Inimlike nõrkuste võitmine
„Liha mõtteviis, see on surm.” (ROOMLASTELE 8:6)
1. Kuidas suhtutakse inimkehasse ning milline küsimus väärib arutlust?
„MA TÄNAN sind, et ma olen tehtud nii kardetavaks imeks” (Laul 139:14). Nii laulis laulukirjutaja Taavet, kui ta mõtiskles ühe Jehoova loomistöö, inimkeha üle. Vastupidi sellisele igati põhjendatud kiitusele peavad mõned kirikuõpetajad inimkeha patu varitsuskohaks ja tööriistaks. Keha on nimetatud kõlvatuse alusmüüriks, rikutuse köidikuks, kurjuse puuriks, elus laibaks ja kaasaskantavaks hauaks. Tõsi küll, apostel Paulus ütles: „Minu lihas, ei ela head” (Roomlastele 7:18). Ent kas see tähendab, et me oleme lootusetult oma patuse keha meelevallas?
2. a) Mida tähendab „liha mõtteviis”? b) Milline „liha” ja „vaimu” vaheline konflikt on inimestes, kes soovivad Jumalale meele järgi olla?
2 Pühakirjas viidatakse mõnikord inimkehale kui „lihale” (1. Kuningate 21:27, UM). „Liha” kujutab ka ebatäiuslikku inimest kui mässulise Aadama patust järeltulijat (Efeslastele 2:3; Laul 51:7; Roomlastele 5:12). Aadamalt saadud pärandi tagajärg on „liha nõtrus” (Roomlastele 6:19). Ning Paulus hoiatas: „Liha mõtteviis, see on surm” (Roomlastele 8:6). Selline „liha mõtteviis” tähendab seda, et inimest kontrollivad ja ajendavad patuse liha himud (1. Johannese 2:16). Kui me püüame olla Jumalale meele järgi, siis on pidev konflikt meie vaimsuse ja patuse loomuse vahel, mis avaldab järeleandmatult survet teha „liha tegusid” (Galaatlastele 5:17–23; 1. Peetruse 2:11). Olles kirjeldanud seda valusat konflikti enda sees, hüüatas Paulus: „Oh mind viletsat inimest! Kes päästab mind sellest surma ihust?” (Roomlastele 7:24). Kas Paulus oli kiusatuste kaitsetu ohver? Piibli vastus on selgelt eitav!
Kiusatuse ja patu tegelikkus
3. Milline arusaam on paljudel patust ja kiusatusest, ent kuidas hoiatab meid sellise suhtumise eest Piibel?
3 Tänapäeval on patt paljude jaoks vastuvõetamatu mõiste. Mõned kasutavad sõna „patt” naljatoonil vanamoelise terminina inimlike vigade kirjeldamiseks. Nad ei teadvusta endale, et „me kõik peame saama ilmsiks Kristuse kohtujärje ees, et igaühele tasutaks vastavalt sellele, mis ta ihus olles tegi, olgu see hea või kuri” (2. Korintlastele 5:10). Teised juhinduvad ehk mõttest: „Ma võin vastu seista kõigele, kuid mitte kiusatusele!” Mõned elavad sellises ühiskonnas, kus peetakse tähtsaks silmapilkset rahuldust, ükskõik kas asi puudutab toitu, seksi, nalja või saavutusi. Inimesed mitte ainult ei taha kõike, vaid nad tahavad seda otsekohe! (Luuka 15:12.) Nad ei vaata kohesest rahuldusest kaugemale „tõelise elu” tulevase rõõmu peale (1. Timoteosele 6:19). Ent Piibel õpetab meid hoolikalt mõtisklema, olema ettenägelikud ning hoiduma kõigest, mis võib meid vaimselt või mingil muul moel kahjustada. Inspireeritud õpetussõna ütleb: „Tark näeb hädaohtu ja poeb peitu, aga rumalad lähevad edasi ja saavad nuhelda!” (Õpetussõnad 27:12).
4. Millise hoiatuse andis Paulus kirjakohas 1. Korintlastele 10:12, 13?
4 Kui Paulus kirjutas Korintose kristlastele – see linn oli tuntud oma moraalse rikutuse poolest –, hoiatas ta realistlikult kiusatuse ja patu võimsuse eest. Ta ütles: „Kes enese arvab seisvat, katsugu, et ta ei langeks! Teid ei ole veel tabanud muud kui inimlik kiusatus; aga ustav on Jumal, kes ei lase teid rohkem kiusata kui te suudate kanda, vaid ühes kiusatusega valmistab ka väljapääsu, nõnda et te suudaksite kanda” (1. Korintlastele 10:12, 13). Meil kõigil – noortel ja vanadel, meestel ja naistel – tekib kiusatusi koolis, tööl või kuskil mujal. Uurigem seega Pauluse sõnu ja vaadakem, milline tähendus on neil meie jaoks.
Ära ole liiga enesekindel
5. Miks on liigne enesekindlus ohtlik?
5 Paulus ütles: „Kes enese arvab seisvat, katsugu, et ta ei langeks!” Ohtlik on olla liiga enesekindel oma moraalses tugevuses. See näitaks, et me ei mõista täielikult patu olemust ja võimsust. Kuna isegi sellised inimesed nagu Mooses, Taavet, Saalomon ja apostel Peetrus patustasid, siis kas meie peaksime tundma end väljaspool ohtu? (4. Moosese 20:2–13; 2. Saamueli 11:1–27; 1. Kuningate 11:1–6; Matteuse 26:69–75.) „Tark kardab ja hoidub kurjast, aga alp raevutseb ja on julge [„enesekindel”, EP 97]!” on kirjas Õpetussõnad 14:16. Lisaks sellele ütles Jeesus: „Vaim on küll valmis, aga liha on nõder!” (Matteuse 26:41). Kuna ükski ebatäiuslik inimene pole kaitstud paheliste ihade eest, peame võtma Pauluse hoiatust tõsiselt ning kiusatusele vastu seisma, vastasel korral võime langeda (Jeremija 17:9).
6. Millal ja kuidas me peaksime kiusatuseks valmistuma?
6 Tark on olla valmis ootamatuteks raskusteks. Kuningas Aasa mõistis, et rahuperiood on õige aeg kaitseehitiste rajamiseks (2. Ajaraamat 14:1, 5, 6). Ta teadis, et rünnaku ajal on juba liiga hilja ettevalmistusi teha. Ka otsuseid, kuidas tegutseda kiusatuses olles, on kõige parem teha külma peaga ja rahulikus õhkkonnas (Laul 63:7). Taaniel ja tema jumalakartlikud sõbrad tegid otsuse olla ustavad Jehoova käsule enne, kui neile avaldati survet süüa kuninga rooga. Seepärast ei kõhelnud nad oma veendumustest kinni hoida ja mitte süüa ebapuhast toitu (Taaniel 1:8). Tugevdagem meiegi oma otsust jääda moraalselt puhtaks enne, kui tekib katselepanev olukord. Siis me suudame patule vastu seista.
7. Miks on meil lohutav teada, et teised on kiusatustele edukalt vastu seisnud?
7 Kui lohutavad on küll Pauluse sõnad: „Teid ei ole veel tabanud muud kui inimlik kiusatus.” (1. Korintlastele 10:13). Apostel Peetrus kirjutas: „Tema [Kuradi] vastu seiske kindlad usus ning teadke, et teie vendadel maailmas tuleb neidsamu kannatusi täielikult kanda” (1. Peetruse 5:9). Tõepoolest, teisedki on olnud silmitsi samasuguste kiusatustega ning nad on Jumala abiga neile edukalt vastu seisnud. Järelikult suudame seda ka meie. Tõeliste kristlastena pahelises maailmas elades võidakse meid kõiki varem või hiljem katsele panna. Kuidas me aga võime olla kindlad võidus inimlike nõrkuste ja patukiusatuste üle?
Me suudame kiusatusele vastu seista!
8. Milline on peamine viis kiusatusest hoidumiseks?
8 Peamine viis ’patu orjamise’ lõpetamiseks on vältida kiusatust, kus võimalik (Roomlastele 6:6). Õpetussõnad 4:14, 15 innustab meid: „Ära mine õelate rajale ja ära astu kurjade teele! Jäta see, ära käi seal, hoidu sellest ja mine mööda!” Tihti me teame, missugune olukord võib lõppeda patustamisega. Seega on selge, et kristlased peaksid ’minema mööda’ ehk hoiduma kõigist ja kõigest ning igast kohast, mis võiks sütitada vale himu ja ebapuhtaid kirgi.
9. Kuidas rõhutatakse Pühakirjas ohtlikust olukorrast põgenemise tähtsust?
9 Katselepanevast olukorrast põgenemine on teine oluline samm kiusatuse üle saavutatava võidu poole. Paulus andis nõu: „Põgenege hooruse eest!” (1. Korintlastele 6:18). Ning ta kirjutas: „Põgenege ebajumala teenistuse eest!” (1. Korintlastele 10:14). Apostel manitses Timoteost põgenema liigse materiaalse rikkuse ihaldamise eest ning samuti „nooreea himude eest” (2. Timoteosele 2:22; 1. Timoteosele 6:9–11).
10. Millisest kahest vastandlikust näitest ilmneb kiusatusest põgenemise tähtsus?
10 Mõtle Iisraeli kuningale Taavetile. Kui ta vaatas ringi oma palee katuselt, nägi ta kaunist naist end pesevat ning tema südamesse tulid väärad himud. Ta oleks pidanud katuselt lahkuma ja põgenema kiusatuse eest. Selle asemel ta hoopis päris selle naise – Batseba – kohta teateid ning tagajärg oli hukutav (2. Saamueli 11:1–12:23). Kuidas käitus aga Joosep, kui tema isanda ebamoraalne naine õhutas teda enda juures magama? Piibli ülestähenduses öeldakse: „Kuigi naine rääkis Joosepile iga päev, ei kuulanud see teda, et ta magaks ta kõrval ja oleks ta juures.” Ehkki Joosep elas ilma Moosese Seaduse käskudeta, kuna tolleks ajaks ei olnud neid veel antud, vastas ta naisele: „Kuidas tohiksin siis teha seda suurt kurja ja pattu oma Jumala vastu?” Ühel päeval haaras naine temast kinni, öeldes: „Maga mu juures!” Kas Joosep jäi sinna ning püüdis teda ümber veenda? Ei. Ta „põgenes ja läks õue”. Joosep ei lasknud seksuaalsel kiusatusel tekkida. Ta põgenes! (1. Moosese 39:7–16.)
11. Mida võiks ette võtta, kui me oleme pidevalt mingis kiusatusse viivas olukorras?
11 Põgenemist peetakse mõnikord arguseks, kuid sageli on just parimaks toimimisviisiks see, kui end mingist olukorrast füüsiliselt lahti rebida. Võib-olla me kogeme töökohas mingit pidevat kiusatust. Kuigi meil pole ehk võimalik töökohta muuta, võib olla teisi võimalusi end katselepanevast olukorrast lahti rebimiseks. Meil on vaja põgeneda kõige eest, mida teame olevat vale, ning me peaksime otsusekindlalt tegema seda, mis on õige (Aamos 5:15). Lisaks võib kiusatusest põgenemine nõuda pornograafiliste Interneti-lehekülgede vältimist ja küsitavatest meelelahutuskohtadest hoidumist. See võib ka tähendada mingi ajakirja käest panemist või uute sõprade otsimist – selliste sõprade, kes armastavad Jumalat ning kes oskavad meid aidata (Õpetussõnad 13:20). Me oleme targad, kui hoidume otsustavalt kõigest, mis võib meid patustama panna (Roomlastele 12:9).
Kuidas palve võib aidata
12. Mida me Jumalalt sisuliselt palume, kui me palvetame: „Ära saada meid kiusatusse”?
12 Paulus annab julgustava kinnituse: „Ustav on Jumal, kes ei lase teid rohkem kiusata kui te suudate kanda, vaid ühes kiusatusega valmistab ka väljapääsu, nõnda et te suudaksite kanda” (1. Korintlastele 10:13). Üks viis, kuidas Jehoova meid aitab, on palvetele vastamine, kui me palume temalt abi kiusatusest võitu saamiseks. Jeesus Kristus õpetas meid palvetama: „Ära saada meid kiusatusse, vaid päästa meid kurjast [„selle käest, kes on kuri”, UM]” (Matteuse 6:13). Kui me niiviisi südamlikult palvetame, ei jäta Jehoova meid kunagi kiusatuses maha. Ta päästab meid Saatana käest ja tema riukalikest tegudest (Efeslastele 6:11). Me peaksime paluma Jumalalt abi kiusatuste märkamiseks ning ka jõudu neile vastu seismiseks. Kui me anume, et ta ei laseks meil kiusatuses olles patustada, siis aitab ta meid ning Saatan, „kes on kuri”, ei saa meie üle võitu.
13. Mida me peaksime tegema, kui seisame silmitsi mingi pideva kiusatusega?
13 Eriti innukalt on meil vaja palvetada siis, kui me seisame silmitsi mingi pideva kiusatusega. Mõned kiusatused võivad põhjustada tugevaid sisemisi võitlusi meie mõtete ja hoiakute vahel. See tuletab meile halastamatult meelde, kui nõrgad me oleme (Laul 51:7). Mida me saame aga teha, kui meid piinavad mälestused mingist oma endisest pahelisest tegevusest? Mida teha, kui tunneme kiusatust uuesti midagi niisugust teha? Selle asemel, et need tunded lihtsalt maha suruda, vii see asi palves Jehoova ette ning kui vajalik, siis tee seda korduvalt (Laul 55:23). Oma Sõna jõu ning püha vaimuga võib ta aidata meil puhastada mõistuse ebapuhastest mõtetest (Laul 19:9, 10).
14. Miks on palve kiusatusega toimetulekul hädavajalik?
14 Kui Jeesus märkas Ketsemani aias oma jüngrite unisust, innustas ta: „Valvake ja paluge [„pidevalt”, UM], et te kiusatusse ei satuks! Vaim on küll valmis, aga liha on nõder!” (Matteuse 26:41). Üks viis kiusatusest jagu saada on olla valvel kiusatuse erinevate avaldusviiside suhtes ning märgata selle üksikasju. Samuti on väga tähtis kiusatuse pärast viivitamatult palvetada, et me oleksime sellega võitlemiseks vaimselt varustatud. Kuna kiusatus ründab meid sealt, kust oleme kõige haavatavamad, ei suuda me sellele üksi vastu seista. Palve on hädavajalik, sest Jumala antud jõud teeb meid Saatana vastu tugevamaks (Filiplastele 4:6, 7). Võib-olla me vajame ka kogudusevanemate vaimset juhatust ning palveid (Jakoobuse 5:13–18).
Seisa kiusatusele kindlalt vastu
15. Mis kaasneb kiusatusele vastuseismisega?
15 Peale selle, et me hoidume kiusatusest kus võimalik, me ka paneme sellele kindlalt vastu, kuni see möödub või kuni olukord muutub. Kui Kurat kiusas Jeesust, siis seisis viimane vastu, kuni Saatan lahkus (Matteuse 4:1–11). Jünger Jakoobus kirjutas: „Seiske vastu kuradile, siis ta põgeneb teie juurest” (Jakoobuse 4:7). Vastuseismine algab oma meele tugevdamisega Jumala Sõna abil ning kindla otsusega, et me peame ustavalt kinni Jumala mõõdupuudest. Oleks hea pidada meeles peamisi kirjakohti ning mõtiskleda selliste piiblikohtade üle, mis käsitlevad meie mingit kindlat nõrkust. Tark tegu oleks leida küps kristlane – võib-olla kogudusevanem –, kellega oma muresid jagada ning kellelt abi paluda, kui kiusatus muutub väga tugevaks (Õpetussõnad 22:17).
16. Kuidas me võime jääda moraalselt laitmatuks?
16 Pühakiri innustab meid riietuma uue inimesega (Efeslastele 4:24). See tähendab, et laseme Jehooval end vormida ja muuta. Kirjutades oma kaastöölisele Timoteosele, ütles Paulus: „Taotle õigust, jumalakartust, usku, armastust, kannatlikkust, tasadust! Võitle head usuvõitlust, hakka kinni igavesest elust; selleks sa oled kutsutud” (1. Timoteosele 6:11, 12). Me võime ’taotleda õigust’, kui uurime hoolikalt Jumala Sõna eesmärgiga saada paremaid teadmisi Jumala isiksusest ning seejärel tegutseme vastavalt tema nõudmistele. Väga tähtis on ka osaleda täiel määral kristlikus tegevuses, nagu hea sõnumi kuulutamine ja koosolekutel käimine. Kui tuleme Jumala ligi ning kasutame täiel määral ära tema vaimseid korraldusi, siis aitab see meil vaimselt kasvada ning moraalselt laitmatuks jääda (Jakoobuse 4:8).
17. Kust me teame, et kiusatuses olles Jumal ei hülga meid?
17 Paulus kinnitab meile, et ükskõik mis kiusatus meil ka on, ei ole see kunagi tugevam kui Jumala antud võime sellega toime tulla. ’Ühes kiusatusega valmistab Jehoova ka väljapääsu, nõnda et me suudaksime kanda’ (1. Korintlastele 10:13). Tõepoolest, kui me jätkuvalt Jumalale loodame, ei lase ta muutuda kiusatusel nii võimsaks, et meil jääks laitmatuse säilitamiseks puudu vaimsest jõust. Ta soovib, et me oleksime kiusatusele kindlalt vastuseismises edukad ega teeks seda, mis on tema meelest vale. Pealegi võime uskuda tema tõotust: „Ma ei hülga sind ega jäta sind maha!” (Heebrealastele 13:5).
18. Miks me võime olla kindlad võidus inimlike nõrkuste üle?
18 Paulus teadis kindlalt, milline lõpptulemus on tema võitlusel inimlike nõrkuste vastu. Ta ei pidanud end oma lihalike himude armetuks ja abituks ohvriks. Hoopis vastupidi, ta ütles: „Ma ei jookse nagu pimedast peast, ma ei võitle nõnda nagu see, kes tuult peksab, vaid ma talitsen oma ihu ja teen selle oma orjaks, et ma muile jutlust öeldes ise ei saaks kõlvatuks” (1. Korintlastele 9:26, 27). Meiegi võime oma ebatäiusliku liha vastu edukat lahingut pidada. Pühakirja, sellel põhinevate väljaannete, kristlike koosolekute ja küpsete kaaskristlaste kaudu annab armastav taevane Isa meile pidevalt meeldetuletusi, mis aitavad meil jätkuvalt taotleda laitmatut eluviisi. Sellise abiga võime inimlikud nõrkused võita!
Kas sa mäletad?
• Mida tähendab olla „liha mõtteviisiga”?
• Kuidas me saame kiusatuseks valmis olla?
• Kuidas me võime kiusatusega toime tulla?
• Milline roll on palvel, et kiusatusega hakkama saada?
• Kust me teame, et inimlikke nõrkusi on võimalik võita?
[Pildid lk 10]
Piibel ei õpeta, et me oleme oma lihalike himude abitud ohvrid
[Pilt lk 12]
Kiusatuse eest põgenemine on üks peamine viis patustamisest hoidumiseks