Sa võid säilitada kõlbelise puhtuse
„See on Jumala armastus, et me peame tema käske.” (1. JOHANNESE 5:3)
1. Millist kontrasti inimeste käitumises võib meie ajal täheldada?
KAUA aega tagasi ennustas prohvet Malakia inspiratsiooni all, et saabub aeg, millal Jumala rahva käitumine on teravaks kontrastiks sellele, kuidas käituvad inimesed, kes Jumalat ei teeni. Prohvet kirjutas: „Te näete jälle vahet õige ja õela vahel, selle vahel, kes teenib Jumalat, ja selle vahel, kes teda ei teeni!” (Malakia 3:18). See prohvetiennustus täitub meie ajal. Pidada Jumala käske, sealhulgas kõlbelise puhtuse nõudeid, on tark ja õige. Kuid see ei ole alati kerge. Põhjendatult ütles Jeesus, et kristlased peavad end pääste saamiseks jõuliselt pingutama (Luuka 13:23, 24).
2. Millise välise surve tõttu võib olla raske kõlbeliselt puhtaks jääda?
2 Miks on raske kõlbeliselt puhtaks jääda? Üks põhjus on väline surve. Meelelahutustööstus propageerib ideed, et lubamatu seks on ihaldusväärne, nauditav ja täiskasvanulik, jättes aga käsitlemata selle negatiivsed tagajärjed (Efeslastele 4:17–19). Enamjaolt kujutatakse intiimsuhteid mitte abikaasade vahel. Sageli näidatakse filmides ja tele-showʹdes seksi juhuslikes suhetes ilma igasuguste kohustusteta. Harilikult puudub neis suhetes soojus ja vastastikune austus. Paljud on selliste sõnumitega lapsest saati kokku puutunud. Lisaks sellele avaldavad teised inimesed meile survet, et järgiksime tänapäeva kõikelubavat moraali. Kui me seda ei tee, võidakse meid pilgata või koguni teotada (1. Peetruse 4:4).
3. Mis on mõned põhjused, miks paljud inimesed maailmas käituvad ebamoraalselt?
3 Ka sisemine surve võib kõlbelise puhtuse hoidmise raskeks teha. Jehoova on pannud inimesse seksuaaliha, mis võib väga tugev olla. Mistahes iha oleneb paljuski sellest, millele me mõtleme. Ebamoraalsus on seotud mõtteviisiga, mis on vastuolus Jehoova mõtetega (Jakoobuse 1:14, 15). Vastavalt hiljutisele uurimusele, mis avaldati ajakirjas „British Medical Journal”, astusid paljud esimest korda seksuaalvahekorda puhtalt uudishimust teada saada, mida seks endast kujutab. Teistele tundus, et enamik nendevanuseid on seksuaalselt aktiivsed, seepärast tahtsid ka nemad oma süütust kaotada. Mõned ütlesid, et lasid end tunnetest juhtida või olid „natuke võtnud”. Kui me tahame Jumalale meelepärased olla, peame mõtlema teistmoodi. Milline mõttelaad aitab meil kõlbelist puhtust hoida?
Kujunda tugevad veendumused
4. Mida meil tuleb teha selleks, et kõlbelist puhtust hoida?
4 Kõlbelist puhtust aitab hoida see, kui mõistame, et selline elustiil tasub end ära. Apostel Paulus kirjutas Rooma kristlastele: „Uuri[ge], mis on Jumala hea ja meelepärane ja täielik tahtmine” (Roomlastele 12:2). Kõlbelise puhtuse väärtustamine hõlmab midagi enamat kui vaid teadmist, et Jumala Sõnas on ebamoraalsus hukka mõistetud. Meil tuleb mõista ka põhjusi, miks ebamoraalsus on hukka mõistetud ja mis kasu toob sellest hoidumine. Mõningaid põhjusi käsitles eelmine artikkel.
5. Mis on peamine põhjus, miks kristlased tahavad kõlbeliselt puhtaks jääda?
5 Kõige jõulisemad põhjused, miks kristlased tahavad hoiduda seksuaalsest ebamoraalsusest, tulenevad meie suhetest Jumalaga. Me oleme mõistnud, et tema teab, mis meile parim on. Armastus tema vastu ajendab meid vihkama kurja (Laul 97:10). Jumalalt tuleb „kõik hea and ja kõik täiuslik annetus” (Jakoobuse 1:17). Ta armastab meid. Talle kuuletumisega tõendame, et armastame teda ja hindame kõike seda, mis ta meie heaks teinud on (1. Johannese 5:3). Me ei taha ealeski valmistada Jehoovale pettumust ja valu sellega, et astume üle tema õiglastest käskudest (Laul 78:41). Me soovime hoiduda niisugusest käitumisest, mis võiks anda alust rääkida teotavalt tema pühast ja õiglasest kummardamisviisist (Tiitusele 2:5; 2. Peetruse 2:2). Jäädes kõlbeliselt puhtaks, rõõmustame Kõigekõrgemat (Õpetussõnad 27:11).
6. Kuidas tuleb meile kasuks see, kui räägime oma moraalinormidest teistele?
6 Kui oleme otsustanud kõlbeliselt puhtaks jääda, on järgmiseks kaitseabinõuks see, kui räägime sellest veendumusest ka teistele. Anna inimestele teada, et oled Jehoova Jumala teenija ning järgid tema kõrgeid norme. See on ju sinu elu, sinu keha, sinu valik. Mis on tegelikult kaalul? Sinu kallihinnalised suhted taevase Isaga. Näita siis selgelt, et sinu kõlbeline laitmatus ei ole midagi niisugust, milles sind saab ümber veenda. Tunne uhkust sellest, et esindad Jumalat tema põhimõtetest kinni pidades (Laul 64:11). Ära kunagi häbene rääkida oma moraalipõhimõtetest teistele. Oma seisukohtade teatavaks tegemine tugevdab ja kaitseb sind ning võib innustada teisigi sinu eeskuju järgima (1. Timoteosele 4:12).
7. Kuidas me võime hoida kinni otsusest säilitada kõlbeline puhtus?
7 Kui oleme otsustanud säilitada kõrge moraali ja teinud oma seisukoha teatavaks, peame tegutsema selle nimel, et oma otsuse juurde ka jääda. Üks tähtis punkt on olla sõprade valikul hoolas. „Kes tarkadega läbi käib, saab targaks,” ütleb Piibel. Seltsi nendega, kes jagavad su kõlbelisi väärtusi, sest neilt võid leida kinnitust. Sama kirjakoht jätkub: „Aga kes alpidega seltsib, selle käsi käib halvasti!” (Õpetussõnad 13:20). Nii palju kui see võimalik on, väldi inimesi, kes võiksid nõrgendada su otsust selles vallas (1. Korintlastele 15:33).
8. a) Miks peaksime toitma oma mõistust ülesehitavate mõtetega? b) Millest me peaksime hoiduma?
8 Lisaks on tähtis toita oma mõistust mõtetega, mis on tõsised, ausad, õiged, puhtad, armsad, head, vooruslikud ja kiituse väärt (Filiplastele 4:8). Me teeme seda, kui valime, milliseid saateid vaatame, mida loeme ja millist muusikat kuulame. Öelda, et ebamoraalne kirjandus ei avalda laostavat mõju, oleks sama kui öelda, et moraalne kirjandus ei avalda positiivset mõju. Pea meeles: ebatäiuslikud inimesed võivad kergesti ebamoraalsusesse langeda. Seega, raamatud, ajakirjad, filmid ja muusika, mis ergutavad seksuaalseid tundeid, sütitavad valesid soove, ning need võivad meid lõpuks patuni viia. Et kõlbelist puhtust säilitada, peame täitma oma mõistust jumaliku tarkusega (Jakoobuse 3:17).
Sammud, mis viivad ebamoraalsusesse
9.–11. Millised sammud viisid ühe noore mehe ebamoraalsusesse, nagu Saalomon seda kirjeldab?
9 Sageli viivad ebamoraalsuseni konkreetsed sammud. Iga järgmine samm teeb tagasipöördumise järjest raskemaks. Pane tähele, kuidas seda kirjeldavad Õpetussõnad 7:6–23. Saalomon näeb „meeletut [„puuduliku südamega”, UM] noort meest” – meest, kel puuduvad head motiivid. Noor mees ’käib mööda tänavat kuni selle [prostituudi] nurgani ja sammub siis naise koja poole, videvikus, kui päev õhtule jõuab’. See on tema esimene viga. Tema „süda” ei juhi teda videvikus mitte suvalisele tänavale, vaid sinna, kust tavaliselt võib prostituudi leida.
10 Edasi loeme: „Ja vaata, naine tuli temale vastu, hooraehtes ja kavala südamega!” Nüüd noormees näeb teda! Ta võiks pöörduda ja koju minna, kuid see on juba raskem kui enne, eriti kuna ta on moraalselt nõrk. Naine haarab temast ja suudleb teda. Võtnud suudluse vastu, kuulab nooruk naise petlikku veenmist: „Ma pidin viima tänuohvreid,” räägib ta, „ja ma tasusin täna oma tõotused!” Tänuohvriteks viidi liha, jahu, õli ja veini (3. Moosese 19:5, 6; 22:21; 4. Moosese 15:8–10). Neid mainides soovib naine ehk vihjata sellele, et ta pole puuduliku vaimsusega, ning ühtlasi teada anda, et tema majas leidub rohkesti head toidu- ja joogikraami. „Tule,” anub ta meest, „joobume kallistusist hommikuni, tundkem rõõmu armastusest!”
11 Lõpptagajärge ei ole raske ennustada. Ta ’ahvatleb [noormeest] oma libedate huultega’. See järgneb talle „nagu härg, keda viiakse tappa”, ja „nagu lind, kes tõttab võrku”. Saalomon lõpetab loo kainestavate sõnadega: „[Ta ei] tea, et see maksab tema hinge.” Selline käitumine maksab mehe hinge ehk elu, sest „Jumal nuhtleb hoorajaid ja abielurikkujaid” (Heebrealastele 13:4). Kui võimas õppetund on see nii meestele kui naistele! Me peaksime hoiduma isegi kõige väiksematest sammudest teel, mis viib Jumala ebasoosingusse.
12. a) Mida on mõeldud väljendiga „puudulik süda”? b) Kuidas me võime moraalselt kindlamaks saada?
12 Pane tähele, et noor mees selles loos oli „puuduliku südamega”. See väljend kõneleb sellest, et tema mõtted, soovid, kiindumused, emotsioonid ja elueesmärgid ei olnud kooskõlas Jumala põhimõtetega. Tema moraalne nõrkus viis hukatuslike tagajärgedeni. Neil raskeil „viimseil päevil” on tarvis pingutada, et moraalselt kindel olla (2. Timoteosele 3:1). Jumal aitab meid selles. Kristliku koguduse koosolekute kaudu julgustab ta meid õigel teel püsima ja viib meid kokku teistega, kellel on sama elusiht, mis meil (Heebrealastele 10:24, 25). Kogudusevanemad karjatavad meid ja õpetavad meile õigluse radu (Efeslastele 4:11, 12). Jumala Sõna Piibel suunab ja juhib meid (2. Timoteosele 3:16). Ja meil on alati võimalik paluda Jumala vaimu endale abiks (Matteuse 26:41).
Õppigem Taaveti pattudest
13., 14. Kuidas Taavet raskesse pattu langes?
13 Kurb küll, kuid isegi silmapaistvalt tublid Jumala teenijad on langenud seksuaalsesse ebamoraalsusesse. Üks selline inimene oli kuningas Taavet, kes oli Jehoovat aastakümneid ustavalt teeninud. Pole kahtlustki, et ta armastas Jumalat väga. Ometi vajus ta patumülkasse. Sarnaselt Saalomoni kirjeldatud noore mehega viisid ka Taaveti puhul patuni konkreetsed sammud.
14 Taavet oli sel ajal keskealine, arvatavasti veidi üle 50. Oma katuselt nägi ta Batseba-nimelist ilusat naist ennast pesemas. Taavet kogus tema kohta teateid ja sai teada, kes ta on. Ta sai teada, et tema mees Uurija osaleb ammonlaste linna Rabba piiramisel. Taavet lasi naise oma paleesse tuua ja oli temaga vahekorras. Mõne aja pärast aga muutus olukord keeruliseks – selgus, et Batseba on Taavetist rasedaks jäänud. Taavet kutsus Uurija lahingust koju, lootes, et too veedab öö oma naisega. Nii oleks jäänud mulje, et Uurija on Batseba lapse isa. Kuid Uurija ei läinud oma kotta. Soovides meeleheitlikult oma pattu varjata, saatis Taavet Uurija tagasi Rabbasse ja andis talle väepealiku jaoks kirja kaasa. Kirjas oli käsk panna Uurija lahingus positsioonile, kus ta kindlasti tapetakse. Nõnda kaotas Uurija oma elu ning Taavet abiellus tema lesega enne, kui sai avalikuks, et naine on rase (2. Saamueli 11:1–27).
15. a) Kuidas paljastati Taaveti patt? b) Kuidas reageeris Taavet Naatani osava noomimise peale?
15 Taaveti plaan oma pattu varjata oli näiliselt õnnestunud. Kuud möödusid. Lapsuke – poiss – tuli ilmale. Kui Taavet pidas 32. Laulu kirjutamisel silmas seda juhtumit, on selge, et südametunnistus piinas teda (Laul 32:3–5). Ent tema patt polnud varjul Jumala eest. Piibel ütleb: „See asi, mis Taavet oli teinud, oli Jehoova silmis paha” (2. Saamueli 11:27). Jehoova läkitas Taaveti juurde prohvet Naatani, kes seadis Taaveti osavalt tema väärteoga silmitsi. Taavet tunnistas oma süüd otsekohe ja anus Jehoovalt andestust. Siira kahetsuse tõttu sai ta Jumalaga lepitatud (2. Saamueli 12:1–13). Taavet ei pannud pahaks, et teda noomiti. Ta ilmutas hoiakut, mida kirjeldatakse Laulus 141:5: „Õige löögu mind; see on heldus! Ja ta nuhelgu mind; see on õli mu pea peale! Ärgu mu pea keeldugu sellest!”
16. Millise hoiatuse ja nõuande andis Saalomon seoses üleastumistega?
16 Saalomon, kes oli Taaveti ja Batseba teine poeg, võis mõelda selle sünge episoodi üle oma isa elus. Hiljem kirjutas ta: „Kes oma üleastumisi varjab, ei jõua sihile, aga kes neid tunnistab ja need hülgab, leiab armu!” (Õpetussõnad 28:13). Kui me oleme raske patu teinud, peaksime rakendama seda inspireeritud juhist, mis on ühtaegu hoiatus ja nõuanne. Me peaksime tunnistama oma patu Jehoovale ja pöörduma abi saamiseks kogudusevanemate poole. Üks kogudusevanemate tähtsaid kohustusi on aidata patustanutel vaimulikus mõttes terveks saada (Jakoobuse 5:14, 15).
Elu patu tagajärgedega
17. Kuigi Jehoova andestab meile meie patud, millest ta meid ei säästa?
17 Jehoova andestas Taavetile. Miks? Sest ta oli laitmatult aus mees, ta osutas teistele halastust ja tema kahetsus oli ehtne. Siiski ei pääsenud Taavet oma väärteo kurbade tagajärgede eest (2. Saamueli 12:9–14). Sama peab paika tänapäeval. Kuigi Jehoova ei nuhtle kahetsejaid, ei säästa ta neid oma väärtegude tagajärgedest (Galaatlastele 6:7). Seksuaalse ebamoraalsuse tagajärgedeks võivad olla näiteks lahutus, soovimatu rasedus, sugulisel teel leviv haigus ning usalduse ja lugupidamise kaotus.
18. a) Kuidas käskis Paulus Korintose kogudusel toimida, kui tegu oli raske seksuaalse väärteoga? b) Kuidas osutab Jehoova patustanutele armastust ja halastust?
18 Kui me oleme teinud raske patu ja kannatame selle tagajärgede tõttu, on kerge julgust kaotada. Siiski ei peaks miski meid takistama kahetsemast ja Jumalaga leppimast. Paulus kirjutas 1. sajandil korintlastele, et nad peaksid eemaldama kogudusest mehe, kes tegeles verepilastusliku hoorusega (1. Korintlastele 5:1, 13). Kui see mees oli sügavalt kahetsenud, juhendas Paulus kogudust: „Teie ... peate temale andeks andma ja teda kinnitama ... Ma manitsen teid osutada temale armastust” (2. Korintlastele 2:5–8). Selles inspireeritud nõuandes väljendub Jehoova armastus ja halastus kahetsevate patustajate vastu. Inglidki taevas rõõmustavad, kui patune meelt parandab (Luuka 15:10).
19. Millist kasu võib tuua see, kui me oma eksimuse pärast õigustatud kurbust tunneme?
19 Ehkki eksimus teeb meid kurvaks, aitab kahetsustunne meil ’hoiduda pöördumast ülekohtu poole’ tagasi (Iiob 36:21). Jah, patu kibedad tagajärjed peaksid ajendama meid hoiduma väärtegu kordamast. Lisaks sellele kasutas Taavet oma patust tingitud kurba kogemust teistele nõu andmisel. Ta ütles: „Ma tahan üleastujaile õpetada sinu teid, et patused sinu poole pöörduksid!” (Laul 51:15).
Õnn tuleneb Jehoova teenimisest
20. Mis kasu toob meile see, kui järgime Jumala õiglasi nõudeid?
20 „Õndsad on need, kes Jumala sõna kuulevad ja seda tallele panevad!” ütles Jeesus (Luuka 11:28). Kuuletumine Jumala õiglastele nõuetele toob õnne nüüd ja lõputus tulevikus. Kui oleme säilitanud kõlbelise puhtuse, siis hoidkem seda edaspidigi, kasutades ära kõiki korraldusi, mida Jehoova on meie abistamiseks teinud. Kui oleme käitunud ebamoraalselt, siis ammutagem jõudu teadmisest, et Jehoova on valmis andestama neile, kes siiralt kahetsevad, ning otsustagem seda pattu mitte kunagi enam korrata (Jesaja 55:7).
21. Milline Peetruse manitsus innustab meid kõlbelist puhtust hoidma?
21 Peagi kaob see ülekohtune maailm koos kõigi ebamoraalsete hoiakute ja tegudega. Kui püsime kõlbeliselt puhtana, toob see meile kasu nüüd ja igavesti. Apostel Peetrus kirjutas: „Armsad, seda oodates püüdke, et ta teid leiaks veatuina ja laitmatuina rahus ... Et teie nüüd, armsad, seda ette ära teate, siis hoiduge sellest, et üleannetute eksitused teid ei kisuks ühtlasi kaasa eksitusse ning te ei langeks ära oma kindlalt aluselt” (2. Peetruse 3:14, 17).
Kas sa oskad selgitada?
• Miks võib olla raske kõlbelist puhtust hoida?
• Mis aitab meil otsusekindlalt järgida kõrgeid moraalinorme?
• Mida me võime õppida Saalomoni kirjeldatud noore mehe pattudest?
• Mida õpetab meile Taaveti juhtum kahetsemise kohta?
[Pilt lk 13]
Meid kaitseb see, kui teeme oma moraalipõhimõtted teistele teatavaks
[Pildid lk 16, 17]
Jehoova andestas Taavetile, kuna see kahetses siiralt