Kes on äkilise vihaga, talitab meeletult, aga tasakaalukas mees jääb rahulikuks [„mõtlemisvõimelist meest vihatakse”, UM]!” (Õpetussõnad 14:16, 17).

Selline inimene kipub kergesti vihastuma ja käitub seetõttu rumalalt. Miks aga öeldakse, et „mõtlemisvõimelist meest vihatakse”?

Heebreakeelne väljend, mis siin on tõlgitud vastega „mõtlemisvõimeline”, on tegelikult kahe tähendusega. Positiivses mõttes võib see viidata arukusele ja otsustusvõimele (Õpetussõnad 1:4; 2:11; 3:21). Negatiivses mõttes võib see aga tähendada nurjatuid ja kuritahtlikke mõtteid (Laul 37:7; Õpetussõnad 12:2; 24:8).

Kui väljend „mõtlemisvõimeline mees” käib siin kuritahtliku salasepitseja kohta, siis pole raske mõista, miks sellist meest vihatakse. Ent kas pole tõsi ka see, et mõistlikku inimest võivad vihata need, kel endal arukusest puudu jääb? Näiteks vihatakse neid, kes on oma mõtlemisvõimet kasutades teinud otsuse mitte olla selle maailma osa (Johannese 15:19). Samuti pilgatakse kristlikke noori, kes oma mõtlemisvõime abil seisavad vastu kahjulikule eakaaslaste survele ja hoiduvad kohatust käitumisest. On selge, et tõelisi jumalakummardajaid vihatakse maailmas, mis on Kurat-Saatana võimuses (1. Johannese 5:19).