Noored küsivad:
Kuidas oma tunnetest võitu saada?
„Kui ma oma vanemate peale vihastan, ütlen asju, mida ma ei mõtle, seepärast hoian neist eemale, kuni mu viha on jahtunud.” (13-aastane Kate)
„Kõige raskem on võidelda ebakindlusega. Vahel tunnen, et olen justkui sisemiselt kokku varisemas.” (19-aastane Ivan)
TUNDED võivad olla väga tugevad. Need mõjutavad mõtteid ja tegusid ning ajendavad tegema kas head või halba. Vahel võivad tunded lausa üle keeda. „Ma ei ole peaaegu mitte kunagi endaga rahul,” ütleb 20-aastane Jacob. „Ma ei suuda tihtipeale enda ootusi täita. Mõnikord hakkan lihtsalt nutma või siis saan nii vihaseks, et valan oma tunded välja nende peale, kes mu lähedal on. Nii raske on end vaos hoida.”
Oma emotsioonide kontrolli all hoidmist tuleb õppida ning see kuulubki küpseks ja vastutustundlikuks täiskasvanuks saamise juurde. Mõned eksperdid on jõudnud arusaamisele, et oma tunnetega toimetulek ja oskus inimestega suhelda on tähtsam kui intelligentsus. Ka Piibel paneb suurt rõhku enesevalitsemisele. Näiteks ütleb Õpetussõnad 25:28: „Otsekui mahakistud linn, millel pole müüri, on mees, kes ei talitse oma meelt!” Miks on tundeid nii raske talitseda?
Raske just noorte puhul
Oma tunnetega on raske toime tulla igasuguses vanuses ja igasuguse taustaga inimestel. Kõige raskem on see aga siiski just sel ajal, kui ollakse täiskasvanuks saamas. Ruth Bell kirjutab oma raamatus „Changing Bodies, Changing Lives”: „Enamikku teismelisi valdavad ühtaegu nii pöörased tunded, rõõm kui ka hirm. Paljudel inimestel tekivad mõningate asjade suhtes ühel ja samal ajal erisugused tunded. ... Ühel hetkel tunnevad nad üht, järgmisel hetkel aga teist.”
Kuna oled noor, pole sul ka palju elukogemusi (Õpetussõnad 1:4). Niisiis, kui satud uude situatsiooni ja puutud kokku uute väljakutsetega, on loomulik, et tunned end veidi ebakindlalt, kuna sa ei tea, kas suudad nende väljakutsetega toime tulla. Õnneks mõistab Looja sinu tundeid hästi. Ta teab isegi su muremõtteid (Laul 139:23). Tema Sõnast leiab põhimõtteid, mis võivad olla sulle abiks.
Abi tunnete talitsemisel
Üks viis, mis aitab oma tundeid valitseda, on õppida kontrollima oma mõtteid. Negatiivsed mõtted võivad sind imeda tühjaks energiast, mida läheb vaja tegutsemiseks (Õpetussõnad 24:10). Kuidas aga õppida positiivselt mõtlema ja nii ka oma tundeid talitsema?
Üks võimalus on see, et sa ei jää mõtlema halbadele asjadele, mis sind masendavad ja sinus ebakindlust tekitavad. Kui järgid Piibli nõuannet ning keskendud sellele, „mis tõene, ... mis õige”, võid asendada halvad mõtted headega (Filiplastele 4:8, P 1997). See ei pruugi olla kerge, kuid pingutused tasuvad end ära.
Mõtle noore naise Jasmine’i kogemusele. „Kõik see, millega ma kokku puutun, röövib kogu mu jõu,” kurtis ta. „Uus töö, uued kohustused. Olen täiesti kurnatud. Ma ei leia kuskilt kergendust.” Pole sugugi imelik, kui noor end vahetevahel niiviisi tunneb, ning sellised tunded teevad inimese ebakindlaks. Näiteks räägib Piibel noorest mehest Timoteosest, kes oli saanud väga hea väljaõppe, et täita talle usaldatud ülesandeid, kuid näib, et ta tundis end ikkagi küündimatuna (1. Timoteosele 4:11–16; 2. Timoteosele 1:6, 7).
On üsna tõenäoline, et tunned end ebakindlana siis, kui pead täitma mingit uut ülesannet, millega sa pole varem kokku puutunud. Sa võid mõelda, et ei suuda sellega mitte kunagi hakkama saada. Ebakindlustundest võib aga võitu saada, kui lõpetad negatiivse mõtlemise. Keskendu hoopis sellele, kuidas seda ülesannet oskuslikult täita. Esita küsimusi ja järgi juhiseid, mida sulle antakse (Õpetussõnad 1:5, 7).
Mida paremini suudad mingit ülesannet täita, seda vähem ebakindlust sa tunned. Ära keskendu sellele, mida sa teha ei oska, lastes sellel takistada edusammude tegemist. Kord, kui apostel Paulust kritiseeriti, vastas ta: „Ehk ma küll olen õppimatu kõnelt, ei ole ma seda siiski mitte tunnetuselt” (2. Korintlastele 10:10; 11:6). Nii võid sinagi saada kindlustunnet juurde, kui mõtled, millised on sinu tugevad küljed, ja kui palud Jumalalt abi nõrkade külgedega toimetulekuks. Jumal võib aidata sind just nii, nagu ta aitas inimesi möödunud aegadel (2. Moosese 4:10).
Teine võimalus, mis aitab sul oma tunnetega toime tulla, on seada endale mõistlikke ja realistlikke eesmärke ning tunnistada oma piire. Samuti ei tohiks sa end võrrelda teistega. Piiblitekstis Galaatlastele 6:4 antakse hea soovitus: „Igaüks katsugu läbi oma töö, ja siis on tal üksi eneses kiitlemist, mitte teisele [„mitte võrreldes end teise inimesega”, UM]” (Galaatlastele 6:4).
Kuidas vaigistada viha
Ka viha talitsemine võib olla raske. Nagu Kate’i, keda mainiti sissejuhatuses, võib viha teisigi noori panna ütlema halvasti või tegema halba.
Muidugi tunnevad kõik inimesed vahetevahel viha. Pea aga meeles esimese mõrvari Kaini suhtumist. Kui Kain sattus raevu, hoiatas Jumal teda, et niisugune viha võib panna teda rasket pattu sooritama. Ta ütles Kainile: „Sina pead tema [patu] üle valitsema!” (1. Moosese 4:5–7). Kain ei võtnud Jumala nõu kuulda, kuid sina võid Jumala abiga viha ohjeldada ja patu tegemist ära hoida.
Ka viha talitsemisega on seotud inimese mõtted. Õpetussõnad 19:11: „Arukus teeb inimese pikameelseks [„vaigistab viha”, UM] ja temale on auks üleastumine andeks anda!” Kui keegi sind endast välja viib, ürita mõista, miks ta sinuga niiviisi käitus. Kas see inimene tahtis sulle meelega haiget teha või tegutses ta lihtsalt impulsiivselt ja mõtlematult? Kui annad teise inimese eksimused andeks, peegeldad sellega Jumala enda halastust ja see võib aidata su vihal lahtuda.
Mida teha aga siis, kui su viha on õigustatud? Pühakiri ütleb: „Vihastuge, aga ärge tehke pattu!” (Efeslastele 4:26, meie kursiiv). Kui vaja, räägi inimesega, kelle peale oled vihane (Matteuse 5:23, 24). Võib-olla on siiski parim lahendus asi lihtsalt unustada, vihapidamine lõpetada ja oma elu edasi elada.
On huvitav, et see, kui hästi sa suudad oma viha taltsutada, sõltub palju sinu sõpradest. Seepärast annab Piibel nõu: „Ära pea sõprust vihastujaga ja ära käi läbi raevutseva mehega, et sa mitte ei harjuks tema viisidega ega valmistaks püüdepaela oma hingele!” (Õpetussõnad 22:24, 25).
Kui seltsid inimestega, kes püüavad oma viha taltsutada, võid ka ise õppida enesevalitsemist. Jehoova tunnistajate kristlikus koguduses on palju selliseid küpseid isikuid, kellest nii mõnedki on sinust vanemad ja kogenumad. Saa nendest mõnega lähemalt tuttavaks. Jälgi, kuidas nemad probleemidega toime tulevad. Nad võivad sind ’targalt juhtida’, kui kohtad raskusi (Õpetussõnad 24:6). Jacob, keda varem tsiteeriti, ütleb: „Küps sõber, kes tuletab mulle meelde Jumala Sõna, on hindamatu. Kui mõtlen sellele, et Jehoova armastab mind mu ebakindlustundest hoolimata, suudan oma emotsioone kontrolli all hoida ja rahulikuks jääda.”
Teisi kasulikke samme
Üks populaarne võimlemisõpik ütleb: „Loendamatu arv uuringuid on tõestanud, et liikumine mõjutab biokeemia kaudu inimese meeleolu. Liigutused, mida me teeme, muudavad meie hormoonide taset ja keha hapnikusisaldust.” Pole kahtlustki, et liikumine on kasulik. Ka Piibel ütleb: „Kehalisest liikumisest on mingil määral kasu” (1. Timoteosele 4:8, Today’s English Version). Miks mitte ka ise regulaarselt sporti teha? See võib sinu enesetunnet parandada. Samuti on kasu tervislikust toitumisest.
Analüüsi ka oma muusika ja meelelahutuse valikut. Uuring, mis avaldati väljaandes „The Harvard Mental Health Letter”, ütles: „Vägivalla vaatamine ... tekitab viha ja agressiivsust. ... Inimesed, kes vaatavad vägivaldseid filme, mõtlesid ka rohkem agressiivseid mõtteid ning nende vererõhk oli kõrgem.” Niisiis langeta tarku otsuseid selles suhtes, mida kuulata ja vaadata (Laul 1:1–3; 1. Korintlastele 15:33).
Kõige parem viis õppida emotsioone ohjeldama on saada lähedaseks oma Loojaga. Ta kutsub meid kõiki endaga palves rääkima, valama välja oma tunded. „Ärge muretsege ühtigi,” innustas Paulus. „Laske kõiges oma palumised palve ja anumisega ühes tänuga saada Jumalale teatavaks. Ja Jumala rahu, mis on ülem kõigest mõistusest, hoiab teie südameid ja mõtteid.” Sa võid saada sisemiselt tugevaks, et tulla toime igasuguste elus ettetulevate olukordadega. Apostel Paulus lisas: „Ma suudan kõik temas, kes mind teeb vägevaks.” (Filiplastele 4:6, 7, 13, meie kursiiv.)
Näiteks noor neiu Malika ütleb: „Olen õppinud palvetama, palvetama ja palvetama. Teadmine, et Jehoova hoolib minust, aitab säilitada rahu ja oma tundeid valitseda.” Jumala abiga võid ka sina õppida oma tunnetega toime tulema.
[Väljavõte lk 19]
Üks viis, mis aitab oma tundeid valitseda, on õppida kontrollima oma mõtteid
[Pilt lk 20]
Vanemate inimestega seltsimine aitab sul õppida, kuidas oma tundeid valitseda