Jehoova Sõna on elav
Esiletõstetud kohti Koguja raamatust
„INIMESEL, naisest sündinul, on lühikesed elupäevad ja palju tüli!” märkis patriarh Iiob (Iiob 14:1). Kui tähtis on seega mitte raisata üürikest eluiga tühistele asjadele ja püüdlustele! Millele tuleks meil siis oma aega, energiat ja vahendeid kulutada? Millest tuleks hoiduda? Head juhatust annavad meile tarkusesõnad, mis on kirjas Piiblis Koguja raamatus. Neis sisalduv sõnum „on südame meelsuse ja mõtete hindaja” ning aitab meil elada mõttekat elu (Heebrealastele 4:12).
Koguja raamatu kirjutas vanaaja Iisraeli kuningas Saalomon, kes oli kuulus oma tarkuse poolest, ja see sisaldab praktilisi nõuandeid selle kohta, mis on elus tõeliselt väärtuslik ja mis väärtusetu. Kuna Saalomon osutab mõningaile oma ehitusprojektidele, kirjutas ta Koguja raamatu ilmselt pärast nende valmimist ja enne, kui ta õigest jumalakummardamisest kõrvale kaldus (Nehemja 13:26). Seetõttu võib selle raamatu kirjutamisaja paigutada Saalomoni 40-aastase valitsuse lõppu, kuhugi enne aastat 1000 e.m.a.
MIS EI OLE TÜHINE?
„Kõik on tühine!” ütleb Koguja ja küsib: „Mis kasu on inimesel kõigest oma vaevast, millega ta ennast vaevab päikese all?” (Koguja 1:2, 3). Väljendid „tühisus” ja „päikese all” esinevad Koguja raamatus sageli. Heebrea sõna, mille vasteks on „tühisus”, tähendab sõna-sõnalt ’hingeõhku’ või ’auru’ ja viitab millelegi, mis on vähetähtis või mis pole püsiva väärtusega. Ütlus „päikese all” tähendab ’siin maa peal’ või ’siin maailmas’. Seega, kõik – ehk mis tahes püüdlus, mille puhul ei arvestata Jumala tahtega – on tühine.
„Hoia oma jalga, kui sa lähed Jumala kotta!” ütleb Saalomon ja jätkab: „Kuulama minek on parem” (Koguja 4:17). Õiges jumalateenimises osalemine ei ole tühine tegevus. Õigupärast on tähelepanu pööramine oma suhetele Jehoova Jumalaga võtmetegur, elamaks mõttekat elu.
Vastused piiblilistele küsimustele:
1:4–10 – Mis mõttes loodustsüklid „väsitavad”? Koguja mainib ainult kolme peamist asja, mis teevad elu maa peal võimalikuks – päikest, tuule liikumist ja veeringet. Tegelikult on loodustsükleid palju ja nad on väga keerukad. Isegi kui neid kogu elu uurida, ei ole võimalik neid täielikult mõista. See võib olla tõesti „väsitav”. Samuti on masendav võrrelda meie lühikest eluiga nende tsüklite lõpmatu kordumisega. Koguni püüd midagi uut avastada on väsitav. Lõppude lõpuks ei ole ju uued leiutised midagi muud kui nende printsiipide rakendamine, mis tõeline Jumal on paika pannud ja mis looduses juba toimivad.
2:1, 2 – Miks öeldakse, et naer on „hull”? Naer aitab mured korraks unustada ja nalja heites võime oma probleeme kergemalt võtta. Ent naermine ei kõrvalda raskusi. Seetõttu oleks „hull” otsida naerust õnne.
3:11 – Mida on Jumal „omal ajal hästi teinud”? Mõned asjad, mida Jehoova Jumal on omal õigel ajal „hästi teinud”, on Aadama ja Eeva loomine, vikerkaareleping, leping Aabrahami ja Taavetiga, Messia tulek ja Jeesus Kristuse Jumala Kuningriigi kuningaks troonimine. Ent on veel midagi, mida Jehoova ’teeb hästi’ lähitulevikus. Me võime olla kindlad, et õiglane uus maailm saab tegelikkuseks oma õigel ajal (2. Peetruse 3:13).
3:15b – Mismoodi „Jumal otsib möödunu taas välja”? „Möödunu” võib viidata sellele, mida Jumal on varem eesmärgiks seadnud. Kuigi korduv sünni ja surma, sõja ja rahu ringkäik võib tekitada inimeses jõuetustunde ja panna teda mõtlema, et ajalugu kordub, on tõeline Jumal võimeline saavutama kõik, mida ta tahab (Koguja 3:1–10, 15a). Algkeeles võidakse selles salmis mõelda ka õiglasi, keda õelad taga ajavad, nagu ongi tõlgitud eestikeelse Piibli 1945. aasta väljaandes: „Jumal otsib seda, kes on taga kiusatud.” Sel juhul võib see viidata sellele, et Jehoova otsib õiglasi, et neid „võimsasti aidata” (2. Ajaraamat 16:9).
5:8 – Mida tähendab väljend „maa kasu on kõigile” (P 1945)? Kõik maa elanikud sõltuvad „maa kasust” ehk sellest, mida maa annab. „Ka kuningas saab head põllu harimisest” (P 1945) ehk kuningas pole mingi erand. Et kuningas saaks oma põllult saaki, tuleb tema teenijatel palju tööd teha ja maad harida.
Õpetus meile:
1:15. On tulutu raisata aega ja energiat sellele, et püüda kõrvaldada rõhumist ja ebaõiglust, mida me tänapäeval näha võime. Ainult Jumala Kuningriik suudab kurjusele lõpu teha (Taaniel 2:44).
2:4–11. Kultuurialad, nagu näiteks arhitektuur, aiapidamine ja muusika, samuti luksuslik eluviis, on „tühi töö ja vaimu närimine”, kuna need ei tee elu tõeliselt rahuldustpakkuvaks ega too kestvat õnne.
2:12–16. Tarkusel on eeliseid rumaluse ees, kuna see aitab teatud probleeme lahendada. Ent mis puudutab surma, ei ole inimtarkusel mingeid eeliseid. Isegi kui keegi on kuulus oma tarkuse poolest, vajub ta peagi unustusehõlma.
2:24; 3:12, 13, 22. Pole vale nautida oma kätetöö vilja.
2:26. Jumalikku tarkust, mis toob rõõmu, antakse „inimesele, kes temale [Jehoovale] meeldib”. Kui pole lähedasi suhteid Jumalaga, siis pole võimalik sellist tarkust saada.
3:16, 17. On ebarealistlik oodata igas asjas õiglust. Selle asemel et ärrituda praeguses maailmas toimuva pärast, tuleks meil oodata, mil Jehoova seab asjad korda.
4:4. Hästi tehtud töö toob rahuldust. Ent kõvasti töötamine vaid selle nimel, et teistest parem olla, edendab võistlusvaimu ning tekitab pahatahtlikkust ja kadedust. Meie tubli töö kristlikus teenistuses peab rajanema õigetel motiividel.
4:7–12. Inimsuhted on materiaalsest varast palju tähtsamad ja neid ei tohiks tuua ohvriks rikkuse taotlemisele.
4:13. Positsioon või iga ei taga alati teiste lugupidamist. Need, kes on vastutaval kohal, peaksid tegutsema targalt.
4:15, 16. Noorel troonipärijal, „kes pidi astuma tema [kuninga] asemele”, võib küll alguses olla toetus rahvalt, „kelle eesotsas ta oli”, aga hiljem ei tunta „temast rõõmu”. Tõepoolest, populaarsusel pole tavaliselt pikka iga.
5:1. Meie palved peaksid olema läbi mõeldud ja aupaklikud, mitte paljusõnalised.
5:2–6. Liigne keskendumine materiaalsetele asjadele võib tekitada omakasupüüdlikke unistusi. Inimene võib seetõttu olla ka öösel rahutu ja fantaseerida ning jääda nii ilma kosutavast unest. Kui sõnu on palju, võidakse näida teistele rumalana ja võidakse anda Jumalale tormakalt mõni tõotus. Kui me kardame Jumalat, takistab see meil midagi säärast tegemast.
6:1–9. Mis kasu on rikkusest, aust, pikast elueast ja isegi suurest perekonnast, kui olukorrad ei lase meil neist rõõmu tunda? Ja „parem on see, mis silmaga näha” ehk võtta asju nii, nagu need on, „kui rahuldamata himu” ehk püüda mingit võimatut soovi rahuldada. Kõige parem on olla rahul sellega, „kui meil on peatoidust ja ihukatet”, ning samal ajal nautida meeldivaid asju ja keskenduda sellele, kuidas hoida lähedasi suhteid Jehoovaga (1. Timoteosele 6:8).
NÕUANDED TARKADELE
Mismoodi hoida oma head nime ehk mainet? Kuidas peaksime suhtuma valitsejatesse ja ebaõiglusesse, mida võime näha? Pidades silmas, et surnud ei tea enam midagi, siis kuidas tuleks meil praegu elada? Kuidas saavad noored oma aega ja jõudu targalt kasutada? Koguja mõistlikud nõuanded neis ja muis asjus on kirja pandud Koguja raamatu peatükkidesse 7 kuni 12.
Vastused piiblilistele küsimustele:
7:19 – Mis mõttes annab tarkus rohkem kindlust „kui kümme valitsejat”? Kui Piiblis kasutatakse arvu kümme piltlikult, tähendab see täielikkust. Saalomon tahab öelda, et tarkus kaitseb enam kui täielik hulk sõjamehi, kes linna kaitsevad.
10:2 – Mida tähendab see, et süda hoiab „paremale poole” või „vasakule poole”? Kuna parem pool viitab sageli soosingule, siis see, kui kellegi süda on paremal pool, tähendab seda, et süda ajendab teda tegema head. Kui süda õhutab kedagi valesti käituma, öeldakse, et tema süda hoiab vasakule poole.
10:15 – Kuidas „albi vaev väsitab”? Kui kellelgi jääb puudu otsustusvõimest, ei ole tema vaevaga tehtud töö tulemuseks midagi tõeliselt väärtuslikku. Ta ei tunne sellest rahuldust. Niisugune pingutamine vaid väsitab.
11:7, 8 – Mida tähendavad sõnad „valgus on magus, ja silmadele on hea päikest näha”? Valgus ja päike teevad elu nauditavaks. Saalomon tahab öelda, et on hea olla elus ja et tuleks rõõmu tunda, enne kui „pimeduse päevad” ehk vanadusaastad meilt jõu võtavad.
11:10 – Miks öeldakse, et „lapsepõli ja noorus on kaduvad [„tühised”, UM]”? Kui neid ei kasutata õigesti, on nad tühised, kuna nooruspäevade jõud kaob kiirelt nagu aur.
Õpetus meile:
7:6. Sobimatul ajal naermine on sama ärritav ja kasutu kui kibuvitste praksumine paja all. Me peaksime sellest hoiduma.
7:21, 22. Me ei tohiks end liialt häirida lasta sellest, mida teised ütlevad.
8:2, 3; 10:4. Kui ülevaataja või tööandja meid kritiseerib või parandab, on arukas jääda rahulikuks ning mitte tõtata „tema palge eest ära” ehk rutakalt töökoht üles öelda.
8:8; 9:5–10, 12. Meie elu võib lõppeda ootamatult, nii nagu kala võib sattuda äkitselt võrku või lind paeltesse. Veelgi enam, keegi ei saa takistada elujõul surma korral lahkumast ning kellelgi pole pääsu sõjast, mida surm peab inimkonna vastu. Seega ei tohiks asjatult aega raisata. Jehoova tahab, et me hindaksime elu ja naudiksime seda mõistlikult. Selleks tuleb meil panna Jehoova teenimine oma elus esikohale.
8:16, 17. Kõike, mida Jumal on teinud ja lubanud inimkonnale osaks saada, ei ole võimalik täielikult mõista, isegi kui mõtleksime sellele ka oma une arvelt. Muretsemine kõige halva pärast, mida on korda saadetud, viib meilt vaid elurõõmu.
9:16–18. Tarkus on väärtuslik, isegi kui seda üldiselt ei hinnata. Targa rahulikud sõnad on paremad kui albi karjumine.
10:1. Meil tuleks hoolikalt jälgida oma sõnu ja käitumist. Vaid üks mõtlematu tegu, näiteks vihapurse, alkoholi kuritarvitamine ühel korral või mingi vahejuhtum, millega on seotud seksuaalselt ebapuhas käitumine, on piisav, et rikkuda lugupeetud inimese hea maine.
10:5–11. Ei maksa kadestada ebakompetentset inimest kõrgel kohal. Ebakompetentsus isegi lihtsate ülesannete juures võib tuua kaasa halvad tagajärjed. Selle asemel on kasulik saada targaks. Kuivõrd oluline on olla pädevad Kuningriigi kuulutamise ja inimeste jüngriteks tegemise töös!
11:1, 2. Meil tuleks olla südamest helded. Heldekäelisus kutsub esile heldekäelisust (Luuka 6:38).
11:3–6. Me ei peaks muutuma otsustusvõimetuks elus valitseva ebakindluse pärast.
11:9; 12:1–7. Noored on Jehoova ees vastutavad. Seega tuleks neil oma aega ja jõudu kasutada Jehoova teenimiseks, enne kui kõrge iga neilt noorusjõu röövib.
MEID JUHIVAD „TARKADE SÕNAD”
Kuidas meil tuleks suhtuda „sobivatesse sõnadesse”, mida Koguja püüdis leida ja kirja panna? Vastandina paljudele raamatutele, mis sisaldavad inimtarkust, on „tarkade sõnad ... otsekui astlad ja nende kogumik sissetaotud naelte sarnane! Need on antud ühe ja sama Karjase poolt” (Koguja 12:10–12). Jehoovalt, meie Karjaselt tulevad targad sõnad teevad meie elu kindlaks ja stabiilseks.
Kui rakendame ellu Koguja raamatu tarku nõuandeid, aitab see meil tõesti elada mõttekalt ja õnnelikult. Veelgi enam, meile kinnitatakse: „Neil, kes Jumalat kardavad, käib käsi hästi.” Otsustagem siis vankumatult ’karta Jumalat ja pidada tema käske’ (Koguja 8:12; 12:13).
[Pilt lk 15]
Üks parimaid Jumala tegusid saab omal õigel ajal tegelikkuseks
[Pilt lk 16]
Jumala andideks on toit, jook ja nauding oma kätetööst