”Austa Jehoovat oma varandusega” — kuidas?

”AUSTA Jehoovat oma varandusega ja uudseviljaga kõigest oma saagist.” Neis inspireeritud tarkusesõnades, mis pandi kirja juba umbes 2600 aastat tagasi, peitub võtmetegur, mis aitab kogeda Jehoova rikkalikke õnnistusi, sest kirjutaja lausub järgnevalt: ”Siis su aidad täituvad küllusega ja viina-aamid ajavad üle!” (Õpetussõnad 3:9, 10).

Aga mida tähendab austada Jumalat? Mis on see varandus, millega me peame Jehoovat austama? Ja kuidas me võime seda teha?

”Austa Jehoovat”

Pühakirjas tähendab au kohta käiv heebrea põhisõna ka·vōdʹ sõnasõnaliselt ’raskust’. Seega tähendab kellegi austamine seda, et teda peetakse kaalukaks, muljetavaldavaks või millegi vääriliseks. Teist heebrea sõna au kohta, jeqarʹ, tõlgitakse sõnadega ”hinnaline” ja ”hinnalised asjad”. Ka kreeka sõna ti·mēʹ, mida Piiblis tõlgitakse vastega ”au”, annab edasi mõtte lugupidamisest, väärtusest, hinnalisusest. Seega austab keegi kedagi teist sellega, kui osutab talle sügavat lugupidamist ja hindamist.

Austamisel on veel üks teine tahk. Mõtle jutustusele ustavast juudist Mordokaist, kes paljastas kord muistse Pärsia kuninga Ahasverose vastase vandenõu. Kui kuningas hiljem teada sai, et mitte midagi polnud tehtud selleks, et austada Mordokaid selle teo eest, küsis ta oma peaministrilt Haamanilt, kuidas oleks kõige parem austada isikut, kellest kuningal on hea meel. Haaman arvas, et see au saab osaks temale, aga kui rängalt ta küll eksis! Igal juhul ütles Haaman, et see inimene tuleks riietada ”kuningliku kuuega” ja ta peaks ratsutama ”hobusega, kelle seljas kuningas on ratsutanud”. Lõpetuseks ütles ta: ”Sõidutatagu teda hobuse seljas linna väljakule ja hüütagu tema ees: nõnda tehakse mehega, keda kuningas tahab austada!” (Ester 6:1—9). Tol korral seisnes isiku austamine tema avalikus ülendamises, et kogu rahvas temast väga lugu peaks.

Nii on ka Jehoova austamisel kaks tahku: talle isikliku lugupidamise osutamine ja tema ülistamine avalikult, osaledes tema nime avalikus kuulutamises ja toetades seda tööd.

”Oma varandusega” — mis see on?

Kindlasti kuuluvad meie varanduse hulka meie elu, meie aeg, meie võimed ja jõud. Kuidas on lugu meie materiaalse omandiga? Mõtle Jeesuse sõnadele, mis ta lausus siis, kui nägi puuduses olevat lesknaist, kes pani kaks väikest ja väheväärtuslikku münti templi annetuskasti. Ta ütles: ”See vaene lesknaine pani rohkem kui kõik muud! Sest need kõik [teised annetajad] panid oma küllusest anni, kuid tema pani oma vaesusest kõik toiduse, mis tal oli!” (Luuka 21:1—4). Jeesus kiitis seda lesknaist selle eest, et ta kasutas oma materiaalset vara Jehoova kummardamise edendamiseks.

Niisiis on selge, et Saalomoni mainitud varanduse hulka kuulub ka igasugune materiaalne omand, mis meil võib olla. Ja väljend ”uudseviljaga kõigest oma saagist” kannab mõtet meie vara parima osa andmisest Jehoovale.

Aga kuidas võib materiaalsete asjade andmine Jumalat austada? Kas kõik ei kuulu juba nagunii talle? (Laul 50:10; 95:3—5.) ”Kõik tuleb sinult,” tunnistas kuningas Taavet Jehoovale südamlikus palves. Ja suure annetuse kohta, mille Taavet tegi koos rahvaga templi ehituseks, ütles ta: ”Sinu käest oleme sulle andnud!” (1. Ajaraamat 29:14). Kui me siis Jehoovale annetusi teeme, anname talle vaid tagasi selle, mida ta oma südame headusest meile on andnud (1. Korintlastele 4:7). Aga nagu varem märgitud, on Jehoova austamisega seotud ka tema ülistamine teiste ees. Ja materiaalsed annid, mida kasutatakse õige kummardamise edendamiseks, austavad Jumalat. Piiblis leidub suurepäraseid näiteid Jehoova austamise kohta sel viisil.

Näiteid minevikust

Umbes 3500 aastat tagasi, kui jõudis kätte aeg, mil Jehoova hakkas tegema korraldusi, et püstitada kõrbes kogudusetelk, kus iisraellased saaksid teda kummardada, tekkis vajadus mitmesuguste väärisesemete järele, mida nõudis Jumala antud kavand. Jehoova käskis Moosest, et ”igaüks, kes heast südamest tahab anda, toogu Jehoovale tõstelõivu [”annetus”, UM]” (2. Moosese 35:5). Jutustus jätkub: ”Nad tulid tagasi, igaüks, keda süda sundis, ja igaüks, kes hea meelega tahtis anda, tõi Jehoovale tõstelõivu [”annetuse”, UM] kogudusetelgi ehitamiseks, kõige selle teenistuse ja pühade riiete jaoks” (2. Moosese 35:21). Tegelikult kogunes nende vabatahtlikke annetusi tööks vajalikust määrast nii palju rohkem, et rahvast tuli ’keelata enam toomast’! (2. Moosese 36:5, 6, Suur Piibel.)

Mõtle teisele näitele. Kui kogudusetelk oli oma eesmärgi täitnud ja käimas olid ettevalmistused templi ehituseks, tegi Taavet omalt poolt suure annetuse templi heaks, mille pidi ehitama tema poeg Saalomon. Ta esitas selleks ka teistele üleskutse, millele rahvas vastas sellega, et annetas Jehoovale väärisesemeid. Üksnes see hõbe ja kuld oleksid praeguste hindade juures väärt umbes 50 miljardit USA dollarit. ”Ja rahvas rõõmustas nende vabatahtlike andide pärast” (1. Ajaraamat 29:3—9; 2. Ajaraamat 5:1).

”Vabatahtlikud annid” meie päevil

Kuidas saame meie osa rõõmust, mis kaasneb vabatahtlike andide toomisega meie päevil? Kõige tähtsam töö, mida maailmas praegu tehakse, on Kuningriigi kuulutamine ja inimeste jüngriteks tegemine (Matteuse 24:14; 28:19, 20; Apostlite teod 1:8). Ja Jehoova on pidanud sobilikuks usaldada Kuningriigi maised huvid oma tunnistajate hoolde (Jesaja 43:10).

On ilmselge, et Jehoova tunnistajate nüüdisaegse töö finantseerimiseks on vaja raha. Kuningriigisaalide, kokkutulekusaalide, harubüroode, trükikodade ja Peeteli-kodude ehitamine ning ülalpidamine nõuab raha. Ka paljudes keeltes Piiblite ja Piiblil põhinevate väljaannete trükkimise ning levitamisega on seotud kulutused. Kuidas need organisatsioonilised kulud kaetakse? Annetustega, mis on täiesti vabatahtlikud!

Enamik annetusi tuleb isikutelt, kellel sarnaselt lesknaisega, keda märkas Jeesus, on vaid tagasihoidlikud ressursid. Kuna nad ei taha jääda ilma sellest võimalusest austada Jehoovat, annetavad nad tagasihoidlikke summasid ”jõudu mööda” ja mõnikord isegi ”üle jõu” (2. Korintlastele 8:3, 4).

”Igaüks andku nõnda, kuidas süda kutsub, mitte kurva meelega ega sunniviisil, sest Jumal armastab rõõmsat andjat,” ütles apostel Paulus Korintose kristlastele (2. Korintlastele 9:7). Rõõmsameelne annetamine nõuab head planeerimist. Paulus ütles korintlastele: ”Igal esimesel nädalapäeval pangu igaüks teie seast midagi tallele sedamööda, kuidas temal on jõudu, et mitte alles siis raha ei kogutaks, kui ma tulen” (1. Korintlastele 16:2). Nii võivad ka need, kes eraviisiliselt ja vabatahtlikult soovivad teha annetusi selleks, et tänapäeval Kuningriigi tööd edendada, panna sel eesmärgil kõrvale mingi osa oma sissetulekust.

Jehoova õnnistab neid, kes teda austavad

Kuigi materiaalne küllus iseenesest ei too veel vaimset küllust, toob see siiski rikkalikke õnnistusi, kui me kasutame heldekäeliselt oma varandust — oma aega, jõudu ja materiaalseid vahendeid —, et austada Jehoovat. See on nii sellepärast, et Jumal, kellele kõik kuulub, kinnitab meile: ”Hing, kes jagab õnnistust, kosub, ja kes kastab teisi, seda ennastki kastetakse!” (Õpetussõnad 11:25).

Pärast kuningas Taaveti surma kasutas tema poeg Saalomon oma isa kogutud vabatahtlikke annetusi selleks, et ehitada Jehoova juhendite järgi hiilgav tempel. Ja nii kaua, kui Saalomon ustavalt Jumalat kummardas, ”elasid [Juuda ja Iisrael] julgesti .. Daanist kuni Beer-Sebani, kogu Saalomoni eluaja” (1. Kuningate 5:5). Aidad olid täis ja veinivaadid ajasid üle nii kaua, kui Iisrael ’austas Jehoovat oma varandusega’.

Hiljem ütles Jehoova prohvet Malakia kaudu: ”Proovige mind ometi sellega, ütleb vägede Jehoova! Tõesti, ma avan teile taevaluugid ja kallan teile õnnistust küllastuseni!” (Malakia 3:10). Jehoova sulaste vaimne küllus tänapäeval tõendab, et Jumal on oma lubadust pidanud.

Jehoovale meeldib see kindlasti, kui me täidame seda osa, mis meil on Kuningriigi huvide edendamises (Heebrealastele 13:15, 16). Ja ta tõotab meid toetada, kui me ’otsime esiti Jumala riiki ja tema õigust’ (Matteuse 6:33). ’Austagem Jehoovat oma varandusega’ ja tehkem seda suure südamerõõmuga.

[Kast lk 28, 29]

Kuidas mõned vabatahtlikult annetavad ülemaailmse töö heaks

Paljud panevad oma sissetulekust kõrvale summa, mille nad panevad annetuskasti pealdisega ”Annetused ühingu ülemaailmse töö heaks (Matteuse 24:14)”. Igal kuul saadavad kogudused selle summa edasi Jehoova tunnistajate Eesti büroosse.

Vabatahtlikud rahalised annetused võib kanda üle otse Eesti Jehoova Tunnistajate Koguduste Liidu arvelduskontole nr. 1120062312, mis asub Hoiupangas (panga kood 650). Annetada võib ka ehteid või teisi väärisesemeid. Nende annetustega peaks olema kaasas lühike kiri, mis näitab selgesti, et tegemist on kingitusega.

Tingimuslikud annetused

Koguduste Liidule võib erikorralduse alusel anda raha hoiule tingimusel, et annetaja vajaduse korral see tagastatakse talle. Lähema informatsiooni saamiseks võib võtta ühendust Koguduste Liiduga lõpus toodud aadressil.

Plaanikohased annetused

Lisaks otsestele või tingimuslikele rahalistele annetustele on ka muul moel võimalik teha annetusi Kuningriigi ülemaailmse kuulutustöö heaks.

Kindlustus. Koguduste Liit võidakse nimetada elukindlustuse väljamakse saajaks. Igast sellisest korraldusest tuleks Koguduste Liitu informeerida.

Aktsiad ja obligatsioonid. Aktsiaid ja obligatsioone võib Koguduste Liidule annetada kas otsese kingitusena või tingimusega, et neist saadav tulu makstakse ka edaspidi annetajale.

Kinnisvara. Müümiskõlblikku kinnisvara võib Koguduste Liidule annetada kas otsese kingitusena või tingimusega, et kinkijale jääb eluaegne omandiõigus, ja ta võib seda kasutada kuni oma elu lõpuni. Kui keegi kavatseb taolise kinnisvaralepingu sõlmida, peaks ta Koguduste Liiduga eelnevalt ühendust võtma.

Testamendid. Vara või raha võib Koguduste Liidule pärandada ametlikult vormistatud testamendiga. Koguduste Liidule tuleks saata testamendi koopia.

Kui soovid eeltoodu kohta lisainformatsiooni saada, kirjuta aadressil: Eesti Jehoova Tunnistajate Koguduste Liit, Postkast 73, EE0090 Tallinn; või helista telefonil (2) 6541010.