Miks me vajame täpset tundmist

„Sellepärast ei ole ka meie sellest päevast, mil me seda kuulsime, lakanud palvet tegemast ja palumast teie eest, et teid täidetaks tema tahtmise tunnetusega [„täpse tundmisega”, NW] kõiges vaimulikus tarkuses ja arusaamises.” — KOLOSLASTELE 1:9.

 1. Näita erinevust üldise ja täpse tundmise vahel.

PEAAEGU igaüks teab, mis asi on kell, aga kui palju on neid, kes teavad, kuidas ta töötab? Sul võib üldpilt sellest olla, kuid kas sa oskaksid kella osadeks võtta, seda parandada ning jälle kokku monteerida? Kellassepp oskaks kindlasti. Miks? Sellepärast, et ta tunneb täpselt ja põhjalikult kella tööd. Ja see näitabki piltlikult erinevust mõne asja üldise ja täpse tundmise vahel.

 2. Millist erinevust kahesuguse tundmise vahel oled sa pannud tähele religiooni valdkonnas?

² Miljonitel inimestel on üldpilt Jumalast. Nad ütlevad, et usuvad Jumalat, kuigi nende teod on tihti selle väitega vastuolus. Misjonär võib mõnikord korterivaldajalt küsida: „Katoliiklasena te ju usute Jumalat?” Vastus võib olla koos viipega taeva poole: „Usun küll, et seal üleval peab midagi olema.” Kas sa nimetaksid seda Jumala täpseks tundmiseks ja temast arusaamiseks? Vaevalt. Ja tihti viib selline ebamäärasus selleni, et nende käitumine, kes tunnistavad, et nad on kristlased, ei ole kristlik. (Võrdle Tiitusele 1:16.) Tulemuseks on Pauluse poolt kirjeldatud olukord: „Nagu nad heaks ei arvanud hinnata Jumalat täpses tundmises, nii on Jumal nad andnud kõlbmatu meele seisundisse.” — Roomlastele 1:28, NW.

 3. Kuhu see viib, kui inimesed hülgavad Jumala tahte täpse tundmise?

³ Kuhu sellise täpse tundmise puudumine viis esimesel sajandil? Inimesed tegid ’seda, mis ei kõlba; nad olid täis kõike ülekohut, kurjust, ahnust, tigedust, täis kadedust, mõrva, riidu, kurikavalust; nad olid keelekandjad, laimajad, Jumala vihkajad, ülbed, suurelised, hooplejad, leidlikud kurjale, sõnakuulmatud vanemaile, mõistmatud, lepingu rikkujad, armuheitmatud, halastamatud’. Täpse tundmise puudumine tähendas seda, et nende süda ei ajendanud neid tegema õiglasi tegusid. — Roomlastele 1:28—31; Õpetussõnad 2:2, 10.

Milline on erinevus?

 4, 5. Mis vahe on kreeka keele õpetlaste arvates sõnadel gnoʹsis ja e·piʹgno·sis?

⁴ Kreeka Kirjad annavad mõista, milline vahe on üldise ja täpse tundmise vahel. Originaalne kreeka tekst kasutab sõnu gnoʹsis, tundmine, ja e·piʹgno·sis, täpne tundmine. Esimene neist tähendab kreeka keele õpetlase W. E. Vine järgi „peamiselt tundmise taotlemist, järelepärimist, uurimist”, seda eriti seoses Pühakirja vaimsete tõdedega.

⁵ Kreeka keele õpetlase Thayeri kohaselt epiʹgno·sis tähendab „täpset ja õiget tundmist”. Ja verbina see tähendab „tutvuda läbinisti, tunda põhjalikult; tunda täpselt, hästi”. W. E. Vine ütleb, et epiʹgno·sis „tähendab täpset või täielikku tundmist, otsustusvõimet, tunnustamist”. Ta lisab, et see väljendab „täielikumat või täielikku tundmist, tundja suuremat osalemist tundmaõpitavas teemas, mis seetõttu mõjutab teda tugevamalt”. (Meie kaldkiri.) Nagu veel näeme, on sellel viimasel väljendusel kristlase jaoks eriti oluline tähendus.

 6. Millised piiblikirjutajad kasutavad „tundmist” ja „täpset tundmist” tähendavaid sõnu ja miks täpne tundmine on tähtis?

⁶ Ainult kaks Piibli kirjutajat kasutavad kreekakeelset sõna e·piʹgno·sis. Need on Paulus ja Peetrus, kes kasutavad seda sõna kokku 20 korda.a Peale Luuka on nad ka ainsad kirjutajad, kes kasutavad sõna gnoʹsis. Paulus kasutab seda 23 korda ja Peetrus 4 korda. Nende kirjad on seepärast väärtuslikuks juhiks, mis näitavad täpse tundmise tähtsust, pidades silmas päästet. Paulus ütleski Timoteosele: „Sest see on hea ja armas Jumala, meie Õnnistegija meelest, kes tahab, et kõik inimesed õndsaks saaksid ja tõe tunnetusele [„täpsele tundmisele”, NW] tuleksid.” —1. Timoteosele 2:3, 4.

Miks täpne tundmine on tähtis

 7. a) Kuidas peaks tundmine meile mõjuma, et sel oleks väärtust? b) Milline oht on olemas, kui me tundmise hooletusse jätame?

⁷ Seepärast, täpse tundmise omandamine tõest, nagu seda on õpetatud Piiblis, on pääste võtmeks. See tundmine peab siiski jõudma südamesse, mis on ajendite asupaik. See ei tohi jääda mõistuslikuks või teoreetiliseks toiminguks. Lisaks sellele, kui tõe tundmine on kord saadud, siis peab seda kasutama ja täiendama. Miks see on nii? Kuna mälu nagu lihasedki, mida me ei kasuta, võib nõrgeneda ja alla käia; sel juhul me võime kergesti oma vaimsuse hooletusse jätta ja kõrvale kalduma ning oma usus kõikuma hakata. Me ei hoia enam kõvasti kinni „Jumala tõelisest tundmisest”. Varsti võib selline kõikumine peegelduda mõtlemisvõime loiduses ja isegi ebakristlikus käitumises. — Õpetussõnad 2:5, NW; Heebrealastele 2:1.

 8. Millist väärtust nägi Saalomon tarkuses ja tundmises?

⁸ Me hindame seda, miks Saalomon, kui ta oli ustav, hindas kõrgelt tarkust, otsustus- ja mõtlemisvõimet. Ta kirjutas: „Siis tuleb tarkus su südamesse ja tunnetus [„tundmine”, NW] hakkab meeldima su hingele! Otsustuvõime valvab su üle, mõistus kaitseb sind, päästes sind kurjalt teelt.”b (Õpetussõnad 2:10—12) Need sõnad viitavad sellele, et me peame arendama tulist soovi saada täpset tundmist, mis võib mõjutada südant ja hinge. Lisaks on see ka hea mõtlemisvõime alus. Kuid miks see on tänapäeval nii tähtis?

 9. Kes on kristliku vaimsuse mõned vaenlased?

⁹ Me elame „viimseil päevil”, millised, nagu Paulus ennustas, on „pingelised ajad” ehk „raskuste ajad”. (2. Timoteosele 3:1, Revised Standard Version; The New English Bible) On üha raskem pidada kinni meie kristlikust laitmatusest siin rikutud maailmas. Kristlikku kõlblust, kristlikke väärtusi ning norme halvustatakse ja põlatakse. Jehoova tunnistajate usku rünnatakse igalt poolt — ristiusumaailma vaimulike poolt, kes vihkavad Kuningriigi sõnumit, mida me majast majja kuulutame; ärataganejate poolt, kes on koostöös ristiusumaailma vaimulikega; tervishoiuametnike poolt, kes tahavad meile ja meie lastele peale suruda vereülekandeid; ateistlike teadlaste poolt, kes heidavad kõrvale usu Jumalasse ja loomisesse; ning nende poolt, kes üritavad sundida meid minema kompromissile meie erapooletuses. Kogu selle vastupanu on organiseerinud Saatan, pimeduse ja teadmatuse valitseja, täpse tundmise vaenlane. — 2. Korintlastele 4:3—6; Efeslastele 4:17, 18; 6:11, 12.

10. Milline surve võib meile kuhjuda ja mida me vajame selle vastu seismiseks?

¹⁰ Igapäevase elu kuhjuv surve võib mõjutada kristlast tegema seda, mida teevad teised, võib-olla tarvitama narkootikume, ülemäära jooma, elama ebamoraalselt ja vägivaldselt, varastama, valetama, petma, koolist puuduma või lihtsalt otsima elust omakasupüüdlikke naudinguid. Just sellepärast on täpne tundmine eluliselt tähtis. Jumala Sõna ja eesmärgi täpsem tundmine võib tugevalt meie mõtlemist ja tegutsemist positiivses suunas mõjutada. — Roomlastele 12:1, 2.

Tänapäeva kadunud poeg

11, 12. Milline tõsielu-näide illustreerib seda, kui rumal on hüljata tõe täpne tundmine?

¹¹ Me võime seda illustreerida tõsielu-näitega noormehest, kelle armastust tõe vastu prooviti siis, kui ta oli 14-aastane ja juba ristitud kristlane. Talle, nagu paljudele noortele, meeldis sport, eriti jalgpall. Kuid selles probleem seisneski. Tema kool mängis jalgpalli samal õhtul, kui kogudusel olid koosolekud. Poisi vaimsus ei olnud küllalt tugev selleks, et õigesti hinnata jalgpalli välist väärtust, võrreldes selle kestva väärtusega, mis tuleb kristlikel koosolekutel käimisest koos tema leseks jäänud ema ja noorema venna ning õega. Nii lõpetas ta täpse tundmise järgi käimise ning otsustas tõe maha jätta. Lõpuks ta eemaldati. Hiljem läks ta armeeteenistusse, kus alustas narkootikumide tarvitamist.

¹² Kui see noormees 1986. aastal armeest vabanes, tuli ta mõistusele ning kirjutas kirja ühele perekonnasõbrale, kes oli olnud õiguskomitees, kes ta eemaldas. Kirjas ta ütles: „Olen rõõmus, et võin rääkida sinule tähtsat uudist: olen tõe juurde tagasi tulnud. ... Olen õppinud mõistma, mida apostel Paulus ütles 2. Korintlastele 4:4 selle kohta, et on olemas selle asjadesüsteemi jumal, kes pimestab mõistuse. Olen olnud pikka aega vaimselt pime nende asjade suhtes, mis mu ümber on toimunud. Kui jätsin maha tõe, siis ma ei teadnud, millise riski ma võtsin. Tänan Jehoova Jumalat selle eest, et aja jooksul olen hakanud selgelt hindama, et minu halb käitumisviis oli väär.” — Võrdle Luuka 15:11—24.

13. Milline positiivne tulemus võib olla nendel, kes on komistanud, kuid kes tõeliselt kahetsevad? (2. Timoteosele 2:24—26)

¹³ See noormees on tulnud tagasi täpse tundmise teele. Nüüd ta võib ’elada väärikalt Issandale, et temale kõigiti meeldida’. Samuti võib ta nüüd ’kanda jätkuvalt vilja kõiges heas töös ning kasvada Jumala täpses tundmises’, (NW), taotledes jätkuvalt kristliku koguduse läbikäimist. Ja milliseks värskendavaks õnnistuseks on ta saanud oma perekonnale, kui temast on saanud jälle Kristuse järgija! Kas sina tead samasuguseid näiteid? — Koloslastele 1:9, 10; Matteuse 11:28—30.

Vaimsuse hooletussejätmise kohutavad tagajärjed

14. a) Mida peaksime tegema, et me ära ei langeks? b) Mis on juhtunud mõningate kristlastega?

¹⁴ Mida me võime sellest ja teistest samalaadsetest juhtumustest õppida? Seda, et kui oleme jõudnud tõe täpse tundmiseni, siis peame lakkamatult uuendama vaimset meelelaadi, nii et me ära ei langeks. Kui me isiklikud ja perekondlikud uurimised, kristlikud koosolekud ja Jumala teenimise hooletusse jätame, võivad meie vaimsed jõuvarud nõrgeneda. Mis võib siis juhtuda? Endine tugev kristlane võib usust eemale triivida, võib isegi vääralt ja amoraalselt käituma hakata või kahtluste ja valede teadmiste libedal teel alla libiseda kuni usust taganemiseni välja. (Heebrealastele 2:1; 3:12; 6:11, 12) Mõned on isegi rumalusest babülonliku Kolmainsuse ja hinge surematuse õpetuse juurde tagasi läinud!

15. Kuidas Peetrus hoiatas äralangemise eest?

¹⁵ Kindlasti on sobivad Peetruse sõnad: „Sest kui nad Issanda ja Õnnistegija Jeesuse Kristuse tunnetuse [„täpse tundmise”, NW] läbi pääsesid pakku maailma ebapuhtusest, kuid jälle segunevad sellega ja jäävad alla, siis on nende viimne lugu saanud pahemaks kui esimene. Sest neil oleks parem, et õiguse tee oleks jäänud neile tundmatuks, kui seda tundes ära pöörduda käsust, mis neile on antud. Neile on tulnud kätte, mis tõeline vanasõna ütleb: ’Koer pöördub tagasi oma okse juurde’ ja ’pestud emis läheb porisse püherdama!’ ” — 2. Peetruse 2:20—22.

16. a) Kuidas mõningaid on viimastel aegadel viidud eksitusse? b) Milliste tegudeni on langenud eksituses olijad?

¹⁶ Need, kes hülgavad tõe täpse tundmise, valivad tihti iseendale mugava tee. Nad ei võta enam kanda vastutust käia regulaarselt kristlikel koosolekutel või osaleda majast majja teenimisel. Mõned hakkavad isegi uuesti suitsetama! Teised on rõõmsad selle üle, et nad ei pea enam olema väljapaistvalt erinevad, kui küsimus seisneb kristlikus erapooletuses või vere ebaõiges kasutamises. Milline vabadus! Nüüd nad võivad hääletada isegi mõne „metsalise” poliitilise partei poolt. (Ilmutuse 13:1, 7) Niimoodi on need, kes ’tõotavad vabadust, olles ise kaduvuse orjad’, ahvatlenud ning viinud eksitusse täpse tundmise selgelt teelt mõningaid ebakindlaid hingi. — 2. Peetruse 2:15—19.

17. Millises ohus on need, kes langevad ära tõe täpsest tundmisest?

¹⁷ Kui sellised ei kahetse ega naase tõe juurde, seavad nad end kohtuotsuse alla, mida Paulus selgitas üldjoontes nii: „Sest kui me meelega pattu teeme, pärast seda kui oleme saanud tõe tunnetuse [„täpse tundmise”, NW], siis ei jää enam mingit ohvrit üle pattude eest; vaid mingi hirmus kohtu ootamine ja äge tuli, mis tahab ära süüa vastupanijad.” Kui arutu ja lühinägelik on maha jätta Jehoova Jumala ja Kristus Jeesuse täpne tundmine ristiusumaailma ärataganenud õpetuste pärast! — Heebrealastele 6:4—6; 10:26, 27.

Innukus koos täpse tundmisega

18. Miks juudi vaimulikkond Pauluse sõnade kohaselt ei võtnud vastu Kristust?

¹⁸ Pauluse ajal tundis juudi vaimulikkond kindlasti Heebrea Kirju. Kuid kas oli see täpne tundmine? Kas see kutsus neid tõotatud Messiale, Kristusele, lähemale? Paulus näitab, et nad olid end nii sidunud oma õigluse tõestamisega Seaduse kaudu, et nad ei allunud ’Kristusele, kes on Seaduse lõpp’. (NW) Seepärast võis Paulus nende kohta öelda: „Sest ma annan neile tunnistuse, et nad on väga agarad Jumala suhtes, kuid mitte õiget tunnetust mööda.” — Roomlastele 10:1—4.

19, 20. a) Kuidas me võime hankida täpset tundmist? b) Millised küsimused jäävad ootama vastust?

¹⁹ Kuidas me võime seda täpset tundmist hankida? Nii isikliku uurimise, selle üle mõtisklemise kui ka palvetamise ja koosolekutel käimise abil. See tähendab meie vaimsete akude pidevat laadimist. Me ei saa loota ainult nendele teadmistele, millised saime algul, kui tulime tõe juurde. Me peame pidevalt vastu võtma tahket vaimset rooga, täpset tundmist, hoolika isikliku uurimise vahendusel. Seega on sobiv Pauluse nõuanne: „Aga täisealiste jaoks on tahke roog, nende jaoks, kelle meeled vilumuse tõttu on harjunud vahet tegema hea ja kurja vahel. Sellepärast jätkem kõrvale algõpetus Kristusest ja püüdkem täiuslikkusele ning ärgem hakakem uuesti rajama alust pöördumisele surnud tegudest ja usule Jumalasse ... Ja nii me teemegi, kui Jumal lubab.” — Heebrealastele 5:14—6:3.

²⁰ Nüüd on küsimuseks: „Millised abinõud meil on, mis aitavad meil omandada täpset tundmist? Ja võttes arvesse meie kiiret elutempot, millal leiame aega, et uurida Jumala Sõna?” Järgmises artiklis käsitletakse neid ja teisi selle teemaga liituvaid küsimusi.

[Allmärkused]

Küsimused vastamiseks

◻ Mis vahe on „tundmise” ja „täpse tundmise” vahel?

◻ Miks täpne tundmine on praegustel viimsetel päevadel nii tähtis?

◻ Kuidas mõned on ahvatletud tõest ära langema?

◻ Kuidas Peetrus hoiatab meid täpsest tundmisest loobumise eest?

◻ Mida me peame tegema, et hankida ja säilitada täpset tundmist?