljutise uurimuse tulemused aga näitavad, et moodsate teleskoopidega võib universumis vaadelda 70 sekstiljonit tähte – see on nii suur arv, et seitsmele järgneb 22 nulli! Jehoova viitas sellele tohutule arvule, kui ta ütles, et tähti on „nagu liiva mere ääres” (1. Moosese 22:17).
12 Pikka aega vaatlesid astronoomid „väikseid helendavaid kohti, mis olid üsna udused ja selgete piirjoonteta”. Teadlased oletasid, et need „spiraalsed udukogud” on osa meie Linnutee galaktikast. Aastal 1924 avastati, et lähim selline udukogu – Andromeeda – on tegelikult ise galaktika, mis asub meist umbes kahe miljoni valgusaasta kaugusel! Nüüd on teadlased arvamusel, et galaktikaid on miljardeid, kusjuures igaühes neist on tuhandeid või lausa miljardeid tähti. Ometigi, Jehoova „määrab tähtede arvu ja nimetab neid kõiki nimepidi” (Laul 147:4).
13. a) Mille poolest on tähtkujud tähelepanuväärsed? b) Mis näitab, et teadlased ei tunne „taeva seadusi”?
13 Jehoova küsis Iiobilt: „Kas sa suudad siduda Sõelatähtede tõrksust või valla päästa Vardatähtede köidikuid?” (Iiob 38:31). Tähtkuju koosneb teatud hulgast tähtedest, mis moodustavad mingi kujutise. Ehkki need tähed võivad olla üksteisest väga kaugel, on nende suhtelised asukohad maa pealt vaadates alati samad. Sellise täpsuse tõttu on tähed „abiks navigatsioonis, aitavad kosmoselaevu juhtida, ja tähti ära tunda”. („The Encyclopedia Americana”.) Ent ükski inimene ei mõista täielikult, mis ’seob’ tähed tähtkujusse. Tõepoolest, teadlased ei suuda siiani vastata kirjakohas Iiobi 38:33 esitatud küsimusele: „Kas sa tunned taeva seadusi?”
14. Miks võib öelda, et valguse levimine on mõistatus?
14 Teadlased ei suuda vastata ka ühele teisele küsimusele, mis esitati Iiobile: „Kus on tee sinna, kus tuul [„valgus”, P 1997] jaguneb?” (Iiob 38:24). Üks kirjamees nimetas seda järelepärimist valguse kohta „äärmiselt tänapäevaseks teaduslikuks küsimuseks”. Kontrastiks võib tuua näite, et mõne Kreeka filosoofi arvates lähtus valgus inimese silmast. Üsna hiljuti veel arvas osa teadlasi, et valgus koosneb imetillukestest osakestest. Teiste meelest liikus see aga lainetena. Nüüd arvavad teadlased, et valgus käitub nii lainete kui ka osakestena. Siiski ollakse veel kaugel valguse tegeliku olemuse mõistmisest ja sellest, kuidas see „jaguneb” ehk levib.
15. Mida me peaksime Taaveti sarnaselt tundma, kui mõtiskleme selle üle, mis on taevas?
15 Kõige selle üle mõtiskledes ei jää meil muud üle kui nõustuda laulukirjutaja Taavetiga, kes ütles: „Kui ma näen su taevast, su sõrmede tööd, kuud ja tähti, mis sa oled rajanud, siis mis on inimene, et sa temale mõtled, ja inimese poeg, et sa tema eest hoolitsed?” (Laul 8:4, 5).
Maa ja siinne loodus austavad Jehoovat
16., 17. Kuidas loomad „mere sügavuses” Jehoovat kiidavad?
16 Laul 148 loetleb teisigi viise, kuidas loodu Jumalat austab. Salm 7 ütleb: „Kiitke Jehoovat maa pealt, mereelajad ja kõik ürgveed [„mere sügavused”, P 1997].” Tõepoolest, „mere sügavused” on täis imesid, mis toovad esile Jumala tarkust ja jõudu. Sinivaal kaalub keskmiselt 120 tonni – sama palju kui 30 elevanti! Ainuüksi tema süda kaalub üle 450 kilo ning see jõuab kehas ringi pumbata umbes 6400 kilo verd! Kas need hiigelsuured mereloomad on vees aeglased ja kohmakad? Üldsegi mitte. Nad „tuhisevad mööda ookeane” muljetavaldava kiirusega, öeldakse teadaandes, mille on koostanud organisatsioon, mis võitleb selle eest, et Euroopa vaalalised ei hukkuks kalavõrkudes. Satelliidi abil jälgides selgus, et „üks loom läbis 10 kuuga üle 16 000 kilomeetri”.
17 Silmikdelfiin sukeldub tavaliselt 45 meetri sügavusele, kuid teadaolevalt on ühe delfiini sügavaim sukeldumine olnud 547 meetrit! Kuidas see imetaja niisuguse sukeldumise üle elab? Sukeldumise ajal ta südamelöögid aeglustuvad ning veri koguneb südamesse, kopsudesse ja ajju. Lisaks sellele on tema lihastes keemilist ainet, mis talletab hapnikku. Lonthülged ja kašelotid võivad veelgi sügavamale sukelduda. „Selle asemel, et survele vastu panna, lasevad nad oma kopsudel täiesti kokku langeda,” ütleb ajakiri „Discover”. Nad hoiavad suuremat osa vajaminevast hapnikust oma lihastes. Need loomad on tõepoolest elav tunnistus kõikvõimsa Jumala tarkusest!
18. Kuidas näitab merevesi Jehoova tarkust?
18 Isegi merevesi peegeldab Jehoova tarkust. Ajakiri „Scientific American” ütleb: „Igas veetilgas, mis asub ookeani ülemises 100-meetrises kihis, on tuhandeid vabalt hõljuvaid mikroskoopilisi taimi, mida nimetatakse fütoplanktoniks.” See „nähtamatu mets” puhastab meie õhku, eemaldades sellest miljardeid tonne süsihappegaasi. Fütoplankton toodab rohkem kui poole hapnikust, mida me hingame.
19. Kuidas täidavad Jehoova tahet tuli ja lumi?
19 Laul 148:8 ütleb: „Tuli ja rahe, lumi ja udu, marutuul, kes teeb tema sõna järgi.” Jehoova kasutab oma tahte täitmiseks ka elutuid loodusjõude. Mõelgem näiteks tulele. Aastakümneid tagasi nähti metsatulekahjudes vaid hävitavat jõudu. Nüüd arvavad teadlased, et tulekahjul on tähtis ökoloogiline roll – see kõrvaldab vanad ja surevad puud, aitab mitmesugustel seemnetel idanema minna, saadab toitained tagasi ringlusse ning tegelikult vähendab raskesti kustutatava tulekahju tekkimise võimalikkust. Ka lumi on väga tähtis. See kastab ja väetab maapinda, varustab jõgesid veega ning kaitseb taimi ja loomi külmumise eest.
20. Kuidas tulevad inimestele kasuks mäed ja puud?
20 „Mäed ja kõik kingud, viljalised puud ja kõik seedrid,” loetleb Laul 148:9. Majesteetlikud mäed annavad tunnistust Jehoova vägevast jõust (Laul 65:7). Ent need on ka kasulikud. Berni geograafiainstituudi teatel „algavad kõik maailma suuremad jõed mägedest. Üle poole inimkonnast sõltub värskest veest, mis koguneb mägedesse ... Need „veetornid” on inimeste heaoluks ülimalt vajalikud”. Samuti toob Loojale au isegi kõige tavalisem puu. ÜRO Keskkonnaprogrammi aruanne ütleb, et puudel „on tähtis roll kõigi maade inimeste heaolu edendamisel ... Paljud puuliigid on majanduslikult olulised, sest neist saab ehituspuitu, puuvilju, pähkleid, vaiku ja kummi. Üle kogu maailma vajab 2 miljardit inimest toidu valmistamiseks ja sooja saamiseks puitu.
21. Selgita, kuidas tõendab tavaline puuleht kavandatust.
21 Looja tarkus ilmneb koguni puu kavandamises. Võtkem kas või üks tavaline puuleht. See on kaetud vahataolise kihiga, mis ei lase lehel kuivada. Lehe pealmise poole vahakatte all on rakukiht, mis sisaldab kloroplaste. Need omakorda sisaldavad klorofülli, mis neelab valgusenergiat. Fotosünteesi tõttu võib lehti pidada „toiduvabrikuteks”. Vesi tõmmatakse puu juurtest üles ja transporditakse lehtedesse keeruka „pumbasüsteemi” abil. Lehe alumisel küljel on tuhanded imetillukesed „klapid” – õhulõhed – need avanevad ja sulguvad, lastes sisse süsihappegaasi. Valgusenergia toimel vesi ja süsihappegaas ühinevad ning hakkavad süsivesikuid tootma. Taim tarvitab omaenda valmistatud toitu. See „vabrik” on aga vaikne ja kaunis. See ei saasta loodust, vaid annab kõrvaltoodanguna hapnikku!
22., 23. a) Millised märkimisväärsed võimed on mõningatel lindudel ja maismaaloomadel? b) Milliseid küsimusi veel on vaja arutada?
22 „Metsloomad ja kõik lojused, roomajad ja tiivulised linnud,” jätkab Laul 148:10. Paljudel maismaaloomadel ja lendavatel olenditel on hämmastavad võimed. Mask-albatross võib lennates läbida tohutuid vahemaid (ühel juhtumil 40 000 kilomeetrit vaid 90 päevaga). Lind nimega põhjasäälik reisib Põhja-Ameerikast Lõuna-Ameerikasse, püsides vahetpidamata õhus üle 80 tunni. Kaamel ei hoia vett mitte küürus, nagu tihti arvatakse, vaid oma seedeelundites – nii võib ta kaua aega joomata olla, ilma et tal tekiks veepuudus. Pole siis ime, et kui insenerid kavandavad uusi masinaid ja materjale, jälgivad nad hoolega loomariiki. Autor Gail Cleere ütleb: „Kui sa tahad ehitada midagi, mis toimiks hästi ... ega kahjustaks keskkonda, siis tõenäoliselt leiad hea eeskuju kusagilt loodusest.”
23 Tõepoolest, loodu jutustab Jumala au! Tähistaevas, taimed ja loomad toovad kõik omal moel Loojale kiitust. Mida öelda aga meie, inimeste, kohta? Kuidas saame meie koos loodusega Jumalale kiitust laulda?
Kas sa mäletad?
• Miks ei saa endid vabandada need, kes eitavad Jumala olemasolu?
• Kuidas tähed ja planeedid Jumalat austavad?
• Kuidas annavad armastavast Loojast tunnistust maismaa- ja mereloomad?
• Kuidas täidavad Jehoova tahet elutud loodusjõud?
[Pilt lk 10]
Teadlaste arvestuse kohaselt võib maa pealt vaadelda 70 sekstiljonit tähte!
[Allikaviide]
Frank Zullo
[Pilt lk 12]
Silmikdelfiin
[Pilt lk 13]
Lumehelves
[Allikaviide]
snowcrystals.net
[Pilt lk 13]
Noor mask-albatross