Sõnum, mida meil tuleb kuulutada

JUBA ammu enne kristlikku ajastut tõotas Jehoova ustavale Aabrahamile hoolitseda selle eest, et ”kõik maailma rahvad” võiksid endid õnnistada (1. Moos. 22:18). Lisaks inspireeris ta Saalomoni panema kirja iga inimese kohta käiva põhinõude: ”Karda Jumalat ja pea tema käske, sest see on iga inimese kohus!” (Kog. 12:13). Kuidas aga võiksid kõigist rahvastest inimesed neist asjust teada saada?

Ehkki alati on olnud inimesi, kes on uskunud Jumala sõnasse, osutab Piibel sellele, et intensiivset globaalset tunnistustööd, mille käigus jõutakse hea sõnumiga tõesti kõigi rahvasteni, peab tehtama ”Issanda päeval”. See päev algas aastal 1914 (Ilm. 1:10). Ilmutuse 14:6, 7 ennustab selle aja kohta, et ”kõigile rahvahõimudele ja suguharudele ja keeltele ja rahvastele” kuulutatakse inglite juhatusel midagi elutähtsat. Neid kutsutakse üles: ”Kartke Jumalat ja andke temale austust, sest on tulnud tema kohtutund, ja kummardage teda, kes on teinud taeva ja maa ja mere ja veteallikad!” Jumala tahe on, et see sõnum inimesteni jõuaks. Meil on eesõigus selles töös osaleda.

Tõeline Jumal. Ajal, mil Jehoova kuulutas: ”Teie olete minu tunnistajad”, oli päevakorral tüliküsimus, kes on tõeline Jumal (Jes. 43:10). Ka sõnum, mida nüüd tuleb edastada, ei piirdu vaid sellega, et inimesed peaksid kuuluma mingisse usundisse või et neil tuleks uskuda mingisse jumalasse. Selle asemel tuleb neile luua võimalus saada teada, et ainuke tõeline Jumal on taeva ja maa Looja (Jes. 45:5, 18, 21, 22; Joh. 17:3). Vaid see Jumal suudab usaldusväärselt tulevikku ennustada. Meil on eesõigus näidata, et Jehoova sõna täideminek minevikus annab kindla aluse loota, et ka kõik, mida ta on tõotanud tuleviku kohta, saab teoks (Joos. 23:14; Jes. 55:10, 11).

Mõistagi teenivad paljud, kellele me tunnistust anname, teisi jumalaid, või siis väidavad nad, et ei teeni ühtki jumalat. Et inimesed jääksid meid kuulama, tuleb meil ehk alustada millestki vastastikku huvipakkuvast. Meil oleks kasulik õppida Apostlite tegude 17:22—31 toodud eeskujust. Pangem tähele, et ehkki apostel Paulus oli taktitundeline, tõi ta selgelt välja mõtte, et kõigil inimestel tuleb anda aru Jumalale, taeva ja maa Loojale.

Tehkem teatavaks Jumala nimi. Ärgem unustagem teatamast tõelise Jumala nime. Jehoova peab oma nime tähtsaks (2. Moos. 3:15; Jes. 42:8). Ta tahab, et inimesed teaksid tema nime. Ta on lasknud oma aulise nime panna Piiblisse kirja enam kui 7000 korda. Meil lasub kohustus seda inimestele tutvustada (5. Moos. 4:35).

Kõigi inimeste tulevikuperspektiivid olenevad sellest, kas nad tunnevad Jehoovat ja hüüavad teda usus appi (Joel 3:5; Mal. 3:16; 2. Tess. 1:8). Paraku ei tunne enamik inimesi Jehoovat. Nende seas on rohkearvuliselt ka neid, kes väidavad end teenivat Piibli Jumalat. Kuigi neil võib olla Piibel ja nad võivad seda lugeda, ei pruugi nad ikkagi Jumala isikunime teada, sest see on paljudest nüüdisaja tõlgetest välja jäetud. Mõned inimesed teavad nime Jehoova kohta vaid seda, et nende usujuhid on keelanud neil seda tarvitada.

Kuidas me võiksime inimestele Jumala nime tutvustada? Kõige mõjusam on näidata neile seda võimaluse korral nende enda Piiblist. Mõnedes tõlgetes, nagu ka enamikus eestikeelsetes Piiblites, esineb see nimi tuhandeid kordi. Eestikeelse Piibli 1997. aasta väljaandes esineb nimi ”Jahve” ainult kirjakohtades 2. Moosese 3:15 ja 6:3 ning 2. Moosese 3:14 allmärkuses. Paljudes tõlgetes on seal, kus algkeeles esineb Jumala isikunimi, toodud seda nime asendavad väljendid — näiteks Issand ja Jumal — muust tekstist eristuvas trükikirjas (nt eestikeelse Uue Testamendi ja Psalmide 1989. aasta tõlke Lauludes). Juhul, kui praegusaegsed tõlkijad on Jumala isikunime täiesti välja jätnud, oleks sul ehk tarvis kasutada vanemaid piiblitõlkeid, et näidata inimestele, kuidas lugu tegelikult on. Mõnel maal saab võib-olla osutada Jumala nimele kas mõnes kirikulaulus või mingi üldkasutatava hoone raidkirjal.

Kirjakohta Jeremija 10:10—13 saab tõhusalt kasutada ka nende puhul, kes teenivad teisi jumalaid. Peale selle, et seal on toodud ära Jumala nimi, näidatakse seal ka selgelt, kes ta on.

Ära jäta nime Jehoova selliste üldsõnaliste väljendite nagu ”Jumal” ja ”Issand” varju, nagu seda teeb ristiusu kirik. See aga ei tähenda, et seda nime tuleb kohe iga vestluse alguses kasutada. Mõned inimesed võivad sel juhul vestluse eelarvamuste tõttu otsekohe katkestada. Ent kui oled vestlusele juba kindla aluse rajanud, siis ära hoidu Jumala nime kasutamast.

Väärib märkimist, et ehkki piiblikirjutajad ei püüdnud Jumala nime igasse lausesse panna, kasutab Piibel Jumala isikunime sagedamini kui selliseid nimetusi nagu ”Issand” ja ”Jumal” ühtekokku. Nad tegid seda loomulikult, sundimatult ja lugupidavalt. Sellest on hea eeskuju võtta.

Millisele isikule see nimi viitab. Kuigi juba fakt, et Jumalal on isikunimi, on oluline tõde, ei saa vaid sellega piirduda.

Et inimesed võiksid Jehoovat armastada ja teda usus appi hüüda, on neil tarvis teada, milline Jumal ta on. Kui Jehoova andis Moosesele Siinai mäel teada oma nime, ei piirdunud ta kaugeltki vaid sõna ”Jehoova” kordamisega. Ta pööras tähelepanu mõningatele oma väljapaistvatele isikuomadustele (2. Moos. 34:6, 7). Võtkem sellest eeskuju.

Kui sa kas vasthuvitatutele tunnistust andes või koguduses kõnet pidades räägid Kuningriigi õnnistustest, siis juhi tähelepanu sellele, mida need näitavad selliseid tõotusi andnud Jumala kohta. Tema käskudele osutades rõhuta neis kajastuvat tarkust ja armastust. Selgita, et Jumala nõuded ei tee meie elu raskeks, vaid tulevad meile hoopis kasuks (Jes. 48:17, 18; Miika 6:8). Näita, kuidas iga Jehoova väe väljendus räägib midagi tema isiksuse, tema mõõdupuude, tema eesmärgi kohta. Juhi tähelepanu sellele, kui tasakaalukalt avaldab Jehoova oma isikuomadusi. Väljenda oma tundeid Jehoova vastu. Sinu armastus Jehoova vastu võib äratada teisteski sellist armastust.

See meie päeviks mõeldud pakiline sõnum kutsub inimesi üles kartma Jumalat. Seeläbi, mida me räägime, tuleks meil püüda inimestes jumalakartust kasvatada. See on tervemeelne kartus, aukartus, sügav aupaklikkus Jehoova ees (Laul 89:8). See hõlmab teadmist, et Jehoova on kõrgeim Kohtumõistja ning et meie tulevikuväljavaated olenevad tema heakskiidust (Luuka 12:5; Rooml. 14:12). Niisiis põimub selline kartus sügava armastusega tema vastu ning järelikult ka kindla sooviga talle meelepärane olla (5. Moos. 10:12, 13). Samuti sunnib jumalakartus meid kurja vihkama, Jumala käskudele kuuletuma ja teda siira südamega teenima (5. Moos. 5:29; 1. Ajar. 28:9; Õpet. 8:13). See välistab selle, et me üritame teenida Jumalat, samal ajal aga armastame seda, mis on maailmas (1. Joh. 2:15—17).

Jumala nimi on ”tugev torn”. Inimesed, kes õpivad tõesti Jehoovat tundma, on hästi kaitstud. See ei tulene mitte pelgalt sellest, et nad kasutavad tema isikunime või oskavad mainida tema häid omadusi, vaid sellest, et nad panevad oma lootuse Jehoovale. Nende kohta ütleb Õpetussõnad 18:10: ”Jehoova nimi on tugev torn: sinna jookseb õige ja leiab varju!”

Kasuta hästi ära võimalusi ergutada inimesi lootma Jehoova peale (Laul 37:3; Õpet. 3:5, 6). Sellises lootuses ilmneb usk Jehoovasse ja tema tõotustesse (Heebr. 11:6). Jumala Sõna kinnitab meile, et inimesed päästetakse siis, kui nad ’hüüavad appi’ Jehoova nime, kuna nad teavad, et tema on Universumi Suverään, kuna nad armastavad tema teid ning usuvad täielikult, et tõeline pääste saab tulla vaid tema kaudu (Rooml. 10:13, 14). Inimesi õpetades aita neil arendada igas eluvaldkonnas seesugust usku.

Paljudel inimestel on tõsiseid isiklikke probleeme, millest nad ehk väljapääsu ei oska leida. Erguta neid õppima tundma Jehoova teid, lootma temale ning rakendama õpitut ellu (Laul 25:5). Õhuta neid paluma Jumalalt tõsisel meelel abi ning tänama teda õnnistuste eest (Fil. 4:6, 7). Kui nad õpivad Jehoovat tundma mitte lihtsalt lugedes Piiblist mõningaid mõtteid, vaid kogedes tema tõotuste täitumist oma elus, hakkavad nad tajuma Jehoova nime tähenduse tõelisest mõistmisest tulenevat julgeolekut (Laul 34:9; Jer. 17:7, 8).

Kasuta hoolega ära igat võimalust aidata inimestel mõista, kui tark on karta tõelist Jumalat Jehoovat ja pidada tema käske.

JEESUS KRISTUS ütles pärast ülestõusmist ja enne taevaminekut oma jüngritele juhendeid andes: ”Te . . peate olema minu tunnistajad . . maailma otsani!” (Ap. t. 1:8). Meie aja lojaalseid jumalateenreid iseloomustatakse kui neid, ”kellel on Jeesusest tunnistamise töö” (Ilm. 12:17, UM). Kui usinalt sina seda tunnistustööd teed?

Paljud, kes siiralt väidavad end Jeesusesse uskuvat, ei tea midagi tema olemasolust enne inimeseks saamist. Nad ei mõista, et maa peal olles oli ta tõepoolest inimene. Nad ei tea, mida tähendab see, et ta on Jumala Poeg. Neil pole suurt aimu, milline on tema roll Jumala eesmärgi täitumises. Nad ei tea, mida ta teeb praegu, ega taipa, kuidas mõjutab nende elu see, mida ta teeb tulevikus. Nad võivad koguni ekslikult arvata, et Jehoova tunnistajad ei usu Jeesusesse. Meil on eesõigus anda edasi tõde nende asjade kohta.

On ka neid inimesi, kes ei usu, et Piiblis kirjeldatud Jeesuse taoline isik üldse elanud on. Mõned arvavad, et Jeesus oli vaid üks väljapaistev mees. Paljud ei pea õigeks mõtet, et ta on Jumala Poeg. Teha selliste inimeste seas ”Jeesusest tunnistamise tööd” nõuab väga palju pingutusi, kannatlikkust ja taktitunnet.

Olenemata sellest, milline on sinu kuulajate seisukoht, on neil siis, kui nad tahavad Jumala pakutavast igavesest elust osa saada, tarvis õppida tundma Jeesus Kristust (Joh. 17:3). Jumal on selgelt väljendanud oma tahet, et kõik, kes elavad, peavad ’tunnistama, et Jeesus Kristus on Issand’, ning kuuletuma tema autoriteedile (Fil. 2:9—11). Niisiis ei saa me jätta seda küsimust lihtsalt kõrvale, kui kohtume inimestega, kellel on kõigutamatud, ent väärad seisukohad või lausa eelarvamused. Mõnel juhul me võime juba esmakülastuse ajal Jeesus Kristusest vabalt kõnelda, mõnel juhul aga tuleb meil avaldada ettevaatlikult mõtteid, mis aitavad kuulajatel hakata temasse õigesti suhtuma. Meil on ehk tarvis ka mõelda läbi, kuidas järgmiste külastuste ajal selle teema teisi aspekte tutvustada. Kuid võib juhtuda, et kõike sellega seonduvat saame inimesega arutada alles koduse piibliuurimise käigus (1. Tim. 2:3—7).

Jeesuse ülitähtis osa Jumala eesmärgis. Meil on vaja aidata inimestel mõista, et kuna Jeesus on ”tee” ning kuna ’ükski ei saa Isa juurde muidu kui tema kaudu’, on ilma usuta Jeesus Kristusesse võimatu olla heades suhetes Jumalaga (Joh. 14:6). Kui inimene ei mõista seda ülitähtsat rolli, mille Jehoova on määranud oma esmasündinud Pojale, on tal võimatu Piiblist aru saada. Miks? Sest Jehoova on teinud oma Pojast kõigi oma eesmärkide täideviimise võtmeisiku (Kol. 1:17—20). See tõsiasi on kõigi Piibli prohvetikuulutuste keskmes (Ilm. 19:10). Jeesus Kristus on see, kelle kaudu tuleb lahendus kõigile Saatana mässust ja Aadama patust tulenevatele probleemidele (Heebr. 2:5—9, 14, 15).

Et inimene võiks Kristuse rolli mõista, peab ta saama aru, et inimesed on viletsas seisundis, millest nad omal jõul välja tulla ei saa. Kõik me oleme patus sündinud. See mõjutab meie elu väga mitmel moel, ent varem või hiljem toob see surma (Rooml. 3:23; 5:12). Aruta seda tõsiasja nendega, kellele sa tunnistust annad. Seejärel too välja mõte, et Jehoova on Jeesus Kristuse lunastusohvri kaudu andnud armastavalt võimaluse patu ja surma alt vabaks saada neile, kes sellesse ohvriannisse usku üles näitavad (Mark. 10:45; Heebr. 2:9). See avab neile tee igavesse ellu täiuses (Joh. 3:16, 36). Mitte mingil muul moel pole see võimalik (Ap. t. 4:12). Sinul kui õpetajal tuleb nii eravestlustes kui ka kogudusele kõneldes teha midagi enamat kui vaid mainida neid fakte. Kasvata oma kuulajais lahkelt ja kannatlikult tänumeelt Kristuse kui Lunastaja rolli vastu. Tänulikkus selle anni vastu võib avaldada inimese hoiakule, käitumisele ja elusihtidele sügavat mõju (2. Kor. 5:14, 15).

Jeesus tõi oma elu ohvriks küll vaid üks kord, ent praegu teenib ta aktiivselt Ülempreestrina (Heebr. 9:28). Aita inimestel mõista, mida see tähendab. Kas põhjustab ümbritsevate inimeste lahkusetus neile stressi, pettumust, kannatusi või muid raskusi? Kõike seda koges Jeesus, kui ta inimesena maa peal oli. Ta teab, mida me tunneme. Kas me tajume oma ebatäiusest tulenevalt vajadust Jumala halastuse järele? Kui palume Jumalalt Jeesuse ohvri alusel andestust, tegutseb Jeesus kui ”eestkostja Isa juures”. Olles kaastundlik, ’palub ta meie eest’ (1. Joh. 2:1, 2; Rooml. 8:34). Me võime Jeesuse ohvri alusel ja tänu tema ülempreestriametile minna Jehoova ”armuaujärje” ette, et leida abi õigel ajal (Heebr. 4:15, 16). Ehkki me oleme ebatäiuslikud, võimaldab Jeesuse kui Ülempreestri abi meil teenida Jumalat puhta südametunnistusega (Heebr. 9:13, 14).

Lisaks sellele on Jeesusel suur mõjuvõim, sest Jumal on määranud ta kristliku koguduse Peaks (Matt. 28:18; Efesl. 1:22, 23). Olles selles ametis, annab ta vajalikku juhatust Jumala tahte kohaselt. Inimesi õpetades aita neil mõista, et koguduse Pea on Jeesus Kristus, aga mitte keegi inimene (Matt. 23:10). Juba esmakontakti ajal huvitatutega kutsu neid kohaliku koguduse koosolekutele, kus me uurime ”ustava ja mõistliku sulase” vahendusel saadud materjalile toetudes Piiblit. Selgita neile nii seda, kes on see ”sulane”, kui ka seda, kes on Isand, nõnda et nad saaksid Jeesuse juhiametist teadlikuks (Matt. 24:45—47). Tutvusta neid kogudusevanematele ning selgita neile, millistele Pühakirja nõuetele peavad kogudusevanemad vastama (1. Tim. 3:1—7; Tiit. 1:5—9). Selgita, et kogudus ei kuulu kogudusevanematele — nemad vaid aitavad meil käia Jeesus Kristuse jälgedes (Ap. t. 20:28; Efesl. 4:16; 1. Peetr. 5:2, 3). Aita neil huvitatutel mõista, et on olemas Kristuse juhtimisel tegutsev organiseeritud ülemaailmne ühing.

Evangeeliumidest võime lugeda, et kui Jeesus vahetult enne oma surma Jeruusalemma jõudis, ülistasid tema jüngrid teda kui ”kuningat, kes tuleb Issanda nimel” (Luuka 19:38). Kui inimesed uurivad Piiblit sügavamalt, selgub neile, et praegu on Jehoova andnud Jeesusele valitsusvõimu, mis puudutab kõigist rahvustest inimesi (Taan. 7:13, 14). Koguduses kõnesid pidades või uurimisi juhatades aita inimestel mõista ja hinnata seda, mida Jeesuse valitsemine meile kõigile peaks tähendama.

Rõhuta mõtet, et meie eluviis peegeldab seda, kas me tegelikult usume, et Jeesus Kristus on Kuningas, ja kas me heal meelel allume tema valitsusele. Juhi tähelepanu tööle, mille Jeesus pärast Kuningaks võidmist andis oma järelkäijatele teha (Matt. 24:14; 28:18—20). Arutle, mida ütles Imeline Nõuandja Jeesus asjade tähtsusjärjekorra kohta meie elus (Jes. 9:5, 6; Matt. 6:19—34). Pööra tähelepanu sellele, millist vaimu ilmutavad Rahuvürsti sõnul tema järelkäijad (Matt. 20:25—27; Joh. 13:35). Hoidu mõistmast kohut selle üle, kas teised teevad kõike, mida peaks, vaid erguta neid ise kaaluma, mida räägivad nende teod Kristuse kuninglikule valitsusele allumise kohta. Sealjuures tunnista, et ka sinul endal on vaja sedasama teha.

Pangem Kristus aluseks. Piibel seostab kristlike jüngrite tegemise töö hooneehitusega, kus aluseks pannakse Jeesus Kristus (1. Kor. 3:10—15). Et saaksid seda teha, aita inimestel õppida Jeesust Piibli kirjelduste kaudu tundma. Hoia, et nad ei hakkaks pidama sind selleks isikuks, keda tuleks järgida (1. Kor. 3:4—7). Suuna nende tähelepanu Jeesus Kristusele.

Kui see alus on hästi rajatud, siis mõistavad õpilased, et Kristus jättis meile eeskuju, ’et käiksime tema jälgedes’ (1. Peetr. 2:21). Et sellele alusele rajaneda, erguta õpilasi tutvuma evangeeliumidega mitte kui pelgalt usaldusväärsete ajalooürikutega, vaid ka kui eeskujuga, mida järgida. Aita neil kinnistada meelde ning järgida Jeesusele iseloomulikke hoiakuid ja omadusi. Erguta neid panema tähele, kuidas suhtus Jeesus oma Isasse, kuidas ta talus kiusatusi ja katsumusi, kuidas ta Jumalale kuuletus ning kuidas ta kohtles inimesi erisugustes olukordades. Rõhuta, millise tegevusega oli Jeesuse elu täidetud. Kui siis õpilasel tuleb teha oma elus otsuseid või kogeda katsumusi, küsib ta endalt: ”Mida teeks sellises olukorras Jeesus? Kas minu tegudes kajastub selle tõeline hindamine, mida ta minu heaks on teinud?”

Koguduse ees kõneldes ära arva, et kuna su vennad juba usuvad Jeesusesse, siis pole tarvis nende tähelepanu konkreetselt temale juhtida. Sinu sõnad omandavad sügavama tähenduse, kui sa rajaned sellele usule. Koosolekutest kõneldes seosta see teema Jeesuse kui koguduse Pea rolliga. Käsitledes põlluteenistust, pööra tähelepanu vaimule, mida Jeesus teenistustööl ilmutas, ning käsitle seda teenistust, lähtudes sellest, mida Kristus kui Kuningas praegu teeb, et koguda inimesi eluks uues maailmas.

Kahtlemata läheb tarvis enamat kui vaid Jeesust puudutavate põhiliste faktide tundmaõppimist. Et saada tõsikristlaseks, peavad inimesed temasse uskuma ning teda tõepoolest armastama. Selline armastus ajendab lojaalsele kuulekusele (Joh. 14:15, 21). See võimaldab inimestel seista ka rasketel aegadel kindlalt usus, käia Kristuse jälgedes kõigil oma elupäevil, osutuda küpseteks kristlasteks, kes on kindlalt ”juurdunud ja rajatud armastusse” (Efesl. 3:17). Selline teguviis toob au Jehoova Jumalale, Jeesus Kristuse Isale.

ISELOOMUSTADES detailsemalt oma juuresoleku ja maailmaajastu lõpetuse tundemärki, ennustas Jeesus: ”Seda kuningriigi evangeeliumi peab kuulutatama kogu maailmas tunnistuseks kõigile rahvaile, ja siis tuleb ots” (Matt. 24:14).

Mis siis on see sõnum, mida peab nii laialdaselt kuulutatama? See puudutab Kuningriiki, mille eest Jeesus õpetas meid Jumalat paluma, lausudes: ”Sinu riik tulgu” (Matt. 6:10). Ilmutuse 11:15 iseloomustab seda kui ’valitsust, mis on saanud meie Issanda [Jehoova] ja tema Kristuse omaks’, sest valitsusvõim pärineb Jehoovalt ning antakse Kristusele kui Kuningale. Kuid pangem tähele, et sõnum, mida Jeesuse sõnade kohaselt peab meie päevil kuulutatama, sisaldab midagi enamat kui seda, mida tema järelkäijad esimesel sajandil kuulutasid. Nemad ütlesid inimestele: ”Jumala riik on teie lähedal!” (Luuka 10:9). Jeesus, kes oli võitud Kuningaks, oli tookord nende keskel. Kuid tekstis Matteuse 24:14 ennustas Jeesus üht teist sündmusteliini Jumala eesmärgi täitumises, millest ülemaailmselt teada peab antama.

Prohvet Taanielile anti nende sündmuste arengu kohta nägemus. Ta nägi ”kedagi, kes oli Inimesepoja sarnane” — Jeesus Kristust, kes sai ”Elatanult”, Jehoova Jumalalt, ”valitsuse ja au ning kuningriigi, ja kõik rahvad, suguvõsad ja keeled teenisid teda” (Taan. 7:13, 14). See üleuniversumilise tähtsusega sündmus leidis taevas aset aastal 1914. Pärast seda visati Kurat ja tema deemonid maa peale (Ilm. 12:7—10). Kätte olid jõudnud selle vana maailmakorra viimsed päevad. Ent enne, kui see lõplikult kaotatakse, antakse globaalses ulatuses teada, et Jehoova Messias-Kuningas on praegu oma taevasel troonil valitsemas. Seda teadustatakse inimestele kõikjal. Nende reageering sellele räägib nende hoiakust Kõigekõrgema suhtes, kes valitseb ”inimeste kuningriigi üle” (Taan. 4:29).

On tõsi, et palju, väga palju sündmusi seisab veel ees. Me palvetame ikka veel: ”Sinu riik tulgu”, ent selle mõte pole, nagu toimuks Jumala Kuningriigi rajamine alles tulevikus. Pigem osutab see sellele, et taevane Kuningriik hakkab otsustavalt tegutsema, et täituksid sellised prohvetikuulutused nagu Taanieli 2:44 ja Ilmutuse 21:2—4. See muudab maa paradiisiks, kus elavad Jumalat ja oma kaasinimesi armastavad inimesed. Kuulutades ”seda kuningriigi evangeeliumi”, saame juhtida tähelepanu sellistele tulevikuväljavaadetele. Kuid me anname ka kindlalt teada, et Jehoova on juba andnud oma Pojale täieliku valitsusvõimu. Kas sina rõhutad Kuningriigist tunnistust andes seda head sõnumit?

Selgita, mis on see Kuningriik. Kuidas me saame täita oma ülesannet teadustada Jumala Kuningriiki? Me võime küll äratada huvi, alustades vestlust väga mitmesugustel teemadel, ent peagi peaks selguma see, et meie sõnum puudutab Jumala Kuningriiki.

Üks selle töö tähtsaid aspekte on lugeda või tsiteerida Kuningriigile viitavaid kirjakohti. Kuningriigile osutades hoolitse selle eest, et kõnetatavad mõistaksid, mis see on. Ehk tuleks öelda midagi enamat kui vaid seda, et Jumala Kuningriik on valitsus. Inimestel võib olla raske mõista, kuidas valitsus saab olla nähtamatu. Sa võiksid seda nendega arutada mitmel moel. Näiteks on ka gravitatsioon nähtamatu, ent ometi avaldab see meie elule tugevat mõju. Me ei saa küll gravitatsiooniseaduse kehtestajat näha, kuid vaieldamatult on ta väga vägev. Piibel räägib temast kui ”ajastute Kuningast” (1. Tim. 1:17). Ka võiksid näiteks arutleda, et mõnes suurriigis pole paljud elanikud kunagi pealinnas käinud või isiklikult valitsejat näinud. Nad saavad kõigest sellest teada uudiste vahendusel. Sarnaselt sellega räägib enam kui 2200 keeles välja antud Piibel meile Jumala Kuningriigist; ta teatab meile, kellele on antud võim ning mida see Kuningriik parajasti teeb. Ajakiri ”Vahitorn”, mida trükitakse enamates keeltes kui ühtki teist perioodikaväljaannet, on pühendatud ’Jehoova Kuningriigi kuulutamisele’, nagu see esikaanel kirjas on.

Aitamaks inimestel mõista, mis see Kuningriik on, võiksid mainida midagi, mida nad valitsuselt ootavad: majanduslikku kindlustatust, rahu, kuritegevuse likvideerimist, kõigi etniliste rühmade erapooletut kohtlemist, haridust ja tervisekaitset. Näita, et need ja ka kõik teised inimeste mõistlikud soovid täituvad lõplikult vaid Jumala Kuningriigi kaudu (Laul 145:16).

Püüa äratada inimestes soovi saada selle Kuningriigi alamateks, mille Kuningas on Jeesus Kristus. Osuta tema imetegudele kui eelpildile sellest, mida ta taevase Kuningana teeb. Võta tihti kõneaineks tema kütkestavad isikuomadused (Matt. 8:2, 3; 11:28—30). Selgita, et ta andis oma elu meie eest, misjärel Jumal äratas ta üles igaveseks eluks taevas. Seal valitseb ta kui Kuningas (Ap. t. 2:29—35).

Rõhuta, et Jumala Kuningriik on praegu taevas valitsemas. Ent samas ära unusta, et enamik inimesi ei näe tegelikus elus midagi sellist, mis võiks sellise valitsuse olemasolu nende meelest tõendada. Tunnista seda mõtet ning küsi, kas nad teavad, mida rääkis Jeesus Kristus tõenditest Kuningriigi kohta. Tutvusta mõningaid erijooni koondtundemärgist, mis on kirjas Matteuse 24. peatükis, Markuse 13. peatükis või Luuka 21. peatükis. Seejärel küsi, miks Kristuse trooniletulek taevas on viinud selliste oludeni maa peal. Juhi tähelepanu kirjakohale Ilmutuse 12:7—10, 12.

Nähtava tõendina Jumala Kuningriigi tegevuse kohta loe ette kirjakoht Matteuse 24:14 ning kirjelda nüüdisajal teostatavat globaalset piiblilist haridusprogrammi (Jes. 54:13). Tutvusta inimestele seda, et Jehoova tunnistajatele antakse mitmekülgset koolitust, mis kõik rajaneb Piiblil ning on tasuta. Selgita, et me pakume lisaks majast majja teenistusele tasuta kodust piibliõpet üksikisikutele ja perekondadele enam kui 230 maal. Milline inimvalitsus suudaks pakkuda sellist laiaulatuslikku õppeprogrammi nii oma alamatele kui ka kõikjal mujal maailmas elavatele inimestele? Kutsu inimesi Jehoova tunnistajate kuningriigisaali, konventidele ja muudele kokkutulekutele, et nad võiksid näha, kuidas selline väljaõpe mõjutab inimeste elu (Jes. 2:2—4; 32:1, 17; Joh. 13:35).

Kuid kas korterivaldaja mõistab, kuidas see võib mõjutada tema enda elu? Võiksid taktitundeliselt selgitada, et sinu külastuse eesmärk on käsitleda kõigile inimestele avanenud võimalust valida elu Jumala Kuningriigi alamatena. Kuidas on see võimalik? Õppides nüüd tundma seda, mida Jumal meilt nõuab, ning elades selle kohaselt (5. Moos. 30:19, 20; Ilm. 22:17).

Aidakem inimestel Kuningriik esikohale seada. Ka pärast seda, kui inimene on Kuningriigi sõnumi vastu võtnud, tuleb tal otsuseid langetada. Kui tähtsaks ta peab Jumala Kuningriiki oma elus? Jeesus õhutas oma jüngreid ’otsima esiti Jumala riiki’ (Matt. 6:33). Kuidas me saame aidata kaaskristlastel seda teha? Andes ise head eeskuju ning arutades olemasolevaid võimalusi; küsides mõnikord inimeselt, kas ta on konkreetseid võimalusi kaalunud, ning rääkides kogemusi teiste sellekohasest tegevusest; käsitledes Piibli jutustusi nõnda, et need kasvatavad inimeses armastust Jehoova vastu; rõhutades Kuningriigi tõelikkust ning seda, kui tähtis on tegelikult Kuningriigi kuulutustöö. Suurimat tulu ei anna üldjuhul mitte see, kui öelda inimestele, mida peab tegema, vaid see, et ergutatakse neis soovi seda teha.

Kahtlemata keskendub see ülitähtis sõnum, mida meil kõigil tuleb kuulutada, eeskätt Jehoova Jumalale, Jeesus Kristusele ja Kuningriigile. Nendega seonduvatele olulistele tõdedele tuleks asetada põhirõhk nii avalikul tunnistustööl, koguduses kui ka isiklikus elus. Seda tehes saame näidata, et oleme tõepoolest saanud kasu teokraatliku teenistuskooli väljaõppest.